Keskaeg

K. , Kristel

Keskaeg (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Lääne kirikumuusika sünd
Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha
Augustiniust.
Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma.
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja
säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid,
näiteks Tours, St. Gallin, Mitz.
Greogorius Suur- Greogoriuse koraal
Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop.
Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks.
Gregoriuse koraal sai tema järgi nime.
GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED
On ladina keeles.
Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised.
Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv.
Meloodika on ühehäälne.
Laulul saadet ei ole.
GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID
Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil.
Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristel K. Õppematerjali autor

Sisaldab keskaja muusika iseloomu, Gregoriuse koraali, muusika instrumente ja kiriku tähtsust. Lisaks kokkuvõte keskaja filmist - Robin Hood. Autorist, näitlejad ja sisu.

muusika keskaeg robin hood gregorius

Sarnased õppematerjalid

docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj.

Muusika