1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond
Sotsiaaleetilised probleemid tänases Eestis Sotsiaaleetika hõlmab enda alla väga laia teemavaldkonda ning sellepärast leiab ka palju eetilisi aspekte, mida uurida, analüüsida. Sotsiaaleetiliste probleemide paljususe seast toon välja mõned, ka ennast kõnetavad teemad, mis vajaks Eestis ja kindlasti ka mujal maailmas lahendamist. Küsitavaks on muutunud individuaalsel- ja ühiskonnatasandil hädas olevate inimeste aitamine. Miks on üksteise aitamist vähe? Kuidas panna inimesi rohkem aitama? Või parem küsimus oleks, et kuidas tekitada rohkem inimesi, kes aitaksid abivajajaid? “Ma ei pannud tähele.” Kõige üldisema põhjendusena, et miks ei aidata, võib olla mittemärkamine. Kui ei näe enda ümber toimuvat, siis ei tekigi mõtteid aitamisest. Esimene samm abistamiseks on vaja kõigepealt hädasolijat märgata
14 VANURIIGA (75-90a) ·SUURENEB ÜKSILDUS ·SÕLTUVUS TEISTEST ·TAANDARENG SÜVENEB 15 Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani 16 Kokkuvõtteks: Eluperioodid, mida inimene oma elukaarel läbib, on kõigile inimestele ühised ja nende jooksul tuleb täita teatud arenguülesanded. Kuid nende perioodide läbimine toimub igal inimesel erinevalt, just temale omasel, individuaalsel viisil, kusjuures vanusepiirid võivad oluliselt erineda. 17 Kokkuvõtteks: Inimene muutub ja areneb kogu elu jooksul. 18 Elukaar: 19 Elukaar: 20 Lõpp 21
Kuna Eesti põhiseadus sätestab, et riigikoguvalimised toimuvad iga 4 a tagant, saame me ka iga 4 a möödudes valida uued rahvasaadikud riigikokku. See on aeg, kus isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar, kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: ,,Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele". Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie ,,oravad" lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale.
Nikkel Peeter Kait Kallas Tagne Orav MM-14 Avastamine Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana- Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi. Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Kasutaminse muutus Esimene teadaolev kasutamine oli Hiinas, kus niklit
Palju on küsitud, kus ikkagi peitud kõige tugevam võim, kas majanduslikes tegurites, tehnoloogias, meedias, poliitilises positsioonis või teadmistes. Huvitav on ka küsimus, kas mingisugune võim saab ületada jõudusid, mis valitsevad vabal turul. Tihti peetakse oluliseks teadmiste võimu, kuid samas sageli ka poliitilist võimu, rõhutades näiteks USA või Venemaa presidentide võimu. Samal ajal, seoses globaliseerumise ja majandusliku integratsiooniga on poliitikute võim vähenenud. Individuaalsel tasemel tunduvad kõige võimsamad olevat isikud, kes on oma võimu rajanud kombineeritud allikatele. Näiteks teadmiste ja kaasaegse tehnoloogia kombinatsioon on teinud võimsaks Linus Torvaldsi, juhtpositsioon koos majanduslike ressurssidega Bill Gatesi, poliitiline toetus ja kontroll meedia üle tõid võimule Silvio Berlusconi. Organisatsiooni tasemel on indiviididel teadmistel põhinev võim, mis võib olla väga efektiivne, ehkki passiivne ja nähtamatu
sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib
Vastikus- Kaasasündinud emotsioon, mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. 3. Kõrgem kognitiivne emotsioon: armastus 4. Baasemotsioonide ja kõrgemate kognitiivsemate emotisoonide vahe: Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laiaslaastus kogu maailmarahvastikul sarnased. Esineb varieerumisi nii rahvuselt, rassiliselt kui ka individuaalsel tasandil. Kõrgemad kognitiivsed emotsioonid on samas õpitavad ning ainult inimesele omased erinevalt teistest loomadest. 5. Ajutegevuse seos emotsioonidega: Ajus asub emotsioone kontrolliv piirkond, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Ühtlasi talitab ta kaasasündinud emotsioone nagu toitumine. Hirmu korral (ka kõikide teiste emotsioonide korral) juhib aju kogu protsessi. Algab kõrgendatud pingeseisundiga, suureneb vererõhk, pupillid avanevad, lihased pingulduvad,
LOOMEMAJA Kelly Olvi NDUS AA-15 LOOMEMAJANDUS Loomemajandus on definitsiooni järgi majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Loomemajandusest hakati maailmas tõsisemalt rääkima alles 1980ndatel, Eestis ning mujal Euroopas aga veelgi hiljem. 2005. aastal tehti Eestis esimene loomemajanduse uuring ning selle käigus püüti sõnastada definitsioon ning määratleda valdkonnad. VALDKONNAD Arhitektuur Kirjastamine
Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandil iseseisvad ja vabad? Üks asi on see, mis on kirjas meie põhiseaduses, teine ja oluliselt tähtsam aga see, kuidas inimesed ennast tegelikult tunnevad. Kas me tunneme ennast reaalselt iseseisvatena ja vabadena? Minu jaoks tähendab vabadus Põhimõtteliselt see ühte ja seda sama asja. Inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt.
Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. Globaalne tootmine Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma. Erinevate riikide globaliseerumise määr seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel Globaliseerumise mõjud -Globaliseerunud riigid arenevad kiiremini kui suletud riigid. -muutused kaubanduses, otseinvesteeringutes, finantsvoogudes ja tehnoloogias, soodustavad globaalse turu kasvamist. -Loobuti impordi asendamise strateegiastest-> kaotati tollid ja avati oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. -> uute sõltumatute riikide arengu. -Loob uusi võimalusi paremaks eluks ainult siis kui käib sellega kaasas parem
analüüsimisvõimet. Teadagi on need omadused on edukaks eluks väga vajalikud. Minevikust tänapäevale lähemale vaadates ei saa jätta rõhutamata kunsti rolli rasketel aegadel. Mõeldes tagasi sotsialismi ajastule, mil oli justnimelt kunst see, mis aitas säilitada meie ühtset vaimu, küll varjatult, kuid seda olulisema ning vajalikuma tähtsuse ta omandas. Kunst lahustub elus ja inimeses endas. Ta on möödapääsmatu viis saavutamaks vaimset rahulolu individuaalsel tasandil, teisalt tuleb mainida ka tema olulisust ka sotsiaalses keskkonnas. Meie igapäevaeluski pole kunst võõras, kuigi võib tihti jääda märkamatuks. Kunst on elu koostisosa ja elada me ju tahame ja hästi.
toitaineterikast toitu. Jamie enda sõnul on vaja teha radikaalseid muutusi koolilõunate süsteemis ja esitada väljakutse rämpstoidu kultuurile, näidates koolidele, et nad saavad pakkuda värsket toitaineterikast toitu, mida lapsed ka naudivad. 3 http://www.jamieoliver.com/about/timeline 4 http://en.wikipedia.org/wiki/Jamie_Oliver#Television_shows 5 http://www.turism.ee/et/articles/country/Itaalia/85/189/?raamat-jamie-itaalia Oliveri eesmärgiks on luua muutusi nii individuaalsel kui ka riiklikul tasandil.6 ,,See, mida me sööme, mõjutab kõike: meie tuju, käitumist, tervist, kasvu, isegi meie võimet keskenduda. Lõunasöök peaks kasvavale lapsele tagama ühe kolmandiku tema päevasest 7 toitainete vajadusest". Oma viimase telesaate ,,Jamie's Food Revolution" raames pöörab Jamie tähelepanu ameeriklastele, aidates igas eas inimesi sööma rohkem tasakaalustatud toitu ja valmistama
Aeg Joonis 12.5. Vaid riiklikule pensionile toetumine tulevases pensioni- põlves tähendab sissetulekute olulist vähenemist pensionipõlve saabudes ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüs- teem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteet- Inimene valib lepingu alusel isikule välja Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983.
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi, EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. GM organismide loomise võimalused. 1)Organismi siirdatakse mõne võõra l...
Saab rääkida näiteks materiaalsest, sotsiaalsest jaemotsionaalsest heaolust. Seejuures pole üheselt selge, kes hindab olukorda (objektiivne versus subjektiivne heaolu). Tuleb rõhutada,et heaolu all ei saa mõista ainult inimesevajaduste rahuldatust. Üldjuhul peetaksegi heaolu all silmas inimese põhiliste vajaduste rahuldatust ning võimalust oma eluseesmärke püstitada ja nende poole püüelda. Lisaks heaolukäsitlustele tuleks kindlasti vahet teha individuaalsel ja sotsiaalsel heaolul. Sotsiaalsest heaolust rääkides tuleks tingimatata mainida ka avaliku toetuse ulatust, mis on mõeldud inimesi teatud kindlates riskitingimustes (näiteks lapsepõlv, haigused, vanaduspõli, töötus) kaitsma. Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida.
hariduslikud saavutused, tervis, lastekasvatamise meetodid. d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g. Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel. h. Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassikalise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus. i. Modernses ük-s kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, tarbimine j
Lühitutvustus 3,2 tonni kaaluv jõehobu kuulub raskeimate maismaaimetajate hulka. Kuni 18 tundi ööpäevas veedab ta vees, mis tema võimsat keha mõjutab. Jõehobu on suurepäraselt kohastunud eluks sügavates jõgedes, mille kaldad on rohuga ketud. Tema nahas asuvad näärmed eritavat tihket roosakat nõret, mis kaitseb looma maismaal kuivamise eest. Eluviis Jõehobu elab harilikult 15-20, vahel koguni enamast loomast koosnevate karjadena. Iga rühm elab oma individuaalsel territooriumil, mis paikneb piki jõge ning mida kaitseb üks, vähemalt kahekümne aastane loom. Noored isasloomad viibivad läheduses väikestes karjades. Probleemid saavad alguse siis, kui mõni neist täiskasvanule emasloomale ligineda üritab. Domineeriv isasloom sööstab viivitamatult talle kallale, et oma võimsa keha ja pikkade hammastega võistleja teatud kaugusesse ajada. Karjajuht säilitab oma positsiooni harilikult umbes 10 aastat.
/ Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis. Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest.(Nt. Ei alluta korrale, õpetaja püüab alternatiivide abil saavutada distsipliini, raudne distsipliin ilma austuseta, austusest tulenev distsipliin) Individuaalsel tasandil kujundavad õpilaste valmisolekut distsiplineeritud käitumiseks praktiliselt samad tegurid, mis nende üldist õpimotivatsiooni. Kuid tugev õpimotivatsioon ei kindlusta veel õpilase distsiplineeritust. Kehtestamaks klassis vajalik käitumiskord, tuleks alati mõelda, kas rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele. / Krull 2000/
koolivöörmünder lahendas nüüd kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste koolikohustuse täitmist. Siiski käisid koolis kogu aja ära vähesed, sest laste huvi kooli vastu oli väike, mida saab seletada õpetamise ühekülgsusega. Väga palju sõltus koolis koolmeistri arusaamadest ja tahtest. Lapsi jaotati edasijõudmise järgi lugemiskooli ja kirjutuskooli õpilasteks: ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat hindamist, õpetus põhines individuaalsel tööl, kus ülesanded sõltusid edasijõudmisest. Samuti puudusid tihti õppevahendid, isegi seinatahvel oli haruldane. Koolis kujunesid ka juba erinevad vanuserühmad ja tasemed. Kõige nooremad olid need, kes alles alustasid veerimist. Nemad olid nö kodukooli lapsed. Edasi tuli põhikool, mis kestis kaks aastat (hiljem kolm). Viimases astmes olid juba põhikooli lõpetajad, kes otseselt iga nädal koolis ei käinud, kuid käisid aeg ajalt õpetust meelde tuletamas kuni leeri minekuni
5.Mis on sotsiaalkapital? Keskendub sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel 7.Kuidas saab riik soodustada innovatsiooni? Muuta maksusüsteem selliseks, et sellest oleks kasu ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit? Põhisedus, autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus. 9.Mis on loomemajandus? majanduse valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10.Nimetage intellektuaalse omandi liigid. 1) autoriõigus 2) autoriõigusega kaasnevad õigused 3)tööstusomand 11.Miks on vaja intellektuaalset omandit kaitsta? Et kõrvalised inimesed ei kasutaks ära (levitaks, müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12
· Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. · Globaalne tootmine Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma. · Erinevate riikide globaliseerumise määr seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel 5. Globaliseerumise mõjud Globaliseerunud riigid arenevad kiiremini kui suletud riigid. Toimuvad muutused kaubanduses, otseinvesteeringutes, finantsvoogudes ja tehnoloogias, need soodustavad globaalse turu kasvamist. Loobuti impordi asendamise strateegiastest, see tähendab kaotama tolle ja avama oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. See omakorda tõi kaasa uute sõltumatute riikide arengu.
- Formaliseeritud eristamine (st seadused jms) - Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud) - Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatia / meritokraatlik ühiskond - Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT - Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased
Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esitavad ta teise hüpoteesi: nende arvates on riikides, kus üleüldine osalus tööturul on madal (ehk töötuse määr on kõrge), võib juhtuda nii, et naiste materiaalne heaolu ei sõltu nii suuresti nende enda osalemisest tööturul, sest töötust toetavad traditsioonid sissetulekute ühtlasest jaotamisest leibkonna raames
Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esitavad ta teise hüpoteesi: nende arvates on riikides, kus üleüldine osalus tööturul on madal (ehk töötuse määr on kõrge), võib juhtuda nii, et naiste materiaalne heaolu ei sõltu nii suuresti nende enda osalemisest tööturul, sest töötust toetavad traditsioonid sissetulekute ühtlasest jaotamisest leibkonna raames
L.Võgotski · Areng sõltub sotsiaalsest interaktsioonist täiskasvanute ja kaaslastega, sotsiaalne õppimine kultuurikogemusest tingib kognitiivse arengu. Ülevaade: Võgotski teooria peamine mõte on selles, et tunnetuse arengus mängib fundamentaalset rolli sotsiaalne interaktsioon ehk suhtlemine. Võgotski on öelnud (1978): "Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon ilmneb kahel tasandil; algul sotsiaalsel ning hiljem individuaalsel tasandil. Esiteks, inimeste vahel (interpsühholoogiline) ja seejärel lapses eneses (intrapsühholoogiline). See rakendub võrdselt tahtlikus tähelepanus, loogilises mälus kui ka kontseptsioonide loomisel. Kõik kõrgemat järku funktsioonid saavad alguse tõelistest suhetest indiviidide vahel". Võgotski teooria teine aspekt seisneb selles, et potentsiaal tunnetuslikuks arenguks sõltub "lähiarengu tsoonist" (LAT): arengutase saavutatakse siis, kui laps on haaratud sotsiaalsesse
Lahusepudelitele märgitakse avamiskuupäev. 3.1 Ravimite jaotamine Arst vastutab haiglas patsientidele antavate ravimite eest. Ta ordineerib ravimid kirjalikult. Ravimi määramine dokumenteeritakse patsiendi haigusloos. Eriti oluline on kinnitada ravimi kontsentratsioon, vorm, manustusviis ning ühekordse annuse suurus ja annuste arv. Õde või vastava väljaõpe saanud hooldustöötaja teostab patsiendi farmakoteraapiat. Korraldus ravimi andmiseks registreeritakse individuaalsel ravimijaotuskaardil, mis asetatakse ravimikandikule. Ravimite jaotamisel tuleb pöörata tähelepanu kätehügieenile. Arusaadavad ja põhjendatud käitlusjuhised on abiks mikroobkontaminatsiooni vältimisel. Jaotamisel peab olema hoolikas ja pidama meeles reeglit: ,,Õige ravim, õigele patsiendile, õigel ajal!" Tabletid, kapslid ja vedelad preparaadid pannakse sõrestikkandikule või ühekordsetesse ravimiklaasidesse. Ravimid jaotatakse individuaalseteks päeva- või nädalaannuseks
kogemusi ja religioosseid uskumusi hõlmaval tasandil. Kui esimene näitab selget vähenemist, siis teine märkimisväärset püsivust. Seega on eurooplased pigem mittekiriklikud kui sekulariseerunud, nende religioossed otsingud on järjest vähem suunatud kirikule, mis tähendab, et tegemist on institutsioonilise, mitte religioosse kriisiga. Sellest võib oma korda järeldada, et ühiskonna ilmlikustumine pole kaasa toonud usu hääbumist individuaalsel tasandil. Religioon ei ole minetanud oma tähendust, vaid muutnud kuju. Selle institutsionaalne pool on nõrgenenud või kadunud ning alles on jäänud subjektiivne pool. Uurimus Inglismaalt näitab, et samal ajal kui kristlikud uskumused vähenevad, eriti mis puutub usku personaalsesse jumalasse või Jeesus Kristusesse kui jumala pojasse, on mittetraditsioonilised ja esoteerilised uskumused, nagu näiteks
Kombineeritud koolkonnad (olukorraline): Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmeid erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks Organisatsioonid on erinevad, erinevate väljakutsete ees ja nõuavad individuaalset lähenemist Juhtide tarkus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises Tehnoloogia muutud, seega juhid peavad kiirelt muutuma Järjest suurenev fookus individuaalsel ettevõtlikusel Põhilised muutujad, mille alusel kombineeritud koolkond tegutseb: orhanisatsiooni tüüp, orhanisatsiooni suurus, tööülesannete rutiinsus, keskkonna (eba)stabiilsus, konkreetsed individuaalsed erinevused.
