Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "II Maailmasõda 1933-1943". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, hitlerakslasedtalin, armeeuurbritannia, pealetung, moskva, leningrad, tsehhoslovakkia, põhjenda, vaherahu, talvesõda, pearl, leningradi, rommel, liin, midway, venelased, kindral, lääneriigid, petain, gaulle, president, vichy, erwin, jätkusõda, kurski, merelahing, normandia, marssal, ohvitserüd, blokaad, luftwaffe, konverents, vistKontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6
Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mille kohaselt lootis ta vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa ja
1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks
1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool
*1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu)
ja Välksõda 1940 ❧ Kummaline sõda: väed seisid Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinidel Prantsuse-Saksa piiril ja sõjategevust ei toimunud ❧ 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa Taani ja ründas Norrat (alistati suvel) ❧ Algasid ettevalmistused välksõjaks (Blitzkrieg): ❧ Mais 1940 ründas Saksamaa Belgiat ja Hollandit ning läbi nende Prantsusmaad ❧ Suurbritannia evakueeris väed ja Prantsusmaa kaitse murti läbi ❧ 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne’i vaherahu: Prantsumaa alistus ja 2/3 maast okupeeriti Saksamaa poolt. Lõunaosas moodustati nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga ❧ Samal ajal okupeeris NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu Lahing Inglismaa pärast ❧ 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ❧ Septembris andis Hitler ❧ Sir Winston Churchill ja kuninglik käsu dessant perekond (kuningas George VI)
Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a
Balti riigid olid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. 7. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSV Liit samasuguse lepingu sõlmimiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes, et NSV Liit ei söanda teda rünnata. 30. Novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Punaarmee tõi juurde lisajõude, mille toel lõpuks murti läbi Mannerheimi liinist. Soome jätkas endiselt vastupanu, Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12. Märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 8
· USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks
3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu.
MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
.........................................................................................................6 Kasutatud allikad...................................................................................................................11 2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA Et Euroopas rahu säilitada, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleri ekspansionistliku poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938. aastal kohtus Hitler Austria kantsleri Kurt von Schuschniggiga ja esitas talle uusi nõudmisi
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping?
3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat
Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5
ületamas. 13. märtsil 1938 lakkas Austria olemast, saades osaks Suur-Saksamaast Ostmargiks. Teistele riikidele see eriti ei meeldinud, aga samas ei olnud tegu justkui sõjaga, liitmine oli näiliselt rahumeelne, põhinedes lepingutel. Tsehhoslovakkia riik jäi Austria ja Saksamaa vahele. Riigipiirid olid määratud Pariisi rahuga, aga Sueedi mäestiku piirkonnas elas 3 miljonit sakslast, kes olid umbes 25% kogu rahvast. Alguses nõuti sakslastega asustatud alade ühendamist Saksamaaga. Tsehhoslovakkia oli demokraatlik riik ja tegelikult ei olnud sudeedi sakslased Hitlerist vaimustatud neil oli omavalitsus, minister valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima 29. septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia
Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased
Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ning järgmise päeval teatati Austria liitumist Saksamaaga Ansluss. Korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud aga olid ärevad, vastu oli ainsana Mehhiko. 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Suudedimaa loovutamist tuues ettekäändeks,et tsehhid olevat Suudedimaal elvaid sakslasi kiusanud, keeldumise korral ähvardas sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses Briti peaminister Chamberlain. 29.sept.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe : Tsehhoslovakkia pidi loovutama Suudedimaa,ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tsehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses
garanteerisid Poola sõltumatust. Inglismaal ja Pr-l oli vaja ka liitlasi, liitlasena nähti Nõukogude Liitu. 1939.a kevadel algasid kolmepoolsed läbiräkimised (Ingl, Pr, Nõuk.L) eesmärgiga luua Hitleri vastane liit (arutati ka, milliste teiste riikide iseseisvus tuleks garanteerida jms). Samal ajal pidas Nõuk.L. läbirääkimisi ka Saksamaaga. Kokkuleppele jõuti NSVL-Saksam. läbirääkimistes 23.08.1939 mittekallaletungi leping (MRP). MRP oli sõlmitud 10 aastaks + Saksam.ja NSVL majanduslik koostöö. (Venemaa sai kivisütt, erinevat sisseseade tehnikat, Saksamaa sai teravilja ja naftat). MRP juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll (jagati ära mõjusfäärid Ida-Euroopas). Venemaale: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia (praegu Moldova), Saksamaale: Leedu ja Lääne-Poola. Hiljem lepingut korrigeeriti, 28.09.1939.sõlmiti Saks-Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti
esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1
............................................. 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving............................................................................................................... 4 1.6 Molotov Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..................................................................................................................... 4 2.1 Poola purustamine.................................................................
5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit.
oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast
muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast
· 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks.
Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Hitler nõudis sudeedimaa loovutamist ähvardades keeldumise korral sõjaga; tsehhoslovakkia lükkas Sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest
03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938 - Saavutas natside vabastamise Austrias Müncheni kokkuleppega - September, 1938 - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. - Saavutas Tšehhoslovakkia vallutamise Molotovi-Rippentropi pakt - August, 1939 - Sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping - Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida
Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10
· Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri. · Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga 23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP: · mittekallaletungi leping 10. aastaks. · Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. NSVL (Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ehk osa Rumeeniast ja pool Poolast, 1 kuu hiljem müüdi ka Venemaale Leedu
annaabi.ee 
