Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ravimite hoidmine, säilitamine, käitlimine haiglas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ36-1
Inna Netšai
RAVIMITE HOIDMINE, SÄILITAMINE, KÄITLEMINE HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES
Referaat kliinilise farmakoloogia õppeaines
Juhendaja: K. Mand
Tallinn 2013

Sisukord


1Ravimid haiglas ja perearstikeskuses 3
2ravimite säilitamine 4
2.1Ravimite hävitamine 4
2.2Ravimite eraldamine 5
3osakonna ravimikäitlus 6
3.1Ravimite jaotamine 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:“Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid või ühendeid, mida võidakse anda inimesele või loomale haiguse põhjuse selgitamiseks või elutegevuse taastamiseks, parandamiseks, või muutmiseks inimeses või loomas, peetakse ravimeiks.“
Ravimaine on ravimi valmistamiseks või ravimiks kui selliseks kasutatav aine. Ravimaine maitset , lõhna või muud ebameeldivat omadust varjatakse eri abinõudega. Ravimainet käideldakse või töödeldakse eriliselt, et see muuta kasutuskõlblikuks. Sellist kasutuskõlbliku toodet nimetatakse ravimpreparaadiks.
  • Ravimid haiglas ja perearstikeskuses


    Igas haiglas ja perearstikeskuses on raviminõukogu(spetsialistid ravimite alal), kes teeb ettepanekuid ravimite põhivaliku kohta. Põhivalikusse kuuluvad regulaarselt tarvitatavad ravimid. Ravimikäitluse eest vastutab haigla apteek või ravimikeskus. Ravimikäitlus hõlmab ravimite hankimist, ladustamist ja mõnel juhul ka valmistamist , samuti nende toimetamist raviosakondadesse. Patsientide individuaalsete preparaatide (tsütostaatikumid, toitelahused ning valu- ja mikroobiravimid) kogus haiglaapteekides on viimastel aastatel kasvanud. Ravimikeskus jälgib ravimite kasutamist, annab informatsiooni ning kontrollib osakondade ravimikappe.
    Ravimid viiakse kirjalike tellimuste alusel osakondadesse pitseeritud või lukustatud ravimikastides. Ravimitellimuse kinnitab vanemõde. Kui tellitakse narkootilisi aineid, piiritust, ravimkonjakit või – veini või baasravimite hulka mittekuuluvat ravimit, kinnitab tellimuse lisaks vanemõele ka arst.
  • ravimite säilitamine


    Ravimaineid ja – preparaate tuleb hoida märgistatud säilitusnõudes( purgid , pudelid vms pakendid ), mis kaitsevad neid teiste ainete ning tolmu eest. Säilitusnõu ei tohi mõjuda selles olevale ravimainele või – preparaadile selliselt , et need ei vasta enam esitatud nõuetele. Säilitamine hästi suletud nõus tähendab, et ravimaine või –preparaat on piisavalt kaitstud lagunemise, lendumise ning õhuniiskuse, hapniku või süsinikdioksiidi kahjulike mõjude eest.
    Säilitamine õhukindlalt suletud nõus tähendab, et ravinaine kokkupuude õhuga on täielikult välistatud.
    Säilitamine kuivatusaine kõrval tähendab, et ravimainet või –preparaati hoitakse hästi suletud nõus või kapis, milles on sobiv kuivatusaine, näiteks kaltsiumoksiid(põletatud lubi ) või sinigeel.
    Säilitamine valguse eest kaitstult tähendab hoidmist valguse eest varjatud kohas või pakendis, mis on suletud kaitsvasse ümbrisesse, või sellisest ainest valmistatud nõus või pakendis, mis absorbeerib lühilainelist ultraviolettkiirgust ning kaitseb nõnda sisu valgusest tingitud lagunemise ja teiste muutuste eest. Säilitamine valguskindlas nõus tähendab hoidmist valgust mitteläbilaskvas anumas või pakendis.
    Ravimaineid säilitatakse kas:
    • toatemperatuuril- +15...+25 C;
    • jahedas – +8...+15 C;
    • külmas – +2...+8 C;
    • sügavkülmas- alla -15 C.

  • Ravimite hävitamine


    Ravimid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Haiglates kasutamata jäänud või aegunud ravimid tagastatakse apteeki või ravikeskusesse, kus need igal aastal hävitatakse. Avahoolduses kasutamata jäänud ravimite hävitamise eest hoolitsevad apteegid, kuhu neid võib selleks viia.
  • Ravimite eraldamine


    Ravimite säilitamisel tuleb füüsiliselt eraldada ning asjakohaselt märgistada:
    • narkootilised ja psühhotroopsed ained;
    • veterinaarravimid;
    • lõhnavad ained;
    • värvivad ained;
    • tule- ja plahvatusohtlikud ained;
    • kõlbmatud ravimid (defektsed ravimid, aegunud ravimid, ravimid, mille väljastamine on lõpetatud);
    • raviminäidised;
    • kliinilise uuringu ravimid;
    • välisabi korras saabunud ravimid;
    • ravim , mille kvaliteedis on saatedokumentide põhjal või teistel põhjustel alust kahelda (sh võltsingud);
    • saatedokumendita ravim.

    Ravimite käitlemise tegevusloaga ettevõttes tuleb täiendavalt füüsiliselt eraldada ning asjakohaselt märgistada:
    • sissetulnud ravimid kuni vastuvõtukontrolli teostamiseni;
    • eestikeelse infota ravim.


  • osakonna ravimikäitlus


    Osakonnas on spetsiaalne lukustatav ravimisektsioon. Suuremates osakondades, kus jaotatakse palju ravimeid, on alternatiivina eraldi ravimiruum. Ravimikapid asuvad eraldatud ja hästi valgustatud ruumis, kus on piisavalt ruumi ravimite käitlemiseks. Külmas või jahedas säilitatavatele ravimitele peavad olema spetsiaalsed lukustatavad külm- ja jahekapid. Narkootiliste ainete (N) jaoks peab olema spetsiaalne lukustatav kapp või sahtel.
    Ravimeid tuleb hoida originaalpakendis ning poolikute ravimipakendite sisu ei tohi kokku panna, kuna valmistusajad ja aegumistähtajad pole tingimata samad. Lahusepudelitele märgitakse avamiskuupäev.
  • Ravimite jaotamine


    Arst vastutab haiglas patsientidele antavate ravimite eest. Ta ordineerib ravimid kirjalikult. Ravimi määramine dokumenteeritakse patsiendi haigusloos. Eriti oluline on kinnitada ravimi kontsentratsioon, vorm, manustusviis ning ühekordse annuse suurus ja annuste arv. Õde või vastava väljaõpe saanud hooldustöötaja teostab patsiendi farmakoteraapiat. Korraldus ravimi andmiseks registreeritakse individuaalsel ravimijaotuskaardil, mis asetatakse ravimikandikule.
    Ravimite jaotamisel tuleb pöörata tähelepanu kätehügieenile. Arusaadavad ja põhjendatud käitlusjuhised on abiks mikroobkontaminatsiooni vältimisel. Jaotamisel peab olema hoolikas ja pidama meeles reeglit: „Õige ravim, õigele patsiendile, õigel ajal!“
    Tabletid, kapslid ja vedelad preparaadid pannakse sõrestikkandikule või ühekordsetesse ravimiklaasidesse. Ravimid jaotatakse individuaalseteks päeva- või nädalaannuseks. Jaotamisel kasutatakse ravimilusikat või pintsette. Vedelate ravimite annustamisel on hea kasutada täpset mõõtesüstalt. Kui tabletti on vaja väiksemateks tükkideks teha, kasutatakse selleks tabletipoolitajad. Kui tabletti tuleb peenestada , hõõrutakse see katki uhmris. Salvid pannakse esmalt alusele või kindas käele ja alles siis patsiendi nahale.

    Kokkuvõte


    Kõigis ravimite käitlemise ettevõtetes peab olema ettevõtte juhi või tema määratud isiku poolt kirjalikult nimetatud ravimite säilitamise eest vastutav isik ja teda äraolekul asendav isik.
    Ravimite säilitamise ja transportimise kohta peavad olema ravimite käitlemise ettevõtte juhi või tema määratud isiku kinnitatud tööeeskirjad, kuhu on märgitud: ravimite säilitamiskoht, eraldi erinevaid säilitamistingimusi nõudvate ravimite osas; säilitamisruumi või koha temperatuurivahemik ; temperatuuri mõõtmise seadmed; termomeetrite või andurite asukohad, temperatuuride registreerimine; seadmete taatlemise ja kalibreerimise sagedus ning meetodid; eeskiri juhtudeks, kui säilitamistingimused ei vasta nõuetele; alarmsüsteemi olemasolul selle kontrolli sagedus ning meetodid; temperatuuri reguleerivate seadmete hooldus ; kõrvaliste isikute juurdepääsu välistamine; ravimite säilitamine transpordil.
    Ravimi märgistamise asemel võib märgistada ravimi säilitamise koha (ruumi, riiuli jne).
    Säilitamisruumis tuleb hoida ühtlast niiskus- ja temperatuurirežiimi. Suhteline õhuniiskus peab toatemperatuuril olema alla 60%. Igas ruumis, kus säilitatakse ravimeid, peab olema termomeeter või muu temperatuuri registreerimise seade, ravimite käitlemise tegevusloaga ettevõttes täiendavalt ka hügromeeter. Igas külmkapis, kus säilitatakse ravimeid, peab olema termomeeter.
    Säilitamistingimusi tuleb kontrollida iga päev igas säilitamisruumis ja külmkapis. Temperatuuri tuleb jälgida säilitamisruumi ja külmkapi erinevates osades. Iga kontrollimine tuleb dokumenteerida ja neid dokumente tuleb säilitada vähemalt üks aasta.
    Säilitamise ajal tuleb jälgida ravimipakendite seisundit ja ravimite väliseid muutusi. Välise muutuse korral tuleb kontrollida ravimi vastavust kvaliteedinõuetele.
    Kõlbmatute ravimite jaoks peab olema eraldi selleks ettenähtud koht.

    Kasutatud kirjandus


    Sotsiaalminister. (2005). Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/854436 (02.11.13).
    Livanainen, A. (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina
    8
  • Vasakule Paremale
    Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #1 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #2 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #3 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #4 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #5 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #6 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #7 Ravimite hoidmine-säilitamine-käitlimine haiglas #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor inna.netsai Õppematerjali autor
    Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:“Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid või ühendeid, mida võidakse anda inimesele või loomale haiguse põhjuse selgitamiseks või elutegevuse taastamiseks, parandamiseks, või muutmiseks inimeses või loomas, peetakse ravimeiks.“Ravimaine on ravimi valmistamiseks või ravimiks kui selliseks kasutatav aine. Ravimaine maitset, lõhna või muud ebameeldivat omadust varjatakse eri abinõudega. Ravimainet käideldakse või töödeldakse eriliselt, et see muuta kasutuskõlblikuks. Sellist kasutuskõlbliku toodet nimetatakse ravimpreparaadiks.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde

    Esmaabi
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest

    Baas Logistika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun