...... 108 4 PÜSILILLED Kortsleht (alchemilla) Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm) Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas Lehed:suured, helerohelised ja pehmed, ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne, vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikeseline, muld kobe, viljakas ja parasniiske, ei sobi seisev vesi
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia
Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata,
veekindlad.Putke tõrjumiseks on 3 meetodit: juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine ja mürgitamine. Õisikute eemaldamine enne seemnete valmimist aitab samuti taime levikut piirata. Tõrjet tuleb korrata 2-3 korda suve jooksul. Alustada tuleb kevadel, kui esimesed võsud tärkavad. Esimene aasta on kõige töömahukam. Õisikute ärakorjamine. Õisikute ärakorjamine on karuputke hävitamisel esimene samm sellega peatatakse taime edasine levik. Eemaldatud õisikud tuleb põletada. Juurte läbilõikamine või väljakaevamine. Kevadel kaevatakse taimed välja või lõigatakse juured läbi. Juur tuleb terava labidaga allpool varreks üleminekut läbi lõigata, õisikud ära korjata, taimed hävitada. Niitmine. Esimest korda niidetakse siis, kui taimed on poole meetri kõrgused. Niitmist korratakse samal aastal 1- 2 korda. Teine võimalus on niitmisega õitsemise alguseni viivitada - siis on taim palju energiat kulutanud, peale niitmist ta sageli sureb
Nii ongi paljudes maailma paikades kasutatud sigurikohvi. See on küll kehvem ja kibedam, kuid siiski "kohv". Ja loomulikult, siguri taimel pole mingeid erilisi sooja- ja niiskusenõudmisi, nagu need on kohvipõõsal. Nii on sigurit hakatud kasvatama kultuurtaimena ja ta on levinud kõikidesse maailmajagudesse peale Antarktika. Siguri kasvatamisega on tegeldud ka Eesti taludes ja sealt see taim meie loodusesse jõudis. Kuidas sigurit ära tunda? Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune. Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii nagu rukkilille õied, on ka siguri õied heaks meeallikaks mesilastele. Noortest sigurilehtedest saab aga suurepärase salati. Tänapäeval on siguri kasvatamine
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra)
päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5
22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel 23) Paljassemnetaimede leht Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg, teevad õied nähtavaks. Õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele on tolmlemine. Isetolmlemine või võõrtolmlemine...
Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB
VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piim...
· Ei talu liigniiskust. Harilik kukehari Sedum acre Harilik kukehari Sedum acre · Kõrgus 5-10 cm. · Kollased õied. Õitseb juuni kuni juuli. · Kuivem aiamuld või liivmuld. · Ei talu liigniiskust ja varju! Sobib haljastuseks liivastele aladele ja katuseaedadele. Harilik kukesaba Lythrum salicaria Harilik kukesaba Lythrum salicaria · Kõrgus 30-60 cm. · Õitseb juulis ja augustis. Püstised punakas- roosad õisikud. · Varred ja lehed karvased. · Niiskem muld. Ei talu põuda, kuid võib kasvada liigniiskes kasvukohas. · Sobib kaldataimeks. Peale õitsemist lõika taim tagasi, kuu aja pärast õitseb taim uuesti. Harilik leviisia Lewisia cotyledon Harilik leviisia Lewisia cotyledon · Kasvab madala rosetina. Kõrgus 10-20cm. · Roosad, valged, kollased, punased, oranzid, lillad või veel mitut vahepealset tooni. · Happeline, toitaineterikas kergem muld.
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
on talvine linnusööt ning purustatult vajalik lisand kalade peibutussöötades. MUUD HUVITAVAT Kõige kõrgem päevalill on kasvanud Hollandis, selle kõrguseks on 7,5 meetert. Euroopas on tähtsaim päevalillekasvataja Rumeenia. Päevalilleseemned sisaldavad 28-33% õli, uuemate sortide õlisisaldus ulatub kuni 70%. Päevalilleseemneid hakati Euroopas toiduks tarbima XVIII sajandil. Päevalill on oma nime saanud sellest, et õisikud järgivad päikese päeva teekonda taevavõlvil. Päevalille seemned sisaldavad rohkesti linoolhapet ja vitamiine: A-, D-, E- ja K
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie ...
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse pa...
