Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt
Sugukonda kuuluvad 20 perekonda ja 450 liiki kasvavad enamasti põhjapoolkere parasvöötmes, mõned liigid ka lõunapoolkeral. Liike kasutatakse valdavalt ilutaimedena, vähem söödavate viljade pärast või ravimtaimena. Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia), kuslapuu (Lonicera), leeder (Sambucus), lumimari (Symphoricarpos), lodjapuu (Viburnum) ja veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda kuslapuu (Lonicera) ja lodjapuu (Viburnum) ning veel kahte mulle huvi pakkuvat perekonda lumimari (Symphoricarpos) ja veigela (Weigela). [9] Tabel 2.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [6, 9] Perekond Lehed Õied Vili
Vilja on punased. Talub linnatingimusi. Eelistavad niisket ja huumusrikast pinnast. H. lumimari (Symphoricarpos) Kuni 1,5m kõrge tihe valgete marjadega, vähenõudlik põõsas. Lehed paiknevad võrsel vastakuti. Õitseb juunist septembrini. Õied on roosad ja kellukjad. Viljad on veidi mürgised. Talub varju ja õhusaastet. Talub hästi kärpimist ja ümberistutamist. Erinõuded: lepivad kehvade muldadega ja kasvavad puude all. Talub hästi pügamist. Varjane veigela (Weigela) 1,5-2m kõrgune hõre püstine põõsas. Lehed puhkevad kevadel varakult, kuid külmuvad sügisel esimeste öökülmadega ja kaotades oma dekoratiivse. Lehed on alt hallkarvased, pealt lühikarvased. Õitseb mais-juunis, 2-3 nädalat. Kellukjad õied on purpurroosad või karmiinpunased ja paiknevad 1-5 kaupa lühikestel külgvõrsetel. Õitseb sageli sügisel teist korda. Kaunis veigela (Weigela) Põõsas kõrgus 1,5m. Karmiinpunased 3-4 kaupa õied Õied juunis.
´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19
üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba
...........................................15 Istutamine................................................................................................................................... 16 Hooldus.......................................................................................................................................16 Paljundamine.............................................................................................................................. 16 VARAJANE VEIGELA.................................................................................................................18 Lühiiseloomustus........................................................................................................................18 Lõikamine...................................................................................................................................19 Istutusjärgne hooldus..................................................................
Toiduks paljudele ulukitele, kuna pajud on painduvad siis kasutatakse neid punumistöödel LEEDR Sambucus Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- võib kasutada linnas 1 Puu võra- Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed Õied- väiksed, viietised, võib olla ka kolmetised ja neljatised, ebasarikas või pööristes Viljad- marjataolised, 3-5 seemnega kuuvili VEIGELA Weigela Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- päikesepaistelisel Haljastusväärtus- Kaunis veigela sobib vaid eesti saartele kuna külmahell. Muidu Euroopas väga laialdaselt levinud haljastustaim Puu võra- Lehed- vastakud, vahel ka kolmeti männaseliselt, liitlehed, peensaagja servaga Õied- viietised, lehterjad või kellukjad, valged, roosad, kollased või purpurjad Viljad- kahe poolmega kupar KONTPUU Cornus Mullastik- viljakat Niiskus- eelistavad niiskemaid kasvukohti
hakkasid esimesena kasvatama ka kääbuspuid pottides (tuntud kui peng jing hiina või bonzai jaapani keeles) - nende hulgas olid moonutatud, väänatud või õrnalt kõverdatud männid, vahtrad, küpressid või lõhnavad seedrid väga levinud. Soositud puude hulgas on ka hõlmikpuu, siidipuu, saar, magnoolia, halapaju, jaapani vaher ja hiina kirss, kui neist mõningaid nimetada. Õitsvatest taimedest veel gardeeniad, rododendron, oleander, jasmiin, virsik, aprikoos, kirss, hortensia, veigela, forsüütia jt. Sagedamini kasutatavad taimed aias on ka veetaimed, nagu iiris, ülalmainitud lootos, vesiliilia ning pilliroog. Hiinlased kasvatasid taimi enamjaolt üksikuna, et taime isikupära paremini esile tuleks. Harvemini moodustati gruppe - peamiselt bambusest, pojengidest ja krüsanteemidest. Arhitektuurilistest struktuuridest hiina aias võib nimetada aiamüüre (ch'êng), mis järgis maastiku kontuure ja mille tipus on sageli katus
annaabi.ee 
