Eesti rahva tervisenäitajad ja tubakas. (0)

Tubaka tarvitamine
Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu.
Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas.
Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud 6% ja Inglismaal 8%. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne.
Kooliõpilaste suitsetamine :
Eesti noorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Tüdrukute ja poiste suitsetamises ja selle alustamisel ei ole tänapäeval erilist erinevust. 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34% mingit tubakatoodet ning 35% neist, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat3.
Vastavalt kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele4, on suitsetamislevimus nelja aastaga tõusnud 13-aastaste poiste seas 15%-lt 16%-le, samavanuste tüdrukute seas aga langenud 12%-lt 11%-le. Igapäevasuitsetajaid 13-aastaste koolipoiste seas on 6%, tüdrukute seas 3%. Suitsetamislevimuse langustendentsi võib täheldada ka 15-aastaste koolipoiste seas 33%-lt 28%-le ja tütarlaste seas 26%-lt 23%-le. Igapäevasuitsetajaid on selles vanusgrupis vastavalt 16% ja 10%.
Samas on tõusu andmas vesipiibu suitsetamine ja suitsuvabade tubakatoodete , nagu huuletubakas e. snus, tarvitamine. Vesipiipu praegu suitsetavaid õpilasi on 25% , poisse ja tüdrukuid võrdselt. Vähemalt korra nädalas tõmbab 15- aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13-aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest.
Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud.
Soome eeskujul alustati Eestis 2001. aastal võistlust „Suitsuprii klass", mis ka 2010/2011 õppeaastal tootis tulemusrikkaid tagajärgi – suitsupriiks jäid 79% osalenud klassidest. Seega on õigustatud pürgimus lisada noortele suitsetamisvastaseid programme ja võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed.
Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes – ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat, kõrvainfektsioone.
Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab?
1. Sõltuvust tekitavaid aineid.
2. Vähki tekitavaid aineid.
3. Valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid.
4. Pärilikke muutusi põhjustavaid aineid.
5. Loote vääraarenguid põhjustavaid aineid.
6. Radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva!
Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat
kemikaali osakeste ja gaasidena!
Nende seas on näiteks:
Atsetoon - Küünelaki eemaldusvahendi peamine komponent .
Vesiniktsüaniid ehk sinihape - Kasutati II Maailmasõjas relvana
Arseen - Tuntud mürk, kasutatakse rotimürgiks
Formaldehüüd ehk metanaal - kasutatakse naha
parkimiseks, kui eelk6ige on metanaal tuntud seoses
anatoomiliste preparaatide säilitamisega. (Näiteks:Rästikuga pudel bioloogia tunnis)
Kuidas tunda suitsetajad välimuse järgi!
Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks.
Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks.
Suitsetaja vananeb kiiremini.
Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju.
Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne.
Väheneb kopsumaht , mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus.
Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu.
Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.
Kasutatud allikad : www.tai.ee, www. terviseinfo .ee, http://rahvatervis.ut.ee .
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/varakristlik/varakristlik.ht m
http://www.hkhk.edu.ee/usundid/pha_htusmaaeg.html