Sibultaimed Triin Samon LHp11 Võrumaa Kutsehariduskeskus Nartsiss Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast. Liilia Liilia (Lilium) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, neid on u 80 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tulp Tulp on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise- Aasia mäestikes. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini Krookus Kevadine krookus (Crocus vernus) on Eestis hästi tuntud ja peamiselt kasvatatav krookuseliik. Gladiool Gladiool ehk kuremõõk on ühepoolsete täh...
Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis,
Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Red Bull-250 ml Alustatud algselt Tais kuid modifitseeritud Austrias 125 Kcal Koffeiinisisaldus 0,03% (~75mg) Tauriini sisaldus 0,4% ehk 1000mg=1g (70 korda vähem kui on inimekehas) Lastele ja koffeiini tundlikele inimestele mitte soovitatud Energiajookides leidub Kokaiinitaime lehed Click to edit Master text styles Kola pähkel Second level Kuivatatud õisikud (Syzygium Third level Fourth level aromaticum) Fifth level Kaneel Ingveri sugulas taim Männikäbid Maisi piparmünt Sinine ingver Vanill Ingver Vürts (sarnane muskaat pähklile) Kakao Lagrits Apelsiin Sinepi seemned Starter-500ml Alustatud Eestis (Liviko poolt) 250 Kcal Koffeiinisisaldus 150mg
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim ...
roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime
Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied
Seal on need mõnda aega paigal ja kui on veidi edasi liikunud, siis pudenevad maha. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud. Suure teelehe õied on küll imepisikesed, kuid neil on siiski olemas kõik õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest kuni mitu korda pikemad. Nii on õisik nagu lillade ilukarvadega ehitud
Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Eelkõige on need hea
jagunenud ja alumisel pinnal karvased. Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi. Ka viljad on kaunataolised, tegelikult on tegemist aga kukkurviljaga. Ühes puhmikus võib olla 1 kuni 6 õisikuvart.Vegetatsiooniperiood kestab mai algusest septembri lõpuni. Õitsemine algab juuni lõpul - juuli algul ning kestab keskmiselt kolm nädalat. Külgharude õisikud arenevad tavaliselt hiljem kui peavarre õisik. Putuktolmleja. Kukkurviljad valmivad augustis. Seemned idanevad kergesti ja noored taimed hakkavad õitsema teisel arenguaastal Kasutamine Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi
Kiudkultuurid Kiudkultuurid ● Valmistatakse nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline ühea...
nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole ka olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust nende liikide äratundmiseks. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla. Selleks ongi harilik võilill, keda me nüüd lähemalt uurimegi. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet
HUULHEIN Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda.Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Nimi: Nimetus on tuletatud vanakreeka sõnast kaste, kastepiisk ja seda seepärast, et taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. Tunnused: Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1-100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüü...
Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. Eksootilised viljad 3.2 ARTISOKK Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega. Legendi
Tee valmistamiseks võiks võtta teelusikatäie ürti klaasi keeva vee kohta. Ravim on parim siis, kui see on jahtumiseni seisnud. Juua tuleks teda peale sööki kolmandik klaasi korraga. Köömned Köömen ehk Carum carvi on populaarne maitsetaim. Tema teaduslik nimi on harilik kööme. Köömne õied on väikesed, valged või siis rooskad. Tema lehed on kaheli-või kolmelis sulgjad ning tema liitlehtede alumised sulglehed paiknevad lehevarrel risti. Kuna köömne vars on peenike, õisikud hõredad ja tema lehed meenutavad veidi tilli ei torka ta eriti silma. Pärast õitsemist on köömne leidmine veel raskem. Köömnel on seedetegevust ergutav toime, sobib Soola aseaineks soolavaba dieedi puhul. Köömned soodustavad happelise toidu seedimist ja pärsivad soolegaaside teket. Kasutatud kirjandus http://herba.folklore.ee www.terviseleht.ee www.bio.edu.ee
Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast. Taim on üsna külmakindel, kuid see-eest valguse ja niiskusenõudlik. See vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks kasutatav õisik lõigatakse varrelt maha enne, kui õiepungad hakkavad õitsema. Kvaliteetsed õisikud on rasked ja kõvad. Kui õisikul on lehed küljes, siis see näitab õisiku värskust. On valgeid, kollaseid ja ka lillasid õisikuid, kuid värv ei mõjuta õisiku kvaliteeti, vaid kas on kasvanud varjus või päikese käes. Õisiku riknemisest saab aru, kui sellele hakkavad mustad laigud tekkima. Kasutamine Lillkapsas seisab külmikus 0 kraadi juures umbes nädal või rohkemgi. Süüakse vaid õisi, juur ja lehed eemaldatakse
Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht tõusnud 4,6 korda. Lillkapsas on suhteliselt külmakindel, valguse- ja niiskusenõudlik kultuurtaim, mis vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks tarvitatav õisik lõigatakse varrelt maha enne õiepungade puhkemist. Lillkapsa kvaliteetsed õisikud on kõvad ja rasked ning lehtedega. Kui õisikul on kehed küljes, siis näitab see õisiku värskust. Õisik võib olla vaöge, vandlikarva või isegi lillakas. Värv ei mõjuta kuidagi õisiku kvaliteeti, vaid näitab, kas kapsas kasvas päikese käes või varjus. Tumedad täpid õisikul annavad märku sellest, et õisik hakkab riknema. Niisugused tumedad laigud tuleb hoolikalt välja lõigata.
