muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab
b. koosneb peamiselt glutamiini süntetaasist c. taandab õhus sisalduva N ammooniumiks 2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4 + e. kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat N -s sisalduva kolmiksideme lõhustamise 2 reaktsiooni aktivatsioonibarjääri ületamiseks f. inaktiveerub õhuhapniku toimel 4. Millised organismid on võimelised assimileerima mullast ja veest nitraate? Rohelised taimed, seened, vetikad ning teatud bakterid. Nimetage, millised ensüümid osalevad nitraadi kaheastmelisel taandamisel ammooniumiks ja kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. Nitraadi reduktaas . Nitriti reduktaas . 5
See tähendab, et valk on suures osas hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadenevad TKÄ toimel ning ensüüm inaktiveerub ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja peptiidid. Nende kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel: fenüülalaniin (Phe), türosiin (Tyr) ja trüptofaan (Trp). Nad omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270-280 nm ja on tänu sellele spektrofotomeetriliselt kenasti dekteeritavad. Kaseiini hüdrolüüsi produktide
peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja, samas ensüüm inaktiveerub. Sademe eemaldamisel jäävad lahusesse vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse kaudu. Aromaatse tuumaga aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt. Proovides mõõdetakse kindlal lainepikkusega valguskiirguse neelduvust. Kaseiini
A 37) Vit. E on retifenoon: õige/vale 38) Toitumise järgselt langeb veresuhkru tase: õige/vale 39) Mida tähendab asendamatu aminohape? Aminohappe, mida inimese organism ei ole võimeline sünteesima, mille inimene peab kindlasti toiduga saama. 40) Kus algab toiduvalgu seedimine organismis?Mao soolhape koaguleerib toiduvalgud. 41) Milles seisneb maos oleva soolhape roll süsivesikute seedimisel? maosoolhappe toimel inaktiveerub sülje ensüümi 42) Biomolekulide emindumise põhikohaks on.. 43) Seedetrakti häired (oksendamine, kõhulahtisus) põhjustavad vedeliku kaotuse ehk dehüdratsiooni. 44) Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks? Ei, suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest. 45) Vee saamine ja eritumine peaksid olema tasakaalus 46) Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud ... 47) Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse
* karvakasvu suurenemine ravitud piirkonnas. * striiad. * nakkuslike nahahaiguste süvenemine, teke. Vitamiin D derivaatide toimed ja kõrvaltoimed. Toimed: seondub vitamiin D retseptoritega – inhibeerib keratinotsüütide proliferatsiooni ja soodustavad epidermise normaalset arengut. Kõrvaltoimed: enamasti nahaärritus (kuni 35% ning mööduv), kaltsiumi ainevahetushäire (kui kasutatakse rohkem kui 100g nädalas), ei sobi kasutamiseks koos salitsüülhapet sisaldavate preparaatidega (inaktiveerub). 7. Seeninfektsioonid. Pindmised (nahk, küüned, peanahk, limaskestad) Olulisemad haigustekitajad – dermatofüüdid Süsteemsed (organis, nahaalused koed) 8. Lokaalsed seeninfektsioonid. Lokaalselt kasutatavad ravimid- preparaatide toimeained ja preparaatide nimetused (mikonasool- Daktarin, ketokonasool-Nizoral jne) ja kasutamine. Asoolide derivaadid: * Ketokonasool – Nizoral šampoon (dermatofüütide ja Candida poolt põhjustatud seeninfektsioonid). * Klotsimasool – kreem
kasutatakse rohkem (Hydrocortison dak), kui 100g nädalas. Pednisolonum (Linola-H N) Ei sobi kasutamiseks Psoriaas nahavoltide koos salitsüülhapet piirkonnas, atoopiline sisaldavate dermatiit lastel. MÕÕDUKAS TOIME: preparaatidega – Hydrokortisoni butyras inaktiveerub. (Locoid), Flumethasonum (Locacorten), Triamcinalonum (Ftorocort). TUGEV TOIME: Betaethasonum (Betnovate), Budesonidum (Celestoderm-v), Mometasonum (Apulein), Methylprednisoloni aceponas (Advantan), Fluticasonum (Cutivate cream) Psoriaasi teised avaldumisvormid, atoopiline dermatiit, kontaktdermatiit, ekseem. VÄGA TUGEV TOIME: Clobetasolum (Dermovate), Halcinonidum (Betacorton). Naastuline psoriaas. NB! TOIME TUGEVUSE ÜLE
lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu
tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism Avaldavad toimet voltaazh-tundlike Na+-kanalite blokaadi kaudu. LAid seostuvad sidumiskohaga poori sees ja stabiliseerivad Na+- kanalite inaktiivse seisundi, takistades kanali aktiveerumist. LAde toimet mõjutavad Liikumine läbi rakumembraanide Kanalite avatus Närvikiudude ehitus pH Närvikiudude ehitus Tundlikumad on õhukesed ja müeliinkestata kiud ja vähem tundlikud paksemad ja
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C
rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites. Varurasvade mobilisatsioon Protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas triglütseriidi lõhustumisega, tekinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Lipolüüs Söömisjärgne normaalseisund Söömisjärgne veresuhkru taseme tõus tingib INS sekretsiooni. INS on antilipolüütilise toimega, sest tema mõjul inaktiveerub TG lipaas. Insuliin soodustab söömisjärgset TG-sünteesi. Kestev aktiivne kehaline tegevus, paastumine ja nälgimine Rasvhaped on peamiseks kütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükagooni, kortikotropiini ja lipotropiini tase tõuseb. Nende toime aktiveerib TG lipaasi ja lipolüüs on soodustatud. B-OX biokeemiline ja meditsiiniline sisu B-OX on rasvhapete oksüdatsiooni põhirada, mille üldaspektid on järgmised:
varasemast rohkem ravimit uute retseptorite inhibeerimiseks. Kui peatada ravimi võtmine järsku, on retseptoreid tavapärasest rohkem, mistõttu on rakk neurotransmitteri suhtes ülitundlik ning see kutsub esile normaalsest tugevama reaktsiooni. Sellel perioodil, kui retseptorid vähenevad, tekib patsiendil vajadus ravimi järele, et ebameeldivaid nähtusi leevendada - sõltuvus. Desensibilisatsioon, sensibilisatsioon Kui agonist toimib retseptorile pikemat aega, siis retseptor inaktiveerub e desensibiliseerub. Põhjuseks on retseptori fosforüülimine, mille tulemusel retseptor muutub konformatsioonilt inaktiivseks. Kui agonist veelgi edasi toimib, siis retseptorid viiakse tsütoplasmasse ja hüdrolüüsitakse, kusjuures uute retseptorite süntees aeglustub. Kui antagonist retseptorile pikaajaliselt mõjub, siis retseptori tundlikkus kasvab, see sensibiliseerub. Põhjuseks on kiirem retseptorite süntees, kompenseerimaks inhibeeritud retseptorite funktsioone. Loeng V
Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I. Laktoperoksüdaassüsteem (LPS) 1. Laktoperoksüdaas - glükoproteiin 2. Tiotsüanaat SCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat) 3. H2O2 Tekib piimhappebakterite toimel LPS toimimiseks vajalik kogus 8-10 mg/l LPS toimemehhanism:
(satelliitidest). Täpike karüotüübil. Barri kehake, X kromosoomi inaktivatsioon kõikide emaste imetajate teine X kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim barri kehakeseks. X- inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas. Kumb X-kromosoom inaktiveerub, kas isalt või emalt pärinev, see toimub juhuslikult. X-inaktivatsioon pole siiski täiesti pöördumatu. Meioosi läbimisel reaktiveeritakse kondenseerunud X-kromosoom ning tekkinud munarakkudes on nii isalt kui emalt päritud X-kromosoom võrdselt aktiivsed. Barri kehake e. Sugukromatiin, emasimetajate keharakkude tuumas paiknev struktuur, mis tavaliselt asub tuuma perifeerias tihedalt vastu tuumamembraani. Sugukromatiini
tsentri mis osaleb e- ülekandes. Fe-valgu katalüütiline aktiivsus pärssub hapnikku sisaldavas keskkonnas. Elektronide doonoriks Fe-valgule on NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd). Et ensüüm oleks võimeline oksüdeerima Fd, peab ta olema seotud ATP-ga. 7 2. MoFe-valk. Koosneb kahest a ja kahest b subühikust. MoFe valk sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe-S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Ka see valk inaktiveerub hapnikku sisaldavas keskkonnas. e- liiguvad kõigepealt Fe-valgule ja siis MoFe valgu vahendusel õhulämmastikule ammoniaagi tekkega. Ühe lämmastiku molekuli redutseerimine nõuab lisaks 16 molekuli ATPd. Kuidas tagatakse anaeroobne keskkond nitrogenaasse kompleksi funktsioneerimisel, miks see on vajalik? Mügarat ümbritseb difusioonibarjäär (kest). Kõrge leghemoglobiini kontsentratsioon. O2 võtab e- enda peale,sest O2 on parim e- aktseptor.
5. Reguleeriv funktsioon. 6. Spetsiifiline funktsioon. 7. Toitefunktsioon - laktoos Monosahhariidid. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (niipalju võiks teada, et nad on olemas ja kumb on organismis olulisem) Sahhariidide seedimine ja metabolism Suus algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub maos tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine ehk veresuhkru tootmine Glükoneogenees glükogeeni tootmine piimhappest, glütseroolist, aminohapetest Glükogenees - glükogeeni süntees glükoosist Aeroobne glükolüüs (saab toota 38 ATP) anaeroobne glükolüüs (saab toota 2 ATP) 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt
või paastumine ja nälgimine - Lipolüüs on mõõdukas (TG-de hüdrolüüs) - Metaboolse energia tase on - Veresuhkrutaseme tõus tingib madal INS sekretsiooni - RH on peamine kütus va - INS on võimas antilipolüütik neuronid, neerupealiste rakud ja (HTL inaktiveerub/defosforüülib) erütrotsüüdid - INS soodustab adipotsüütides - RH on muutunud põhikütuseks TG-de sünteesi ja glütserool läheb glükoneogeneesi - Adrenaliin (võimsam lipolüütiline hormoon), nagu ka
olukord vastupidine isased homo (ZZ) ja emased hetero (ZW) 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Imetajatel XX korral üks X kromosoomidest on kondenseerunud Barri kehakeseks, see toimub juba embrüo tasandil, aktiveerub uuesti sugurakkude moodustumisel. X kromosoomil on inaktivatsioonikeskus, kui sinna ei kinnitu inaktivatsiooni repressorit, siis ta inaktiveerub. Lisaks mõjutab ka XIST RNA, mis on vajalik inaktivatsiooniks. Kuid ikkagi avaldub inaktiveeritud X kromosoomis 15% geenidest. Geneetiline mosaiik heterosügootidel. Äädikakärbsel toimub isastel X liiteliste geenide hüperaktivatsioon. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X kromosoomil ja võimendab X liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui
võimendatakse transkriptsiooni taset X-lt. Imetajatel toimib vastupidine mehhanism: X-liiteliste geenide inaktivatsioon. Üks X on tihedamalt kokku pakitud ja seega transkriptsiooniliselt inaktiivne; nim Barri kehakeseks. See on tuumamembraani sisepinnale kinnitunud ning aktiveerub sugurakkude moodustumisel ( = oluline, et mõlemad X oleks sügoodi lõigustumisel ja embrüo varases staadiumis aktiivsed). See, kas inaktiveerub isalt või emalt saadud X, on erinevates rakkudes erinev. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Nt on uuritud inimese valgeid vererakke (mitoosikrom); selleks eraldatakse need punastest ja pannakse kunstlikult kasvama. Poole jagunemise pealt töödeldakse kemikaalidega, et protsess seiskuks kohas, kus kromosoomid kõige paremini nähtavad on. Seejärel
glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Suus algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub maos tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht * pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. * soolenõres on disahharidaasid ( isomaltaas,
2012). Adekvaatsel temperatuuril toidu valmistamine hävitab enamuse toidutekkelistest patogeenidest, sealhulgas Bacillus cereus’e vegetatiivsed rakud, kuid mitte spoore. Spoorid kaotavad kuumaresistentsuse happelistes tingimustes (Cookingham et al., 2004). Soovitused B. cereus’e hävitamiseks (Cookingham et al., 2004): aurutamine rõhu all, röstimine ja fritüürimine hävitab vegetatiivsed rakud ja spoorid; kõhulahtisust põhjustav toksiin inaktiveerub kuumutades 56 kraadi juures 5 minuti jooksul; emeetilist toksiini sisaldavaid toite tuleb kuumutada üle 90 minuti 126 kraadi juures; sooje toite tuleb hoida üle 60, jahutatud toite alla 4 kraadi juures. 10 3 CLOSTRIDIUM LIIGID 3.1 Kliinilised ilmingud Clostridium perekonda kuuluvad bakterid on levinud kõikjal – pinnases, vees, kanalisatsioonis
lisa), hoitakse jääl 5 x Ligeerimispuhver (Fermentas) Töö käik: (märgista kõik oma katsetuubid nii, et tunned need pärast ära; näiteks initsiaalidega) (1) Kahe üliõpilase peale restrikteerida ~120 ng genoomset DNA-d Cfr42I-ga: 12,5 l genoomset DNA-d + 1,5 l restriktaasi 10 x puhvrit kokku 15 l; segada, fuugida ja inkubeerida 37oC 60 min + 1 l restriktaasi Cfr42I (jääl) (2) Peata restriktsioon kuumutades 65 oC 20 min (restriktaas inaktiveerub). Tsentrifuugi, et eemaldada kaanelt kondenseerunud veeaur ja seejärel sega lahuse ühtlustamiseks. (3) Ligeerimisreaktsiooniks pipeteeri järgmisi komponente sellises järjekorras (teostab iga üliõpilane): 3 l restrikteeritud genoomset DNA-d + 1 l Cfr42I restrikteeritud pBS SK+ plasmiidi (10 ng) (teostatud juhendaja poolt) + 1 l 5 x ligeerimispuhvrit kokku 6 l + 1 l (5 ühikut) T4 DNA ligaasi (jääl)
◦ HÜPERglükeemia korral glükogenees. (glükoosisisaldus veres suurendamine) SÜSIVESIKUTE SEEDIMINE Toidu süsivesikutest moodustab 55-65% tärklis, ülejäänud osa katavad sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Seedimine algab suus - algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva α-amülaasi toimel. Maos - tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Pankreas - α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht ◦ soolenõres on disahharidaasid (isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). ◦ lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos,
asparagiini karboksüülrühmaga. - Katehhoolamiinide biosüntees. - - Katehhoolamiinide metabolism. - - β-adrenoretseptoritel on rohkem ruumi amiini küljes olevate asendajate jaoks, kuid α-adrenoretseptoritel on ruumi vaid vesinikega asendatud alküülamiinile. - - B agonistid - Dobutamine - B1-retseptori agonist, kardiogeense šoki ravis. - Isoetarin - B2-retseptori agonist, inaktiveerub kahjuks kiirelt. - R-salbutamool - 4h toime, sama aktiivne B2-agonist kui isoprenaliin, kuid ei toimi B1-le. Astmavastane. - B2 - alküülrühma lisamine aromaatse ringi ja N vahele teeb aine B2 selektiivseks agonistiks. - B osalised agonistid - Isoprenaliin, DCI, aktiveerides retseptoreid nõrgalt, kuid takistades adrenaliini seostumist retseptoriga, olles seega ka antagonist. - - A1 antagonistid
(1) Kahe üliõpilase peale restrikteerida ~120 ng genoomset DNA-d Cfr42I-ga: Restriktsioon-ferment, mis lagundab DNA molekuli kindlates kohtades. 12,5 l genoomset DNA-d + 1,5 l restriktaasi 10 x puhvrit kokku 15 l; segada( segame Vortexiga), fuugida ja inkubeerida 37oC 60 min + 1 l restriktaasi Cfr42I (jääl) (restriktaasi 10x puhver tähendab seda, et lahuse kontsentratsioon on 10 korda suurem ,kui vaja on.) (2) Peata restriktsioon kuumutades 65 oC 20 min (restriktaas inaktiveerub). Tsentrifuugi, et eemaldada kaanelt kondenseerunud veeaur ja seejärel sega lahuse ühtlustamiseks. (3) Ligeerimisreaktsiooniks pipeteeri järgmisi komponente sellises järjekorras (teostab iga üliõpilane): Ligeerimine kahe nukleiinhape molekuli kokku kleepumine, kasutades fermenti DNA-ligaas. 3 l restrikteeritud genoomset DNA-d + 1 l Cfr42I restrikteeritud pBS SK+ plasmiidi (10 ng) (teostatud juhendaja poolt)
mis seostuvad viiruse glükoproteiinide poolt modifitseeritud plasmamembraanide M-proteiiniga. Glükoproteiinide süntees ja protsessing nagu raku omadel. Küps virion pungub minema. Levik hingamispiisakestega, algatavad infektsiooni hingamisteedes. Rakuline immuunsus põhjustab suure osa sümptomitest, aga on ka oluline viiruse kontrollis. Leetriviirus Leetrid on üks viiest klassikalisest lapseea lööbest (punetised, roseola, viies haigus ja tuulerõuged). Inaktiveerub kergelt kuivas, happes. Patogenees. Infitseerib hingamisteede epiteeli rakke, levib süsteemselt lümfotsüütides ja vireemia kaudu. Replitseerub konjunktiivi, hingamisteede, lümfoidkoe, veresoonte ja KNSi rakkudes; löövet põhjustab T-raku vastus viirusinfitseeritud kapillaare ümbritsevatele epiteelirakkudele. KNSi-tüsistused võivad olla tingitud immuunpatogeneesist (postinfektsioosne leetrite entsefaliit) või defektsete mutantide arengust (alaäge sklerotiseeriv panentsefaliit)
X-inaktivatsioon leiab aset varases embrüonaalses arengus blastotsüstis (1000-2000 raku staadiumis) Kõigepealt blokeeritakse ühes aktiivses X-kromosoomis Xic (XIST), mistõttu transkriptsiooniaktiivseks jääb vaid teises X-kromosoomis paiknev XIST geen XIST-i transkript (inaktivatsiooni signaal) levib üle kromosoomi, misläbi enamik geene antud X-is inaktiveerub Järgneb stabiliseerumine ja inaktivatsiooniseisundi säilitamine Inaktiivse oleku teke ja püsimine on oma olemuselt heterokromatiseerumine. Inaktiivne X reaktiveeritakse ootsüütides veidi aega enne meioosi. Xi kaotab oma hetepüknootilise oleku ning muutub transkriptsiooniaktiivseks nagu Xa. 38. Soo määrang geneetiliselt Lahksugulistel organismidel, kus isendid on eristunud kaheks geneetiliselt, füsioloogiliselt,
Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid(ekspressioon koespets) Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist 4-7g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik
Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-alfa- amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs
tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Teatavasti on inimesel 46 kromosoomi, shimpansil aga 48. Kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused Homosügootses olekus on mitmeid geene haaravad deletsioonid peaaegu et alati letaalsed,
tsentromeeride vahendusel, nii et moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Teatavasti on inimesel 46 kromosoomi, shimpansil aga 48. Kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused Homosügootses olekus on mitmeid geene haaravad deletsioonid peaaegu et alati letaalsed,
Need on aga tihedalt seotud terve rea tõsiste meditsiiniliste probleemidega nagu ateroskleroos, kõrgvererõhktõbi, retinopaatia, neeruhaigused, kasvajad jt. Sahhariidide seedimine: 1 1. Suuõõnes algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs sülje -amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidmeid. 2. Maos jätkub tärklise ja glükogeeni seedimine sülje amülaasi toimel, kuni ensüüm inaktiveerub maosoolhappe toimel. Maos ei ole süsivesikuid seedivaid ensüüme. 3. Peensooles süsivesikute seedimise põhikoht. a) Pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. See toimub pms. 12sõrmiksoole valendikus, kus on pankrease amülaasi põhihulk. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise
tõkestamine õli 1-2l, liigsete gaaside eemaldamine sond, troakaar, vatsamotoorika ja talitluse taastamine/tugevdamine seedepulbrid, dieet. 20. Libediku paigalnihkumine Põhjused: libediku lõtvus, hüpokaltseemia suur LRH kontsentratsioon endotokseemia, vatsaatsidoos, ketoos, suurenenud gaaside produktsioon, suur LRH hulk, gaasi teke intensiivne- käärimine jätkub libedikus, libedik paisub inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused:
stöhhiomeetriale ning energia tarbimisele. Selgitage, millised on reduktaasi ja nitrogenaasi biokeemilised funktsioonid. Nitrogenaas katalüüsib õhulämmastiku fikseerimist. Koosneb dinitrogenaasist ja dinitrogenaasi reduktaasist. Taandab õhus sisalduva N2 ammooniumiks. Kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat N 2-s Sisalduva kolmiksideme lõhustamise reaktsiooni aktivatsioonibarjääri ületamiseks. Inaktiveerub õhuhapniku toimel. 3. Selgitage milline on glutamaadi ja glutamiini funktsioon ammooniumi assimileerimisel. Kirjeldage reaktsioonid, mida katalüüsivad glutamaadi dehdrogenaas, glutamiini süntetaas ja glutamiini süntaas. Nende reaktsioonidega toimub anorgaanilise lämmastiku sisenemine orgaaniliste ühendite koosseisu. Glutamaadi dehüdrogenaas kasutab NADPH redutseerivaid ekvivalente ammooniumi sidumiseks - ketoglutaraadiga.
