Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv ­asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius ­varahaldur Krahvid ­maakondade valitsejad Kapitulaar ­asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ­ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst.

Ajalugu

5

docx

Keskaeg kokkuvõte

Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma. Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati neil maalt lahkumine. Nad muudeti sunnimaiseks. Vaimulikud ­ kõigi eest palvetajad Sõjamehed ­ kõigi kaitsjad Töötegija ­ toitsid kõiki 5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Järk-järgult kujunes välja regulaarsete kauplemiskohtadena kindlustatud asulad. Tuntuimad Birka, Sigtuna, Hedeby. 6

Ajalugu

6

docx

KESKAEG KT kordamine

Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond senjöörvasallfeodaal ja läänimees. Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud. Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910

Ajalugu

3

doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek;Sõltuva talupoegkonna tekkimine; Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta; Kuna talupogeade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda : Talupojad muudeti sunnismaiseks; Kolm seisust · Vaimulikud- nad plavetasid kõigi eest · Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki · Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval 3.Varakeskaja Kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst; Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks-lad.k papa; eestik.k- paavst; Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal Kiriku korraldus Piiskopkonnad; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine

Ajalugu

23

doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda, nad muudeti sunnismaiseks. Eestis nimetatakse sunnismaisust pärisorjuseks. o Kolm seisust: Vaimulikud- nad palvetasid kõigi eest Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU  PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa ­ eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal. Rooma esimene paavst ja piiskop oli apostel Peetrus. Kiriku püsiva sissetuleku tagas kirikukümnis ­ kogu sissetulekust pidi 1/10 annetatama kirikule. KIRIKU KORRALDUS

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus  - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid.

Ajalugu

8

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

muudeti sunnismaiseks.Erinevused vaba talupoja ja orja vahel oli kadunud, mõlemad grupid olid sulandunud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. Vabad talupojad muutusid pärisorjadeks. Ta ei tohtinud maalt lahkuda ning feodaal võis teda müüa, vahetada, karistada, kuid mitte tappa. Omandisuhe:omas majapidamist, kariloomi, perekonda, kasutas feodaali maad , omas tööriistu. Kohustuseks oli maksta loonusrenti. · seisuslik ühiskond keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond komeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, kes kõigi eest palvetavad , sõjamehed, kes kõiki kaitsevad ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal peavad. Sellist ühiskondapeeti Jumala poolt seatuks. · naturaalmajandus Kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. · feodaalne killustatus Riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt. Frangi keisririik 3.ks 843.) 9.Euroopa invasioonide ajastul a) Araablased ja kalifaadi kujunemine:

Ajalugu

27

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Need nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII, kellega läks tülli Püha Rooma keiser heinrich IV, soovist ise piiskoppe valida, hiljem palus andestust. Paavst Innocentius III ajal viidi ka Gregoriuse põhimõtted ellu. Tema ajal saavutas paavstivõim kõrghetke. Paavsti õukond ehk kuuria kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks, kirikukogud kutsuti kokku tähtsamate küsimuste vaidlustamiseks. Kirikud kogusid ka kümnist. Kloostrid olid ainsad vaimuelu keskused, Cluny kloostri asukad nõudsid kindlalt benedictuse reeglitest kinnipidamist ja asutati uusi ordusid - munkade nunnade ühendusi. Tsistertslaste ordu tekkis Prantsusmaal, seal olid kasutusel samuti Benedictuse reeglid, kuid karmimad kombed ning loobumine maisest varast, nad asutasid oma kloostreid asustamata kohtadesse, harisid maad ja ehitasid kloostreid. Kandsid valgeid rüüsid. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud tegutsesid aga linnades.

Ajalugu

Kommentaarid (0)