Suurepärane puuviljasalatite ja mitmete lihatoitude kõrvale pakutav lisand; lisaks tuntud komponent kuulsas pina colada kokteilis. 1.8 Artisokk 6 Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Korralik õisik on rusikasuurune ja kaalub 200-500g. Heal artisokil ei tohi õisikut katvad soomused olla harali ja õisiku põhi peab olema tihke. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min
Nõnda uhutakse ära suur osa häirivaid soolegaase tekitavaid aineid. Lillkapsas · ladina k: [Brassica oleracea var.botrytis L.] Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. Supid, vormitoitud, salat. Puhasta lillkapsa õisikud lehtedest, lõika ära vars õisiku harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et kõik röövikud ja putukad välja tõrjuda. Seejärel loputa külma veega üle.Lillkapsast on soovitav keeta tervelt, soolaga maitsestatud vees. köögiviljade sh lillkapsa roosaks värvumine on täiesti ohutu. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla
Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased
Suurepärane puuviljasalatite ja mitmete lihatoitude kõrvale pakutav lisand; lisaks tuntud komponent kuulsas pina colada kokteilis. Artisokk Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Korralik õisik on rusikasuurune ja kaalub 200-500g. Heal artisokil ei tohi õisikut katvad soomused olla harali ja õisiku põhi peab olema tihke. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min
või ~. • Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes ÕISKI Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed. Eelised üksikõie ees: • Tagavad parema tolmlemise. • Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju. Enamikel taimedel on õisikud. Lihtõisiku puhul õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele ning liitõisiku õied paiknevad peatelje harudel. Sümpodiaalsed –telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole. Monopodiaalsed –telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole. VILI Vili on elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest
punakaslilla, sisu on alati A- ja C-vitamiine, kaaliumi, liharoogade lisandiks, muutub vars puiseks ja valkjas. kaltsiumi, raud ja kasutatakse suppides ja maitsetuks. sahharoosi. hautistes. Romaani lillkapsa e Tihedad õisikud Ta sisaldab C-vitamiini, A- Romaani lillkapsast Romaani lillkapsas on romanesco e meenutavad jõulukuuske, vitamiini, rauda ja kasutatakse toorelt ja valgus- ja niiskusenõudlik, minarettkapsas õisik on foolhapet, samuti kiudaineid kuumtöödeldult, suhteliselt külmakindel heleroheline.Maitset ja karotenoide
kevadpäike saaks tulla üha soojemalt paistma. 2 Vanasti keedeti nurmenukuteed. Seda joodi siis, kui oli köha ja luud-liikmed valutasid. Karksi kandi rahvas visanud igal kevadel kolm nurmenukuõit jõkke või järve. Õied olnud Veteemale meeleheaks, et ta heinaajal ei laseks vihma sadada. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi. Lühidalt öeldes on tal kaunid kollased longus õisikud pikkadel lehtedeta õisikuvarbadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul ja matab nii kogu ümbruse oma säravasse kuldkollasesse õitemerre. Kui kasvatate nurmenukku koduaias, siis võite tema ilu nautida ka peale õite närtsimist juuni esimesel poolel. Selleks peate te lihtsalt närtsinud õievarred ära lõikama ja nähtavale ilmuvad kaunid helerohelised kobrutavad lehed, mis võivad vahel moodustada tiheda vaipkatte.
Perekonda kuulub 20 liiki. Esineb kõrgeid puid ja madalaid põõsaid, mis kõik on heitlehised. Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel
4.6.2. Hooldus Paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külmakärbetest paraneb suhteliselt hästi. Mulla suhtes tolerantne (Aiasõber). Seemned tuleks külvata sügisel, külmal ajal, et need alles kevadel idanema hakkaks (Fine gardening). Külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet (Aiasõber 2). Võib karmimatel talvedel kahjustuda, soovitav oleks katta taime keskosa (Hortes). Harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud õisikud kohe pärast õitsemist, põõsad vajavad 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Aiasõber). Ei vaja palju hooldust, kuigi iga-aastane kärpimine on võrsete lõhikese eluea tõttu vajalik (Missouri botanical garden). 4.7. Deutzia scabra Kare deutsia 4.7.1. Kirjeldus Kare deutsia (Deutzia scabra) kasvab kuni 3 meetri kõrguseks ja 2 meetri laiuseks ning sobib suurepäraselt kasutamiseks linnaaedades, sest talub hästi saastet. Lehed on
Selleks selleks lõigatakse põõsast välja kuivanud, sobimatud ja nõrgad oksad, lisaks mõned kõige vanematest okstest. Paraja tihedusega põõsas on paremini valgustatud ja see soodustab õitsemist. Oksad lõigatakse tavaliselt mullapinnani, vahel ka allpool oleva tugeva külgoksa või pungani, hoidudes vigastamast allesjäävate okste koort. Koos sellega kärbitakse üksikud liiga pikaks kasvanud oksi. Paljudel põõsastel eemaldatakse äraõitsenud õisikud või kärbitakse pärast õitsemist võrseid kolmandiku võrra. Noorenduslõikus Ilupõõsaste vananedes lakkab nende õitsemine ja viljakandmine. Põõsad jäävad altpoolt lagedaks, arenevad ebaühtlaselt ja muutuvad rääbakaks. Siis on vajalik noorenduslõikus. See on äärmuslik abinõu. Põõsaid tuleb lõigata nii tugevasti, et neist jäävad alles ainult oksatüükad. Oleks hea, kui lõikamiskoahst allpool asuvad mõned nooremad oksad saaksid kasvuvõimaluse.
menüüsse taimed (naat, st supipõhi. Pane supitaldrikul võilillelehed, samal ajal eraldi potis või kaarkollaku õied, keema riis. puljongitassis nõgeselehed, Eralda taimede varte 65C juures. jänesekapsas), küljest lehed ja Võib lisada riis(võib ka riisi õisikud ning lisa ka lusikatäie asemel kasutada keeva puljongi hulka. hapukoort. kinoa või Aja supp uuesti bulgurit). Kui keema ja lase sel tummisemat keeda vaid mõned tahta siis minutid. kanaliha Enne serveerimist lisa
wikipedia.org lehelt) · Palu-härghein - Kariloomad küll söövad teda, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka haudunud varbavahede ravimisel. · Kassikäpp - Taime maapealseid osi on kasutatud rahvameditsiinis maopõletike ja kõhulahtisuse raviks, ka köhavastase tee koostises. Kompressina aitab ka paisete vastu. Taim sobib hästi iluaedadesse: kiviktaimlasse ja kattetaimena kuivadele kohtadele. Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist. · Nõmmtarn · Mets-vareskold - Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. (III kaitsekategooria) · Võnk-kastevars · Lamba-aruhein - Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks,
Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht õied tumedad, lillakassinised Marcus sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm Rosakönig õied punakasroosad. Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja
HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia) Joonis 6. Harilik pihlakas. http://lasnamaekunstitunnid.blogspot.com.ee/2015/09/1dabimaterjalpihlakas.html Iseloomustus Harilik pihlakas kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Kasvab mitmetüvelise põõsana või puuna ning on kergesti kasvatatav. Harilik pihlakas kasvab enamasti 4-10 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 m. Tüve läbimõõt kuni 40 m. Kevadel rohkeõielised suured õisikud, sügisel oranzikad õunviljad. Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad okste otsas. Õitel on tugev eriline lõhn. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas. Vili on kerajas väikeste seemnetega õun. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranžiks ja siis erepunaseks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8% suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi
Paljundamine ja hooldus Paljundamine toimub haljaspistikutega. Need lõigatakse kahe pungapaariga, ergutatakse kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