tõkestamine – õli 1-2l, liigsete gaaside eemaldamine – sond, troakaar, vatsamotoorika ja talitluse taastamine/tugevdamine – seedepulbrid, dieet. 21. Libediku paigalnihkumine Põhjused: libediku lõtvus, hüpokaltseemia suur LRH kontsentratsioon endotokseemia, vatsaatsidoos, ketoos, suurenenud gaaside produktsioon, suur LRH hulk, gaasi teke intensiivne- käärimine jätkub libedikus, libedik paisub – inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos);
perekonda kuuluv RNA- viirus Epizootilised iseärasused. Enzootilisele leukoosile on vastuvõtlikud veised vaatama tõule ja vanusele, kuid kliiniliselt avaldub haigus alles vanematel ( 4 8 aastastel ) loomadel. Nakkusallikaks on haiged või viirusekandjad loomad, kes kindlustavad viiruse horisontaalse leviku ja epizootilise protsessi järjepidevuse. Kuna viirus väljaspool organismi inaktiveerub kiiresti, siis arvatakse et ta levib peamiselt ninanõres, süljes ja trahheobronhiaaleritistes esinevate viirust sisaldavate lümfotsüütide sattumisel terve looma limaskestadele. Viirus eritub organismist ka vaginaalnõres olevate rakkudega. Viiruse levik terne või piimaga arvatakse olevat ebaoluline, sest piimas esinevad antikehad inaktiveerivad viiruse, ka vasikate vastuvõtlikkus väheneb eaga. Viirust ei ole leitud roojast ja uriinist ning ta puudub ka enamiku nakatatud pullide spermas
Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud maksimaaltemperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub) Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3. T max - temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Psührofiilid -10-20/5 Armastavad jahedust. Valgud peavad suutma jahedas töötada, ei tohi olla liiga jäigad.
homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel · Kui liitumine toimub tsentromeeride kaudu, siis nimetatakse seda Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustub pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning lühikeste õlgadega, väike kromosoom (viimane läheb tihti kaotsi). · Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel tekib kahe tsentromeeriga struktuur. Kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Ilmselt on inimese 2. kromosoom just nii evolutsiooniliselt tekkinud, sest selle õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Inimesel on teatavasti 46 kromosoomi, simpansil aga 48. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. · Samas kromosoomis paiknevad geenid paiknevad füüsiliselt samas üksuses ja järelikult päranduvad ka koos.
teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi inaktiveerumine algab kromosoomi kindlast piirkonnast, inaktivatsiooni tsentrist, ja see levib lineaarselt üle kogu kromosoomi. X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks. X-inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas. Kumb X-kromosoom inaktiveerub, kas isalt (Xp) või emalt (Xm) pärinev, see toimub juhuslikult. X-inaktivatsioon pole siiski täiesti pöördumatu. Meioosi läbimisel reaktiveeritakse kondenseerunud X-kromosoom ning tekkinud munarakkudes on nii isalt kui emalt päritud X-kromosoomid jällegi vrdselt aktiivsed. Kromatiini struktuur ja geenide ekspressioon. Lihtsustatud mudeli järgi struktuursed valgud ja transkriptsioonifaktorid konkureerivad DNA- ga seostumise suhtes, kusjuures struktuursed valgud takistavad
ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel. Ensüümid on valgud ja seega temperatuuritundlikud. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad ja temperatuuri alanedes aeglustuvad. Samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud temperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub). Temperatuuri mõju juures peab arvestama ka seda, et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahustes. Vesi peab rakus olema vedelas olekus. Kõrgel temperatuuril ta aurub ja madalamal jäätub. Jääkristallid lõhuvad raku struktuure. Membraanide olek ka tähtis! Mida näitavad: o Tmin - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. o Topt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim.
