Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mid...
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja ...
PÕHJA - IIRIMAA KONFLIKT Põhja-Iirimaa konflikt on üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja määratlevamaid konflikte, mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid k...
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa:...
Kes on Britanlased? Briti inimesed on arenenud erinevates grupides. Kui Roomlased kutsuti Britanniasse 43 e.Kr, siis oli sees Keltide pool okupeeritud. Keldid olid Britannias erineva rühma inimesed 2000aastat.Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid ve...
Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu 1.Millest oli tingitud ja kuidas avaldus linnaelu hääbumine varakeskajal Lääne- Euroopas? Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. 2.Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks (2 näidet/argumenti)? Maavaldustel töötasid talupojad, nende tööst sõltus sissetulek. Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja relvastuse hankimiseks, ning võimaldama pühenduda sõjalisetele ha...
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus k...
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega ...
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja...
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tä...
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning lad...
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND Looduse idee keldi vaimsuses Teoloogia ajaloo eksamitöö Kristi Mänd RA AÜ 2.mag [Tallinn 2010] Õppejõud: Anne Kull 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?....................................................................................................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel............
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
Argo Pihtjõe VLE-2 Alkoholi ajalugu ja liigitus. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonik...
Henry VIII...................................................................................................................................1 1.Sissejuhatuseks ....................................................................................................................1 2.Henry VIII noorus................................................................................................................1 3.Troonile pääsemine..............................................................................................................2 4.Esimesed valitsusaastad.......................................................................................................3 5. Reformatsioon....................................................................................................................4 6.Valitsusaja teine pool.............................................................................................................
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