29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest.
· absoluutne mobiilsus parema hariduse, parema prestiiziga töökoha ja suurema sissetuleku omandamine terve põlvkonna poolt võrreldes oma vanematega; · suhteline mobiilsus sarnase staatuse säilimine oma eakaaslaste seas hoolimata kõigile omaks saanud absoluutsest mobiilsusest. Ühiskond vajab mobiilust selleks, et ei oleks sellist asja, et puuseppa poeg jääb puusepaks, et oleks võimalik areng nii perekonna siseselt kui ka individuaalsel. Ühiskond vajab mobiilsust kuna kui sotsiaalne mobiilsus puudub, pole ka võrdseid võimalusi. Majanduslik tähtsus: Majanduslik efektiivsus sõltub sellest, kuivõrd on võimalik ära kasutada igaühe andeid. Kui sotsiaalne mobiilsus on ühiskonnas, siis peetakse neid ühiskond avatuks ja see tähendab, et need ühiskonnad põhinevad saavutustel ja mitte omistatud omadustel. Avatud ühiskondades põhinevad isklikel kvaliteetidel. 5) Miks sotsioloogid näevad Eestis kastistumise ohtu?
87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? V: argiteadmine ei ole süstematiseeritud ja neid on raske ümber lükata. 94. Kust pärinevad teadmised, millest saab teadmine sisu ja materjali, millest aga vormi? V: Mõistusest ja kogemustest. Tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 95
29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Teaduslik teadmine põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel, tehakse erapooletuid järeldusi vaatlusandmetest, kontrollitakse igat hüpoteesi katsete kaudu jne.
rakkudest koosnev organism. 56. Mutatsioonisiire geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, st rikutud struktuuriga geeni (fragmendi) siirdamine raku normaalse geeni asemele. 57. DNA-sõrmejälgede meetod molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel. 58. DNA-profiil(i määramine) DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kujategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. 59. DNA-proov signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh embrüo) genoomis. 60
Inimene niikuinii otsib kusagilt endale tuge, olgu see religioon või midagi muud. Näiteks filosoofilised arutlused, kaalutlused võivad samuti mõnele inimesele anda teatud arusaamu sellest, kuidas oma elu elada või millest oma lohutust otsida ja see ei pruugi olla alati seotud teadusliku või realistliku maailmapildiga. segaduse perioodid ühiskonnas, raskused sunnivad otsima väljapääsu, alust, ideaale ja teid ideaalideni. Seeläbi on raskused nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil religioosseid otsinguid edendavad. Inimene ja ühiskond ei saa kuigi kaua elada segaduses, inimesele on omane korrastav tegevus ja inimese vaimsed vajadused - leida eluväärtustele mõõt - on see alus, millelt lähtuvad sellised otsingud. Kõik soovivad olla edukad ja minna läbi elu teadmisega, et on käitunud õigesti. Ja kui on inimesi, kes arvavad, et nad teavad, kuidas elu võib olla
seisukohavõtt üldistes ja avalikes küsimustes ja nendega tegelemine (TEA võõrsõnastik). Noorsootöö strateegia (2006 - 2013) kohaselt mõistetake noortepoliitikat kui osa laiemast noortevaldkonnast, kus on ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates valdkondades noortele suunatud tegevuste põhimõtetele. Noortepoliitika olemasolu põhjuseks on vajadus määratleda tegevus, mida ühiskond peab ellu viima, et iga noor Eestis saaks oma individuaalsel kujunemisteel võimalusi, tuge ning õpikogemusi. Noortepoliitika kui sihipärane riigi ja ühiskonna noortesuunaline tegevus hakkas kujunema möödunud sajandi 50.–60. aastatel. 1965. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu deklaratsiooni, mille eesmärgiks oli levitada noorte hulgas rahu ning rahvaste vahel vastastikuse austuse ja mõistmise ideed. Sellest sai paljude lääneriikide noortepoliitika
endaga kaasa on toonud ja kuidas see on meid mõjutanud. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. 2 1. Globaliseerumise iseloomustus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- 3 satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik,
kui ka abivahendite abil (liikumispuude korral). Liitpuudega lapsed on täpselt samasugused lapsed kui tavalised lapsed: omaette isiksused koos oma iseloomu ja nõrkustega, soovide ja rõõmudega. Liitpuudega laps lasteaias ja koolis Liitpuudega lapsed on väga erinevate võimetega. On nii tavakoolis edukalt hakkama saavaid lapsi, kui ka neid, kellel vaid baasoskused eluks. Enamus liitpuudega lapsi on võimelised oma individuaalsel tasemel õppima. Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne).
kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38
3. HIViga nakatunud ja nakatumisest ohustatud inimestel on väga raske muuta oma tavasid ja harjumusi. Kogu elanikkond peaks teadma, kuidas immuunpuudulikkuse viirus levib ja kuidas ta ei levi. Teadmiste omandamine ja eluviisi muutmine võtab alati palju aega. 4. Uute, muutunud ehituse ja omadustega inimese immuunpuudulikkuse viiruste avastamine maailma erinevates piirkondades viitab AIDSi pandeemia laienemisele lähitulevikus. HIV-nakkuse hävitav mõju avaldub nii individuaalsel, perekonna kui ühiskonna tasandil. HIV-i pandeemia poolt põhjustatav isiklik, sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline ja poliitiline kahju võib alla äraarvamatu. Ta võib oluliselt pidurdada eeskätt arenguriikide majanduslikku arengut, sest häirub demograafiline stabiilsus: nakatub ja haigestub kõige töövõimelisem ja sotsiaalselt aktiivsem osa elanikkonnast 20-40 aastased inimesed. Samal ajal suureneb vastsündinute ning laste suremus
KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast.
Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) isiklikud ja ühiskondlikud mured on omavahel seotud Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - iseloomulikuks on ühiskonna keerukuse suurenemine, indiviid pole enam seotud ainult oma elukeskkonnaga, vaid terve maailmaga, suhted on ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus
Honorary Doctorate of Science, Grand Valley State University, Michigan (1998)1 1 https://www.neumansystemsmodel.org/betty-neuman 5 2. BETTY NEUMAN TEOORIA 2.1. Teooria 1970. aastal töötas Betty Neuman välja mudeli, mis oli keskendunud õendusabi teooriale ja praktikale. Mudel põhines iga indiviidi individuaalsel uuringul ja sellel, kuidas koostoimed välisteguritega võivad mõjutada nende suhtumist. Neumani teooria keskendus sellele, kuidas iga patsient suhtles tervisekeskkonnas ja oli suunatud patsientide uuringule nende individuaalse füüsiliste ja psühholoogiliste omaduste põhjal. (Almeida jt, 2018: 6). Neuman arvas, et vaimse terviseõe ülesanne on patsiendi energiasüsteemi stabiliseerimine psühholoogilise tasakaalu loomiseks ja parima tervisetaseme saavutamine. Tema teooria
Hiljutised sündmused nagu naturaliseeritud grusiinide küüditamine ja muulastest turumüüjate keelusamine näitavad, et riigi huvid on seatud esiplaanile. Sellised arengud käivad käsikäes Vene keskvõimu võimustamise ja ühiskonna hierahiseerimise ja bürokratiseerimisega. Ainult riik kasutades võimu ja teadmisi- suudab hoida riiki koos. Ei eksisteeri mitmetahulist kodanikuühiskonda ja ühiskondlik kaasatus põhineb peamiselt individuaalsel motivatsioonil ning pole ühiskondlikult toetatud. Elanikud, kes ei joondu riigi ideoloogiast satuvad kahtluse alla ja musta nimekirja. Meedia oli esimene, mis pidi selliseid tagajärgi taluma, suuremad meediagrupid lõhestati ja pandi Gazpromi kontrolli alla. Reziim teeb kõik ,et meedia oleks allutatud riiklikule kontrollile. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanalid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele.
Formaliseeritud eristamine (seadused) nformaalne eristamine („kirjutamata“ normid ja hoiakud) Struktuursed põhjused (ligipääs haridusele, töökohtadele) Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili;
kunsti valdkondades. Liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad üigused, tööstusomand. 13. Kuidas saame kaitsta intellektuaalset omandid? Patendid, kaubamärgid, autoriõigusega kaitsemine. 14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise liigist 15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellekutaalse omandi loomise ja kasutamise. Ühendab arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Tööturg 16
otseinvesteeringud selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle panga likviidsus panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja
sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne
Organisatsioonikultuuri ja väärtusi sealhulgas võib tüpiseerida Hofstede poolt välja töötatud dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse.
praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskonna mõiste Beck'i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine.
annaabi.ee 