G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. XIII 66. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud maksimaaltemperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub) 67. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim. 3. T max - temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva 68. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid?
kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi inaktiveerumine algab kromosoomi kindlast piirkonnast, inaktivatsiooni tsentrist, ja see levib lineaarselt üle kogu kromosoomi. X- kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks. X-inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas. Kumb X-kromosoom inaktiveerub, kas isalt (Xp) või emalt (Xm) pärinev, see toimub juhuslikult. X-inaktivatsioon pole siiski täiesti pöördumatu. Meioosi läbimisel reaktiveeritakse kondenseerunud X-kromosoom ning tekkinud munarakkudes on nii isalt kui emalt päritud X-kromosoomid jällegi vrdselt aktiivsed. Kromatiini struktuur ja geenide ekspressioon. Lihtsustatud mudeli järgi struktuursed valgud ja transkriptsioonifaktorid konkureerivad DNA-ga seostumise suhtes, kusjuures struktuursed valgud
Proteiin fosfataas eemaldab fosfori valgul ja inaktiveeritakse Valgul on endal GTPaasne aktiivsus –Valgul on GDP,kui sinna seondub GTP, sktiveerub valk. GTP hürolüüs inaktiveerib valgu GTP-d siduvate valkude e. GTPaaside toimemehhanism. GTPaas katalüüsib GTP hüdrolüüsi,mis inaktiveerib valgu. GTPaasi aktiveeriva valgu ja guaniin nukleotiidi vahetava faktori toimemehhanism. GAP – GTPaasi aktiveeriv valk suurendab GTPaasi hüdrolüütilist aktiivsust seega tekib GDP ning valk inaktiveerub GEF - guaniin nukleotiidi vahetav faktor vahetab valgu küljes oleva GDP GTP vastu aktiveerides selle kaudu valgu Proteiin kinaaside struktuuri element, mis määrab nende funktsiooni. Kinaasi aktiveerumine peale seda kui ta fosforüülib enda struktuuris oleva türosiini. Src tüüpi Struktuur- rasvhape (plasmamembraani sisepinnaga seostumise koht), SH3 (peptiidiga seostumise koht), SH2(fosfaadi kinnitumine), kinaasi domään, COOH. Fosfaadi eemaldamine (SH2) lõdvendab kinaasi struktuuri
Fe- valgu katalüütiline aktiivsus pärssub hapnikku sisaldavas keskkonnas. Elektronide doonoriks Fe-valgule on NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd). Et ensüüm oleks võimeline oksüdeerima Fd, peab ta olema seotud ATP-ga. 2. MoFe-valk. Koosneb kahest ja kahest subühikust summaarse molekulmassiga 180-230 kD. MoFe valk sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe- S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Ka see valk inaktiveerub hapnikku sisaldavas keskkonnas. e- liiguvad kõigepealt Fe-valgule ja siis MoFe valgu vahendusel õhulämmastikule ammoniaagi tekkega. Ühe lämmastiku molekuli redutseerimine nõuab lisaks 16 molekuli ATPd. 52. Kuidas tagatakse anaeroobne keskkond nitrogenaasse kompleksi funktsioneerimisel, miks see on vajalik? Hapniku juurdepääsu nitrogenaassele kompleksile takistab mügarat ümbritsevate parenhüümste rakkude kiht, mis on hapnikule halvasti läbitav
sünteesita . Essentsiaalsed geenid ja letaalsed geenid: Essentsiaalsed geenid = produkti puudumise tulemus on letaalne fenotüüp. Letaased alleelid alleli olemasolu on letaalne ( võib olla nii dominantne kui retsessiivne) Domintsed letaalid Aa ja AA letaalsed Retsessiivid aa letaalsed Võib juhtuda ka nii, et alleelil on suur deletsioon, mistõttu see seondub kõrvaloleva geeni promootoriga(Raly geen), mille tulemusena viimane inaktiveerub ja ei anna arenguks vajalikku geeni produkti (hiirte kollane värvus). Geeni ekspressioon ja keskkond Arenemise 4 põhiprotsessi: 1. DNA replikatsioon 2. Kasv 3. Rakkude diferentseerumine 4. Rakkude organiseerumine Nii sise- kui väliskeskkond mõjutavad geenide ekspressiooni, aga samuti geeniproduktide aktiivsust ja jaotumist igal ontogeneesi etapil Põhiterminoloogia: Geeni penetrantsus kirjeldab, millise sagedusega tunnus populatsioonis vastab
moodustub struktuur, mida nimetatakse Robertsoni translokatsiooniks. Sel juhul moodustuvad pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning väike lühikeste õlgadega, mis läheb kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Teatavasti on inimesel 46 kromosoomi, shimpansil aga 48. Kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused
40 TEMPERATUURI TOIME MIKROORGANISMIDELE Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel. Ensüümid on valgud ja seega temperatuuritundlikud. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad ja temperatuuri alanedes aeglustuvad. Samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud temperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub). Temperatuuri mõju juures peab arvestama ka seda, et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahustes. Vesi peab rakus olema vedelas olekus. Kõrgel temperatuuril ta aurub ja madalamal jäätub. Jääkristallid lõhuvad raku struktuure. Membraanide olek ka tähtis. 3 tähtsat temperatuuri: Tmin- temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva. Tmax- temperatuur, millest kõrgemal mikroob ei kasva. Topt- temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim.
· Lämmastikaluse kõrvaldamine · Nukleotiidide kõrvaldamine DNA ahelast I.Vea parandamine kohapeal Kõige lihtsamaks ja otsesemaks mehhanismiks on vea parandamine kohapeal, ilma nukleotiidide DNA ahelast kõrvaldamiseta. Nii toimub näiteks alküleerivate ühendite poolt tekitatud kahjustuste kõrvaldamine metüültransferaaside abil. Metüültransferaas Ada kannab metüülguaniinilt O6-MeG metüülrühma iseenda tsüsteiini jäägile (Cys-321). Selle tulemusena valk inaktiveerub. Seega kulub iga metüülrühma kõrvaldamisele DNA-st üks Ada valgu molekul. Ada ekspressioonitase on rakus reguleeritav. Tegemist on autoregulatsiooniga, kus metüleeritud Ada valk seondub teda kodeeriva geeni promootoralale, mille tulemusena ada geeni transkriptsioonitase rakus tõuseb. Metüleerimata Ada valk on samuti võimeline promootoralale seonduma, kuid tunduvalt väiksema efektiivsusega ning sel juhul ada geeni transkriptsioonitase rakus langeb. Nii on võimalik Ada
näiteks püruvaadi oksüdeerimisel atsetüül-CoA-ks. N2 + 8H+ + 8e- + 16ATP 2NH3 + H2 + 16ADP + 16Pi Lämmastiku fikseerimine toimub ainult siis, kui molekulaarne lämmastik N 2 on ainus N-allikas. Fikseeritud N, näiteks ammooniumi NH3, nitraatide, aminohapete ja uurea olemasolul on N-fikseerimisega seotud geenid represseeritud. N-fikseerimine on ka hapnikutundlik, sest hapniku juuresolekul nitrogenaas inaktiveerub. Seetõttu toimub N-fikseerimine kas anaeroobsetes või mikroaerofiilsetes tingimustes. Järgnevalt tuleb detailsemalt juttu K. pneumoniae nitrogenaasi kompleksist. Bakteri K. pneumoniae nitrogenaasi kompleks I (dinitrogenaas) on tetrameerne multiensüümkompleks, mis on kodeeritud geenide nifK ja nifD poolt. Rauda ja molübdeeni sisaldav kofaktor FeM-Co on kodeeritud 6 erineva nif geeni (nifQBVNEH) poolt. Dinitrogenaasi reduktaas (komponent II) on kodeeritud nifH geeni poolt. nif geenide
KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Streptokokid on katalaasnegatiivsed. (Vt. lk.5) KASV JA HEMOLÜÜSI TÜÜP VERIAGARIL. Oluline tunnus, mille alusel rühmitatakse kas α-, β- või γ- hemolüütiliseks. A grupi ß-hemolüütilised streptokokid kasvavad väikeste, valkjashallikate 1 mm läbimõõduga pesadena, mille ümber täieliku hemolüüsi tsoon. S.pyogenes produtseerib O- ja S-streptolüsiini. Kuna O-streptolüsiin inaktiveerub hapniku toimel, on hemolüüsi võimalik paremini avastada juhul, kui külvinõelaga, -aasaga torgatakse mitu korda agarsöötme pinna sisse. B grupi streptokokkide pesad on enamasti suured. Ka D grupi pesad on suuremad α-hemolüütilised pesad. Viridans-grupi pesad meenutavad nööpnõelapäid, s.t. väikesed koos vastava hemolüüsiga. S. pneumoniae pesad on limased väikese lohuga keskel (autolüüsist), võivad olla α- või γ-hemolüüsiga. ß-HEMOLÜÜTILISE A GRUPI STREPTOKOKI (S
annaabi.ee 
