Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biokeemia eksamiks kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid?
  • Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks?
  • Kui palju vajab vastsündinu vett ööpäevas?
  • Kui palju vajab täiskasvanu vett ööpäevas?
  • Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus?
  • Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne?
  • Mida tähendab laktoosi intolerantsus?
  • Mida tähendab asendamatu aminohape?
  • Kus algab toiduvalgu seedimine organismis?
  • Milles seisneb maos oleva soolhape roll süsivesikute seedimisel?
  • Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse?
  • Milline makroelemendi liig põhjustab turseid?
  • Milleks on Fe organismile vajalik?
  • Mis on biokeemia?

Lõik failist

Biokeemia eksamiks kordamine #1 Biokeemia eksamiks kordamine #2 Biokeemia eksamiks kordamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anastaci.larina Õppematerjali autor
Katabolism on....
Altsidoos on vere pH...
Põhibioelemendid on...
Lipiidide biofunktsioonid on...
Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida...
Elektrolüütide funktsioonid organismis on...
Kui palju vett vajab vastsündinu ööpäevas?
Kui palju vett vajab täiskavanu ööpäevas?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Biokeemia

1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavede

Biokeemia
thumbnail
20
docx

Vitamiinid-mikrobioelemen did-enesekontrolli testid Biokeemia

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes ) ööpäeva biokeemias toiduainetes s esineb. A maks, A-vitamiin 700– ✔ nägemisprotsessiks piimatooted 900 µg ✔ paljude organismi rakkude (juust, või), kasvuks ja arenguks muna. ✔ limaskestade normaalseks Karotenoide arenguks (siit tuleneb tema leidub enim oluline kaitse kollastes ja infektsioonide vastu) oranžides, aga ✔ antioksüdantsek

Kategoriseerimata
thumbnail
10
docx

Biokeemia konspekt

Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia ­ uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia ­ uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia ­ uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia ­ uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia ­ uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika ­ uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism

Biokeemia
thumbnail
100
pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID)  Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD  Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides.  Ööpäevas lammutub organismis u. 400 g kehavalke.

Biokeemia
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport
thumbnail
29
doc

Biokeemia kordamine

1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis.

Biokeemia
thumbnail
19
doc

Biokeemia

31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine

Biomeditsiin
thumbnail
13
docx

KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST

Termoregulaator (suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuht) Organismi tasandil: Termoregulaator (higi) Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku.

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun