Noored kui ressurss või probleem noortepoliitikas essee (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning

Kategoriseerimata

40

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad.

Pedagoogika

12

docx

NOORED TÖÖTURUL

NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG

Riigiõpe

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga

Nõustamine

20

pdf

Noorte tööpuudus referaat

............................................................. 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,

Majanduspoliitika

20

doc

ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID

Oma töös tahab autor saada vastust järgmisele küsimusele: 1) kuidas noorte seksuaalelu on seotud ühiskonna stereotüüpidega. Kursusetöö autori eesmärgiks on leida seos ühiskonna stereotüüpide ja noorte seksuaalelu vahel. Uurimustöö ülesandeks on selgitada ühiskonna ja noorte seksuaalelu vastastikkust seost. Lisaks on töö eesmärgiks selgitada, millised stereotüübid mõjutavad seksuaalelu identiteeti ja kuidas noored satuvad nende mõju alla. Töö uurimusprobleem tänapäeva maailmas on selles, et ühiskonna stereotüübid on kõige enam mõju avaldavad faktorid inimvajaduste rahuldamisel, sealhulgas seksuaalrahuldamine. Kursusetöö koosneb ühest osast, mis jaguneb viieks alapeatükiks. Kursusetöö teoreetilises osas käsitletakse seksuaalsuhtlemist noorte seas ning ühiskonna stereotüüpide mõju sellele. Esimeses alapeatükis käsitletakse ühiskonna ideoloogia ja

Kursusetöö

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd. Lõpuks püüan kokku võtta kogu käsitletud teema ja tuua välja mis on meil hästi ja kus on vajaka jäämisi. Kõik ei saa

Pedagoogika

28

odt

Põhjalik gümnaasiumi lõpu uurimustöö kanep, kanepi tarbimise ajalugu, KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS

tuleneb kreeka keelsest sõnast `kannabis', tähendusega kanep, ning ladina keelsest sõnast `sativa', mis tähendab kasulik. Sellise nime andis taimele kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Pedanius Dioscorides (40-90 pKr). Sama nime võttis üle Karl Linné kirjeldades kanepit oma 1753. aasta teoses "Species plantarum" ("Taimeliigid") (Batchelder, 2004). Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist (Harro 2006, 249; 262). Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse.

Kirjandus

Kommentaarid (0)