Keskaeg (0)

Lääne kirikumuusika sünd
Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha
Augustiniust.
Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma.
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja
säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid,
näiteks Tours, St. Gallin, Mitz.
Greogorius Suur- Greogoriuse koraal
Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop.
Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks.
Gregoriuse koraal sai tema järgi nime.
GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED
On ladina keeles.
Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised.
Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv.
Meloodika on ühehäälne.
Laulul saadet ei ole.
GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID
Retsiteerimine ­ laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil.
Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised.
Psalmoodia ­ Psalmitekstide laulmine.
Antifoon ­ Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele.
Responsoorium ­ Algselt koorirefrääniga soololaulud.
Hümn ­ Stroofilise värsitekstiga.
Skevents ­ Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli
pühendatud kaitsepühakutele.
Missa
Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks.
Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
MISSA MUUSIKALISED OSAD
I Kyrie Eleison ­ Issand halasta
II Gloria ­ Au olgu Jumalale kõrges
III Credo ­ Usun ainsasse Jumalasse
IV Sanctus/Benetictus ­ Püha/Kiidetud olgu
V Agnus Dei ­ Jumala Tall
Keskaegne ilmalik laul
13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana ­ goljaaride luulekogumik
goljaarid e. vagandid ­ rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud.
KANGELASLAULUD­ Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest.
Lauldi lihtsate meloodiavormidega.
Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul.
Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud ­ zonglöörid ehk menestrelid.
Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal.
Rüütlilaulikuid nim. :
1) Lõuna-Prantsusmaal ­ trubaduur / Bernart de Ventadorn
2) Põhja-Prantsusmaal ­ truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda
3)Saksamaal ­ minnesinger / Walter von der Vogelweide
Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile.
Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus.
Keskaegsed instrumendid
Kirikuorel ­ algselt õukonnamuusika pill
Fiidel ­ keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem
viiul
Rebeek ­ poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast
Harf ­ keelpill, näppepill
Lauto ­ klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele
kõlakastile paigutatud keeled.
Organistrum ­ keelpill, rataslüüra
Mitmehääle muusika keskajal
Mitmehäälsuse tüübid:
1) Burdoon ­ liikumatute või lühikestes korduvates motiivides
liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal.
2) Prafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi
intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
3) Heterofoonia ­ ühe meloodia pisut erinevate
variantide kooskõla.
Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis
10. Saj ja seda nimetatakse organumiks.
Robin Hood: varaste prints
· Film on valminud USA's 1991. aastal,kuid
on kirjutatud inglise stsenaristi poolt.
· Kuulub põnevus-,seiklus-,draama-,
armastusfilmide hulka.
Autorist
· Filmi autoriks on Pen Densham, sündinud
1947. aastal Inglismaal.
· Karjäär sai alguse teismeeas,mil alustas
telereklaamide ja dokumentaalide tegemist.
· On pärjatud mitmete auhindadega,seal
hulgas ka kahe Oscariga.
Näitlejad
· Robin Hood - Kevin Costner
· Neitsi Marian Dubois - M. E. Mastrantonio
· Väike John ­ Nick Brimble
· Lord Locksley ­ Brian Blessed
· Nottinghami serif George ­ Alan Rickman
Sisust
· http://www.imdb.com/video/screenplay/vi2037450521/
· Filmi jutustab loo Robinist, kes naaseb ristisõjast ning oma
üllatusena avastab, et tema kodukohas on vahepeal asjad
väga muutunud. Tema isa on tapetud, tema vanal ja ustaval
sõbral on silmad peast torgatud. Koos vana ja uue sõbraga
(kelle ta tõi ristisõjast kaasa) hakkab ta edasi liikuma,
külastades ka endist sõbrannat. Kuid tema vaenlaselegi
pole märkamata jäänud, et Robin on tagasi ning viimasel
hetkel saab mees metsa põgenetud.
Sisust
· Metsast leiab ta vaeste inimeste rühma, kelle usalduse ta võidab ning
kelle kaudu hakkavad nad rikkaid röövima. Kuigi ekslikult paljud
arvavad, et ta jätab rikkuse endale, jagab ta selle hoopis vaestele.
Süttib uuesti armastus Robini ja sõbranna vahel, ent tema vaenlane on
vahepeal kogunud keldid enda käsutusse ning nõnda rünnatakse
varaste elukohta.
· Paljud vargad ei suuda põgeneda ning ekslikult arvatakse, et Robingi
on surnud. Vaenlane väidab seda Robini sõbrannalegi ning sunnib
viimast endaga abielluma. Neiu viimaks nõustub. Kuid Robin ei ole
surnud ning äkitselt kohtub oma poolvennaga. Väheste allesjäänutega
mõeldakse välja plaan ning vabastatakse viimasel hetkel
surmamõistetud, tapetakse vaenlane ja vabastatakse inimesed suurtest
maksudest. Toimuvad Robini ja sõbranna pulmad, millest osa võtab ka
Richard Lõvisüda (Inglismaa kuningas).
Robin Hood: varaste prints
· http://www.youtube.com/watch?v=rNb2Do5XaE
· http://www.youtube.com/watch?v=ZGoWtY_h4x