Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veigela" - 8 õppematerjali

Veigela

Kasutaja: Veigela

Faile: 0
thumbnail
7
doc

Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt...

Ilutaimede kasutamine
27 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mailaselised ja kuslapuulised

Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia), kuslapuu (Lonicera), leeder (Sambucus), lumimari (Symphoricarpos), lodjapuu (Viburnum) ja veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda ­ kuslapuu (Lonicera) ja lodjapuu (Viburnum) ning veel kahte mulle huvi pakkuvat perekonda ­ lumimari (Symphoricarpos) ja veigela (Weigela). [9] Tabel 2.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [6, 9] Perekond Lehed Õied Vili Lonicera Vastakud, lühirootsulised Kahekaupa, liaaniliikidel Ühe kuni paljuseemneline lihtlehed. Liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, mahlakas mari, värvuseslt...

Botaanika
20 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ilupõõsad

Talub linnatingimusi. Eelistavad niisket ja huumusrikast pinnast. H. lumimari (Symphoricarpos) Kuni 1,5m kõrge tihe valgete marjadega, vähenõudlik põõsas. Lehed paiknevad võrsel vastakuti. Õitseb juunist septembrini. Õied on roosad ja kellukjad. Viljad on veidi mürgised. Talub varju ja õhusaastet. Talub hästi kärpimist ja ümberistutamist. Erinõuded: lepivad kehvade muldadega ja kasvavad puude all. Talub hästi pügamist. Varjane veigela (Weigela) 1,5-2m kõrgune hõre püstine põõsas. Lehed puhkevad kevadel varakult, kuid külmuvad sügisel esimeste öökülmadega ja kaotades oma dekoratiivse. Lehed on alt hallkarvased, pealt lühikarvased. Õitseb mais-juunis, 2-3 nädalat. Kellukjad õied on purpurroosad või karmiinpunased ja paiknevad 1-5 kaupa lühikestel külgvõrsetel. Õitseb sageli sügisel teist korda. Kaunis veigela (Weigela) Põõsas kõrgus 1,5m. Karmiinpunased 3-4 kaupa õied Õied juunis....

Ilutaimede kasutamine
49 allalaadimist
thumbnail
17
sxw

Puude üldiseloomustus

Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- võib kasutada linnas 1 Puu võra- Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed Õied- väiksed, viietised, võib olla ka kolmetised ja neljatised, ebasarikas või pööristes Viljad- marjataolised, 3-5 seemnega kuuvili VEIGELA Weigela Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- päikesepaistelisel Haljastusväärtus- Kaunis veigela sobib vaid eesti saartele kuna külmahell. Muidu Euroopas väga laialdaselt levinud haljastustaim Puu võra- Lehed- vastakud, vahel ka kolmeti männaseliselt, liitlehed, peensaagja servaga Õied- viietised, lehterjad või kellukjad, valged, roosad, kollased või purpurjad Viljad- kahe poolmega kupar KONTPUU Cornus Mullastik- viljakat Niiskus- eelistavad niiskemaid kasvukohti Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- hekitaimenam suure haljastiku väärtusega perekond Puu võra-...

Dendroloogia
74 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

15 Istutamine................................................................................................................................... 16 Hooldus.......................................................................................................................................16 Paljundamine.............................................................................................................................. 16 VARAJANE VEIGELA .................................................................................................................18 Lühiiseloomustus........................................................................................................................18 Lõikamine...................................................................................................................................19 Istutusjärgne hooldus...

Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
5
docx

TTÜ Botaanikaaed, referaat

Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taime...

Taimekasvatus
15 allalaadimist
thumbnail
16
xls

PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL

´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19...

Dendrofüsioloogia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun