Neljas ristisõda Pärast Kolmanda ristisõja läbikukkumist huvi uue moslemitevastase ristisõja vastu vaibus. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja.
1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu- luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. Võrdlus: *Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. *Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. *Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. *Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. *Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. *Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse
*tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga
Püha Gertrud Ta oli kuningas Pippini vanim tütar. Ta sai aastal 625 abtissiks Nivelles'i kloostris. Ta oli vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel. Tal olevat olnud võime rotte ja teisi kahjureid käskida ja juhtida. Sammuti oli kangurite eestkostja
muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12
Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti. Teenistuste pidamine rahvakeelne. Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust. Kummad olid sinu arvates olulisemad (sarnasused või erinevused)? Põhjenda. Sarnasused armulaual jagati veini ka ilmalikele toetajatele. Jumalateenistus piiblil. Erinevused tõlgendati armulaua küsimust teisiti. Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine. Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit.
vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks
· 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest Kogudus · Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. · Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. · Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Buddistlik pühakiri · Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri. Selle nimi on Tipitaka. · Esimene suurkogu toimus varsti pärast Skjamuni surma Rdzagrihas, kus viibis umbes 500 munka. · Mahksjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati Vinayapiaka ja Strapiaka esialgsed versioonid. · Pühakirja kolmanda osa Abhidharmapiaka tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid
Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
· 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest Kogudus · Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. · Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. · Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Buddistlik pühakiri · Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri. Selle nimi on Tipitaka. · Esimene suurkogu toimus varsti pärast Skjamuni surma Rdzagrihas, kus viibis umbes 500 munka. · Mahksjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati Vinayapiaka ja Strapiaka esialgsed versioonid. · Pühakirja kolmanda osa Abhidharmapiaka tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid
sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades eelistas ta ise kasutada eestlastele suupärasemat nimekuju Aleksius ja see traditsioon säilis ka tema patriarhiks olemise ajal.Mungaks pühitsemine avas talle õigeusu kirikus ka täiendavad karjäärivõimalused. Kuivõrd päevakorda oli kerkinud senise Tallinna ja Eesti piiskopi Joanni väljavahetamine, otsustati sellele ametikohale edutada ilmselt ka ilmalikele võimudele meelepärane noor munkpreester Aleksius.
Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. :
docstxt/.txt
Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused koos Tallinna linnaga. · Vana-Liivimaa usuelu katoliiklikul ajal (13.-16.saj.algus) iseloomustas: - veidi suurem tõsikristlikkus kui Lääne-Euroopas - kõrgemate vaimulike (piiskopid / toomhärrad) pidev sekkumine ilmalikku ellu ja ilmalikele omaste eluviiside järgimine. - talupoegade lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest (põhjuseks ladinakeelsed jumalateenistused ja katoliku kiriku pearõhk usu välisele küljele). - talupoegadel kristlike arusaamade ja muinasusundiga seotud nähtuste segunemine või vanade tavade järgimine. · Muutused talupoegade õiguslikus ja majanduslikus olukorras: Eesti talupoegade olukorda keskajal iseloomustas pidev õigusliku ja majandusliku seisundi
See muutis raamatupidamise loogilisemaks ja paremini mõistetavaks. Ühismõõdikuks sai raha ja edaspidi puudus vajadus pidada arvestust lammastes või viljasaagi suuruses. Keskaegse Euroopa ajaloo üks tähtsamaid allikaid oli Viimse Kohtupäeva raamat. See raamat koostati William Vallutaja käsul ja selles raamatus oli üksikasjalikult kirjas, millised mõisad erińevates maakondades kuulusid kuningale, millised vaimulikele ning millised ilmalikele võimukandjatele. Keskajast pärineb ka suuremahuline inglisekeelne raamatupidamisaruanne – Riigivarahoidja Suur Nimekiri. See dokument kajastas makse, aastaseid rente jne. Raamatupidamise arenedes võeti kasutusele kahekordne kirjendamine. J. W. Goethe on öelnud, et kahekordse kirjendamise kasutuselevõttu võib pidada inimkonna üheks tähelepanuväärsemaks leiutiseks. Sõna „raamatupidaja” võeti esmakordselt kasutusel keskaja lõpul. Esimeseks
muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased
9.-12. Saj, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus kirjalikuks, ilmus uus loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga. Kangelaslaulud Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid.
Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist
kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Pärast Augsburgi ususrahu oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi Võrdlus Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. Zwingli õpetuste edasiarendajax sai J. Calvin. ,,Ristiusu õpetus"- Predestinatsioon e. Jumalik ettemääratus, ühed saavad õndsax, teised mitte. Inglismaal oli reformatsiooni eestvedajax kuningas Henry 8. Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks
edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine · brahmacharya loobumus, seksist hoidumine · asteya mittevarastamine, võtta ainult antut · aparigraha kiindumatus, vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest anuvrata väikesed tõotused ilmalikele: taimetoitlus ja teenida elatist ilma tapmata 16 Jooga mõisteid yoga, jooga ike, pingutus; tehnika atmani kokkusulamiseks brahmaniga hathayoga, radzayoga, bhaktiyoga, mantrayoga, karmayoga, shaktiyoga, okidoyoga brahman üldine hing, ühtne alge, jumalikkus, fundamentaalne kandev jõud atman inimese isiklik hing, eluhingus, isik, mina ise tat tvam asi
raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuiks jagatud, siis Kuressaare esindusruumides on piirdutud võlviroiete kasutamisega. Pidurefektoorium Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Tegu on linnuse väiksuse tõttu algusest peale polüfunktsionaalse ruumiga, mis eeskätt täitis linnuse kiriku ilmalikele koguduseliikmetele mõeldud osa funktsiooni. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud
reformipüüdlused juba reformatsiooni eel eestikeelse raamatu trükkimine 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlla viia usu levitamine võiks olla rahvale arusaadavas keeles nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) kooliharidusest järjest rohkem õpetust ka ilmalikele seitse vabat kunsti triivium grammatika, loogika, retoorika oskus rääkida, mõelda, kirjutada õigesti kvadriivium aritmeetika, astronoomia, geomeetria, muusika Euroopa I ülikool Itaalias Bologna talupoegadele eraldi koole polnud nende tulevik oli harida põldu alles 17. saj talupoegadele koolid vaimulikud ordud tsistertslased - 1098 kärknas ja padises tekib, sest osadele jääb mulje, et mungaordud on läinud rasva ( ei ole enam vaesuse
6 6 Bachi loomingu hulk on aukartustäratav: Missa h-moll, "Jõuluoratoorium", "Ülestõusmise oratoorium", 4 lühimissat, Matteuse, Markuse ja Johannese passioonid, Magnificat, üle 200 kantaadi, umbes 170 koraali eelmängu orelile, tohutu hulk klahvpille ja kammermuusikat jm. Bachi muusikas ei olnud välist vahet "vaimuliku" ja "ilmaliku" vahel. Mitmed aariad "Jõuluoratooriumis" on loodud varem ilmalikele tekstidele, ülevõtmisel on tegu ainult teksti vahetusega. Instrumentaalkantaatide sissejuhatustes kasutas Bach valmis "ilmalikku" muusikat. Duetid kantaatides nr 21 ja 140 on tolle aja ooperimuusika stiilis. Taolisi näiteied võib tuua veelgi. Säärast ühtlust pidas loomulikuks ka üks Bachi kantaatide tekstimeistreid Elmenhorst, kes ütles: "Cantata ei näe välja teisiti kui tükk operat retsitatiivide ja aariaga". Pietismi ja ortolooksia vastuoludes oli Bach avalikult ortodoksse
Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
Koer on üks dominiiklaste sümboleid ld k canes domini, võib olla ka ustavuse ja usutruuduse sümbol, kes ajab kirikusse uskmatuid. Väiksemal tagasihoidlikum profiil, kaheastmeline talum, millel on taimemotiivide vahele põimitud maskid. Kujutatud kuradilõust viinapuulehtede vahel. Baasidel kolmikleht, vasaku talumi all lindlohe kontuur ja liilia, paremal kolmikrosett ja palmett, mida on peetud Katariina atribuutideks. Haridus Kloostris oli kool vendadele ja teine ilmalikele. Õpetajateks lektorid: konvendis 79 aastat kursusi, magistri ja doktorikraad omandati Euroopa ülikoolides. Taani kuningas Erik Menved andis 1319 toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise
keskteed. Õpetuse tuumaks nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm 2. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Nii ilmalikele kui ka munkadele 1. Õige vaade nelja õilsa tee mõistmine 2. Õige kavatsus himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. 3. Õige jutt hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest 4. Õige tegu vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine. 7
leppides ja kannatuse olemust endale teadvustades ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuste teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ning kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ning kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsest mugavusest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine ja õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad
kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval. 2.2 Vaimuliku naise kasvatus Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka terve hulk naisi. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaeteabi, suremise õpetuse ja toe. Igapäevast kasvatustööd viisid läbi nunnad. Nad õpetasid ümberkaudsetele ilmalikele tütarlastele karskust ja kasinust, töökust ja kuulekust. Kloostritest tulid käsitöövõtted, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus, aiapidamine, kokkuhoiuõpetus ja peamise väärtusena halastuse vajaduse meenutamine. Nunnad olid inimestele abiks haiguste ja surma korral, nemad lohutasid ja jagasid almust, toetasid ja õpetasid. 6 3. Rüütli seisus 3.1 Rüütli kasvatus Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli.
komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel. Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912.a ,,Nõmmelill" · 1923.a ,, Õnnis ime" , ,,Kiida mu hing" · ,,Maga, maga Matsikene" · ,,Sirisege, sirbikesed" Näiteid instrumentaalteosteist: · ,,Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) · ,,Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) · ,,Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) KOKKUVÕTE
välja kogu põllumaa 8. Inglismaal 1086. aastal läbi viidud maarevisjoni olemus Kuninga käsul loendati kõik maatükid elanikud. Loenduse tulemused said rahvasuus "Viimse kohtupäeva raamatu" nimetuse. Raamat näitas, kuidas jagunes kuninga ja Normandia feodaalide vahel konfiskeeritud maa. Üksikasjalikult oli kirjas, millised maavaldused kuulusid kuningale ning millised vaimulikele ja ilmalikele senjööridele, kui palju oli kellelgi vasalle, mitu talundit(ühik) oli igas mõisas (manoris) ja kui palju oli ühe või teise kategooria talupoegi. Loendus taotles põhiliselt kahte eesmärki: · esiteks tahtis kuningas täpselt teada, kui palju oli igal tema vasallil maad, vara · teiseks püüdis kuningas saada täpseid andmeid maksustamaks rahvast rahamaksuga. 9. Jean Baptiste Colberti osatähtsus kapitalistliku suurtööstuse arengusse
(Amida) kuju. Kaakura ajastul asendus romantism dramaatilisusega. Mõjujõu suurendamiseks valmistati kujudele (Hiina skulptuuride eeskujul) kristallsilmad, rõivad värviti eredaks ja kaunistati kullaga. Taas kasutati peamiselt puitu, kuid ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras (ill 3) (1252). Silmapaistvad meistrid olid Kokei (12. saj) ja ta poeg Unkei (12.- 13. saj). Ashikaga ajastu oli skulptuuri langusaeg, ilmalikele võimudele vastupanu osutanud kloostreid hävitati. Tokugawa ajal, kui templeid ja kloostreid restaureeriti, tehti hävinud kujude jäljendeid. 19. sajandil algas Lääne kunsti mõju elavnemine, paljud kujurid läksid õppima Euroopasse või Ameerikasse. Skulptuuris on 20. sajandil rahvuslikud traditsioonid nõrgemad kui teistel kujutava kunsti aladel. Tuntuimad 20 sajandi kujurid on Koun Takamura (1852- 1934) ja Kogan tebari (1882- 1927). Maalikunst
Palladio Tegutses Veneetsias, ja oli veneetsia üks kuulsamaid meistreid, kes järjekindlalt matkis antiik arhitektuuri. Oli kindel et ainult väärikatel eesmärkidel oli võimalik luua midagi ilusat. 1517 aastal annab välja oma raamatu, kus tutvustab oma loomingut ja see jääb üsna pikaks ajaks arhitektide käsiraamatuks. Sambad on tema jaoks kõige olulisemad. Kasutab üle mitme korruse ulatuvaid sambaid ja poolsambaid. Ta pani neid sambaid igale poole, nii ilmalikele majadele kui kirikutele. Tema kõige kuulsam villa- villa ra tonda, mandriitaalias. Kolmnurkne viil sammastega, väga lai trepp. Kõik neli külge on ühesuguselt kavandatud. 16 saj, kõrgrenessanssi maalikunst Seoses suurte maadeavastustega hakkasid tähtsad kaubateed itaaliast mööda minema. Madalmaad said tähtsamaks. Rakendus tööstuse areng. Itaalia jääb killustatuks. Vaatamata majanduse ja ühiskonna langemisele, ei toimu kunstielus langust. 15 saj, alguse saanud
(suuremates linnades mitu kirikut). Eestis oli kolm toomkirikut - Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. Toomkoolides pakuti haridust neile, kellest pidid kunagi vaimulikud saama. Tallinnas oli konflikt dominiiklastega selle üle, kes võib õpetada. Lõpuks said ka dominiiklaste õigused. Siiski levis haridus ka teistesse ühiskonnakihtidesse. Õpetati ladina keelt, teoloogiat, filosoofiat ja muusikat. Järjest rohkem hakati haridust andma ka ilmalikele. Õpetati seitset vabat kunsti. Triivium (grammatika, loogika ja retoorika) ning kvadriivium (aritmeetika, astronoomia, muusika ja geomeetria). Kõrgeimat haridust pakkus toomkool või ülikool. Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine.
kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad
Kuni 1377. aastani elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei meeldinud, seepärast hakati paavstide eemalviibimist nimetama vangipõlveks. Avignoni vangipõlv oli paavstivõimu madalseisu aeg keskajal. Jan Hus-(1371-1415) tsehi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, oli üks katoliku kiriku teravamaid kriitikuid hiliskeskajal. Ta oli vastu paavsti ilmalikule võimule, väitis et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Suhi vaated leidsid tsehhide hulgas laia poolehoidu. Kirik kuulutas husi ketseriks ja kutsus ta Konstantzi kirikukogule oma õpetusest ning tegudest aru andma. Hus läkski, soovides oma vaateid kaitsta ja levitada, lootes keisri turbekirjale, mis pidi tagama tema julgeoleku. Konstanzis mõisteti Hus aga ketserina süüdi ja hukati 1415. a tuleriidal. 6.Ordud, inkvisitsioon
Konflikti lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogusid. Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele. Husi nõudmised muutusid rahvuslikuks liikumiseks (saksavastane). 1415 põletati Hus Konstantzi kirikukogul. Jan Husi surm provotseeris hussiitide sõja. Tšehhid lõid edukalt tagasi sakslaste juhitud ristisõjad. Konflikt lõppes 1434 taboriitide lüüasaamisega. Itaalia oli pol killustatud ja maj arenenuim Euroopa piirkond. Aragonia käes oli mõlema Sitsiilia kuningriik. Kesk- Itaalias domineeris Paavstiriik ja Toskaana hertsogkond. Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud
isiku spetsiifilisi nõudmisi silmas pidades, vaid kujundatud tekitamaks huvi kultuuri otsivate tavaliste inimeste seas. Seda hakkasid paljud kunstnikud (nt Pieter Brueghel vanem) ka pilama. (Harbison 2002: 17) Protestantlik reformatsioon (al 1517.aastast) tõi esile sajandite pikkused probleemid. Prantsusmaal ja Hispaanias reformatsioonil aadlike ja valitsejate seas toetajaid polnud, sest paavstivõim oli juba ilmalikele valitsejatele üle läinud. Saksamaal ja Madalmaades oli reformatsioon teretulnud, sest seal üritati rakendada veel distantsvalitsemist roomakatoliku kiriku ja Habsburgide monarhide poolt. Samas üritasid Hispaania väed säilitada katoliikliku Hispaania poliitilist ja religioosset ülemvõimu Madalmaade üle. (Harbison 2002: 18) Protestantlikes maades muutus portree kui žanr väga populaarseks nii maalis kui graafikas, sest
(Prinz 2006: 258-259) Ajalugu ja arvukad legendid on loonud Franciscusest omapärase ideaalkuju. Teda on läbi aegade nähtud "inimeste ja loomade, lindude ja lillede vennana, jutlustaja ja rahutoojana". (Hiiemets 1995: 5) Teda armastatakse ja austatakse tänapäevani, sest ta elas oma elu ausalt Kristuse jälgedes ning jutlustas sellest (Prinz 2006: 242). Püha 11 Franciscuse kohene populaarsus ja entusiasm, millega palvevendi tervitati, tulenes frantsisklaste sõnumist kõigile ilmalikele klassidele. Nimelt rõhutasid nad, et oli võimalik elada pühakirja järgi, praktiseerida Kristuse imiteerimist ka elades oma igapäevast elu. Ainus reegel oli järgida pühakirja ja igaüks võis elada pühalikku elu olenemata nende olukorrast. (Lawrence 2001: 248-249) Franciscusel oli lennukas vaim, kuid ta tundis tihedat sidet ka oma kodulinna elanikega, kuigi teda seal alguses põlatud oldi (Prinz 2006: 272). Franciscus on Itaalia tähtsaim patroon ja teda mälestatakse 4.oktoobril (Prinz
Zwingli. Tollane Sveitsi kirjutas endast Habsburgide võimu alt vabaks võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. 1523. aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abiellukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele armulaual veini jagamiks. Kuigi Zwingil ja Lutheril õpetuses oli palju ühiseid jooni, tõlgendasid nad täiesti erinevalt armulaua küsimust. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse Ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestustoiminguks, sest et "ei või olla, et 30-aastane inimene võiks peituda taingnatükis sellisel viisil, et teda seal ei mäletataks".Zwingli hukkus 1531. aastal Sveitsis puhkenud kodusõjas.
klooster-ülikoolideks (tuntuim Indias Nālandā). Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Šakjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. 5.4. Budistlikud koolkonnad: Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 14 Umbes 1. saj eKr toimus budismis lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda:
1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) - 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond - Wormsi kirikukogu otsus: vaimulik investituur paavstilt ilmalik investituur keisrilt 3. Mõjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) - Andekas usuteoreetik - Hea diplomaat - Paavstist kõrgemaks pidas vaid jumalat - Korraldas ristisõjad baltikumi paganate vastu 4. Inkvisitsioon ja ketserid
ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad
moraalse prestiizi liikumine ja parandamine, et kirikut reformida reformiliikumine: 1. Paavstid üritas allutada endale Kreeka katoliku kirikut, sest usulised tõekspidamised ja traditsioonid olid erinevad. Nende erinevus tekkis 4-5. sajandist, kui Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. Kreeka katoliku kirikus arvati, et pühavaim lähtub ainult isast, looja ei ole võrdne looduga. Rooma katoliku kirikus peeti pühaks nii isa kui poega. Rooma kirikus jagati armulaual ilmalikele leiba (hapendamata) ehk Kristuse liha. Kreeka katolikus kirikus jagati armulaual ilmalikele leiba (hapendatud) ja veini ehk Kristuse verd ja liha. Rooma katolikus kirikus löödi risti 5 sõrmega, Kreeka kirikus 3 sõrmega. Rooma kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles. Kreeka kirikus peeti jumalateenistusi kohalikus, üldiselt kreeka, keeles. Rooma kirikus pidid kõik vaimulikud olema vallalised. Kreeka kirikus pidid olema vallalised kõik need, kes
Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad
üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. Oma teooriaid arendas ta 1570. aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj.-l oli rikastel veneetslastel mandril maavaldusi, kuhu nad püstitasid lossitaolisi maamaju- villasid. Palladio kavandatuist on kuulsaim Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujulise põhiplaaniga hoone (keskse ümmarguse saaliga kupli all), mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. Itaalia maalikunst 15. saj. Maalide temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis
kõigepealt itaalias. Kuna seal oli väga edukas kaubandus ja riik oli tänu liigkasuvõtmisele rikas, oli neil aega et oma rikkustega uhkustamiseks kaunistada oma kodud kõikvõimalike kunstidega. Itaalias oli türanni. Võim kuulus pärandatavalt ühelt perekonnalt teisele. Kuulsaim pere oli medicite perekond.Uus kultuur: 14-15 saj tekkis kõigepealt itaalias ja siis mujal lääneeuroopas uus kõrgkultuur ehk renessanss ehk humanism. Humanism tähistab seda et rõhku pandi ilmalikele asjadele. Kirik jäi tagaplaanile. Tähtis oli endal harimine jms. Humanistide maailma keskpuntiks oli jumal mitte inimene.humanism kirjanduses: Esimesed maailmavaate väljendajad olid kirjanikud ja kunstnikud. Esimene Dante Alighier tuli välja oma jumaliku komöödiaga, mis järgib küll kiriku kujutlust põrgust ja puhastustulest aga teeb seda erakordse kaasaelamisega inimese kannatustele. Esimeste humanistide hulka
Vaimulike abielus olit tavapärased. Püha Vaim lähtus Jumalast ja Isast. Gregoriuse reformid: · Paavsti hakkasid ametisse nimetama kardinalid · paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikult võimust · seisid vastu vaimule ametite müümisele ja sellele , et vaimule määravad ametisse ilmalikud valitsejad. Ilmaliku ja vaimuliku võimu võitluse Euroopas: · Tüli Gregorius VII ja Heinrich IV vahel · Paavst keelas ilmalikele valitsejatel vaimule ametisse nimetamise, kuid paavst ise võis ametisse nimetada nii keisreid kui ka kuningaid. · Heinrich IV kuulutas et paavstivalimine on kehtetu ja selle tagajärjel viskas Gregorius VII ta kirikust välja · Heinrich IV pidi minema patukahetsusretkele ja sealt naastes lõppes võitlus kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel . *USA Sünd Inglismaa asumaad Põhja-Ameerikas: · Virginia- esimene asula üldse
Renessansi olemuseks oli maailma ja inimese avastamine. Elustati taas antiikaja tarkus, et inimene on kõigi asjade mõõt. Tähtsamad muutused toimusid inimteadvuses, kunstis, hariduses. Ren. Ajastu inimene on maailma keskpunkt, kesksel kohal, kuid ra peab endas kandma Jumalat. Kristlus ei kao. Uus inimese kontseptsioon: 1) inimene on võimeline individuaalseks arenguks, 2)inimese suhe maailmaga ei olnud enam alluv, vaid uuriv, avastav ja nautiv. Hakatakse tähelepanu pöörama ilmalikele teadvuse viisidele. Oli hinge vabanemise, julgete mõtete, suurte tegude, lootuste aeg. Toimusid suured maadeavastamised, toimusid usulis- poliitilised liikumised, mille tulemus oli reformatsioon. Kirjanduses hakati kasutama rahvuskeeli. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid Protestantlus- (luteriusk) tekib reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses. Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga
Ta käsitleb seal üksik asjalikult rituaali kogemus ja väidab, et nt tootemi kummardamine alles loob religiooni, mitte vastupidi, ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna. Rituaal on tegutsemisviis, mille funktsiooniks nende gruppide teatud mentaalseid seisundeid ergutada, ülal hoida ja taasluua. Kuigi Durkheim keskendus selles teoses üksnes religioossetele ühiskondadele, mõjutasid tema ideed hilisemaid (nt Goody), kes laiendas rituaali funktsioone ka ilmalikele ühiskondadele. Rituaali asemel kasutatakse siin pigem sõna tseremoonia, mis funktsioneerib sarnast ühisust loova fenomenina, nt paraadid, ametlikud vandeandmised. Karl Marx 1818 1883 Eellugu: Valgustusest marksismini Mingi ühiskonnaõpetuse või teooria paremaks mõistmiseks on vajalik teada selle tekketingimusi ja tausta, sest see moodustas mõtlemismaterjali, millelt miski võrsuda saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb
annaabi.ee 
