Kanada ja India põllumajandus (0)

Oma riigi 
põllumajandus
Elizabeth  Põllu 11M
KLIIMAVÖÖDE
Kanada
India
•
Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad 
•
India asub  paras -, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. 
paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes
India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate 
ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni 
iseärasused
Kliima
KANADA
INDIA
•
Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis –15°C, kuid 
erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui 
•
Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , 
Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 
mussooni  ajal (juuni-september) 28-29°C  ja peale mussooni 
1-4°C, siis riigi põhjaosas isegi –30°C kuni –35°C. Juulis on 
(oktoober-detsember 25°C. Kõige kõrgemad temperatuurid 
temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10-
valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust, tavaliselt 
15°C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20°C ning 
maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle 30°C . 
põhjaosas 3-5°C. Riigi põhjaosas ületab keskmine 
Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra 
temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas.
ning pea kogu india territooriumis on siis kuu keskmine 
temperatuur 28-29°C 
. 
Sademed
Kanada
India
•
Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet indiat 
korraga, oleks umbes 1500 mm aastas. Kõige vähem 
•
Sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal 
sademeid New Delhis(642mm) ja kõige rohkem Port  Blair ’is 
- Vaikse ookeani rannikul sajab  2400 - 2700  mm ning Atlandi 
(2890mm). Vihmade ajal võib veetase Gangeses tõusta kuni 
rannikul 1000- 1400  mm aastas, siis riigi põhjaosas on 
15 meetrini ja sageli esineb üleujutusi.Üldiselt on kõige 
sademete hulk alla 400 mm aastas. Vegetatsiooniperiood on 
sademete rohkemaks ajaks  vihmaperiood  e. juuni-september, 
7-8 kuud ja võimalik kaks saaki aastas.
millal näiteks Mumbais sajab vaid ühe  kuuga  üle 600mm. 
Aastas võimalik saada kolm saaki.
Pinnamood  ja  mullad
Kanada
India
•
Mullastikus on peamised punamullad, lateriitmullad, 
•
basaltidel tekkinud troopilised  mustmullad  (reguurid) ja 
 Kanadas on eripärased mullad. Põhjas on tundra  ja 
lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt 
oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa  leetmullad . 
kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. 
Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi 
Hindustani poolsaar on eelkambriumi  platvorm , millel  loodes  
mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. 
lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune 
Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad 
sügavate orgudega lõhestunud  lainjas , üksikute 
põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima. Kanada 
lavamägedega  tasandik -Dekkani  kiltmaa . Selle kõrgemate 
pinnamood on peamiselt  tasane , kuigi ainult lääne osa 
äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad  kitsad  rannikumadalikud 
(ümbes 1/4 Kanada territoriumist) on mägine.
(Malabari ja Koromandeli  rannik ). Induse-Gengese  madalik  on 
alluviaaltasandik .
Andmed Factbook’ist
Kanada
India
•
Pindala: 3 287 263 km2
•
Pindala: 9 985 000 km²
•
Rahvaarv: 1,324,171,354 inimest
•
Rahvaarv: 36 155 487 inimest
•
Põllumajanduslikku maad: 60,5% (Põllumaa: 52,8% , 
•
Põllumajanduslikku maad: 6,8% (Põllumaa: 4,7% , 
püsikultuuride all: 4,2% , heina-ja  karjamaa : 3,5%)
püsikultuuride all: 0,5% , heina- ja karjamaa: 1,6%)
•
Niisutav maa: 667,000 sq km
•
Niisutav maa: 8,700 sq km
Põllukultuurid
Kanada
India
•
Kõige rohkem Kanadas kasvatatakse nisu (27 mln t). Samuti 
•
Suur tähtsus on õlitaimedel – maapähklil, seesamil, rapsil jt., 
kasvatatakse rapsi (15 mln t), maisi (13 mln t),  otra  (8 mln 
millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel  loomseid  
t), sojauba (5 mln t),  kartulit  (4,6 mln t), kuiva hernest(3,3 
rasvu. Tee ja  suhkruroo  tootmise poolest on India maailmas 
mln t), kaera (2,8 mln t), läätse (1,5 mln t), suhkrupeeti (599 
esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla , 
tuh t), tomateid(490 tuh t), lina (489 tuh 
dzhuuti, maapähklit, riisi, teed, kohvi,  suhkurt , piima, 
t),  porgandit  ja naerist (399 tuh t),  rukist  (337 tuh t), kuive  
maapähklit, gingerit ja musta pipart.  Kusjuures  on India 
ubasid(273 tuh t), õunasid (270 tuh t), kurke (231 tuh t), 
maailma suurim banaani  kasvataja(10% maailma kogu 
kuiva sibulat (211 tuh t), rohelist maisi (207 tuh t),  kapsast ja 
kasvatatavatest banaanidest).
teisi rohte (207tuh t)
Loomakasvatus
Kanada
India
•
Kanadas on keskmiselt arenenud loomakasvatuse harud. 
•
Indias kasvatatakse kõige rohkem veiseid- 193 miljonit veist. 
Loomade arv FAO andmetel: sead – 12,9 mln,  veised  - 12,2 
Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade 
mln,  lambad  – 892 tuh,  hobused  - 407 tuh .Kodulindude 
üldarv on aga ülisuur (lambad,  kodulinnud ). Ka veiste  kitsede  
arv:  kalkunid  - 166 mln, hanid - 5,7 mln,  pardid  - 1,4 
ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel 
mln,  kanad  - 350 tuh.
sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast.
Kasutatud kirjandus
•  http://www.fao.org/faostat/en/#data
• http://
miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-45-2
.htm
• https://
et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kirill_Aleksandrov/Kan
ada_p%C3%B5llumajandus
• https://
www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geo
s/ca.html

Document Outline

• Slide 1
• KLIIMAVÖÖDE
• Kliima
• Sademed
• Pinnamood ja mullad
• Andmed Factbook’ist
• Põllukultuurid
• Loomakasvatus
• Kasutatud kirjandus