Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa Daladier Prantsusmaa Hitler Saksamaa Mussolini Itaalia 2. Kuidas nimetati nende poolt allkirjastatud lepingut? 3. Millise riigi saatus otsustati selle lepinguga? Tsehhoslovakkia Nimeta 1940. aasta sügisel Kolmikpakti sõlminud riigid?
Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida. Otsustati rahuldada Saksamaa nõudmised ja anda talle Sudeetide piirkond. Tsehhoslovakkia jäi liitlasteta ja läks Saksamaale. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja Euroopas on rahu). 1939 Teraspakt (Saksamaa-Itaalia). 1939 23. august Molotov-Rippentropi pakt (Mittekallaletungi pakt, mille sõlmisid omavahel Saksamaa ja NSVL. Maailm jagati mõjupiirkondadeks). 1939, 1
kuulutada ajutise valitsuse juhiks ja paluda Saksamaa sekkumist. 12.03 marssisid Saksa väed A.-sse sisse, järgmisel päeval kuulutati Anschluss välja. Suurbritannia ja Prantsusmaa protesteerisid, kui ei võtnud midagi ette. Seda H. vajaski, et ta võib julgelt jätkata diplom. rünnakuid Tsehhoslovakkia vastu ( tahtis T.-d tükeldada). Ähvardas tulla sõda, kuigi polnud päris selge kes sõdima hakkavad. Prantsusmaa ja Suurbritannia peaministrid Edouardo Daladier ja Neville Chamberlain soovitasid Ts.Sl. presidendil Eduard Benesil leppida H. nõudmistega, ehhki Sudeedimaa loovutamine tähendas ka riigi piirikindluste loovutamist ja kui kord on järele antud, polnuks Ts.Sl.enam mingit kaitset mistahes Saksamaa nõudmiste vastu. Kui Ts.Sl. nõustus, siis H. otsustas nõudmisi karmistada ja nõudis Sudeedimaad otsekohe endale. See põhjustas nn. Müncheni kriisi, sest just sinna sõitsid Chamberlain ja Dadier 29-30. septembriks H
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoid...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti?
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem.
sobingut? Miks?Nõukogude Liit, Molotov Ribbentropi pakti järgi ja seepärast, et sakslased vajasid liitlast. 5. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Kes neid riike esindas? RIIK ESINDAJA Saksamaa Hitler Itaalia Mussolini Inglismaa Chamberlain Prantsusmaa Daladier 6. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Nad lootsid, et järelandmiste tulemustena rahuneb Hitler ning ei esita uusi nõudmisi, ei soovitud sõda. 7. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale? Kas Sinu arvates oleks Poola pidanud Hitleri nõudmised vastu võtma? Põhjenda! Sakslased soovisid endale kogu n.ö ,,Poola koridori". Poolakate vaatevinklist on see
liidus. Jagati ära Ida-Euroopa. MRP sõlmimine tähendas, et sõda võis uuesti alata. Wehrmacht- sõjavägi, laevastik, lennuvägi 10. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler oli Saksamaa riigipea ametinimetus, kasutusele võttis Hitler/tema ajal. Riigipäev oli Saksamaal võimuorgan, valitsus. Tulekahju Riigipäeva hoones oli algatatud kommunistidega seotud isiku poolt, andis Hitlerile võimaluse keelustada mitte-natsi parteid. Haakrist oli Saksamaa natsisümbol. SA e pruunsärklased, tegelesid juudi äride boikoteerimise, juudi sünagoogide, kalmistute purustamisega, Kristallöö. SS e
1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga 1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier) 1939 – Teraspakt Itaaliaga 23.aug. 1939 – MRP : Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping 1.sept.1939 – Saksamaa tungib kallale Poolale. Algab Teine maailmasõda.
.. Lääneriikide poolel... Douglas MacArthur Liitlasvägede ülemjuhataja Vaiksel ookeanil o Benito Mussolini Charles de Gaulle Prantsuse vastupanuliikumise juht o Inglismaa peaminister Neville Chamberlain Dwight Eisenhower Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas o Prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Bernard Montgomery Briti vägede ülemjuhataja Põhja-Aafrikas · Läbirääkimiste tulemuseks oli kokkulepe Georgi Zukov NSVL marssal, juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet Müncheni kokkulepe Algus · Sageli ka sobing ehk kokkumäng
6. juuni 1944-normandia dessant. 8-9 mai 1945- saksamaa kapitulleerus. 6. august ja 9. august 1945- hiroima ja nagasaki. 2. sept II maailmasõja lõpp. SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939 Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED:
Mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug.- Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 18711945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel
sihiks sai Tsehhoslovakkia, mille äärealadel elas üle 3 miljoni sudeedisakslase. Seal oli ka väga tugev natsi organisatsioon ning sellele Hitler appeleeriski. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sudeedimaa loovutamist. Lepituspoliitika tipphetkeks saigi 29. septembril 1938. aastal toimunud Müncheni konverents, mille eesmärgiks oli arutada Tsehhoslovakkia küsimust. Seal osalesid Saksamaa- Hitler, Itaalia- Mussolini, Inglismaa- Chamberlain ja Prantusmaa- Daladier. Ainuke, keda kohal polnud oli Tsehhoslovakkia ise, sest nemad oleksid ilmselgelt selle vastu olnud, mis oleks takistanud lepituspoliitika ajamist. Konverentsil otsustatigi, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Sellinne käitumine lääneriikide poolt oli täielik allaandmine Saksamaale, kes võttiski seda otsust kui järjekordset märki lääneriikide nõrkusest. Lootus, et Hitler võiks rahuneda oli täiesti mõttetu.
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel
1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? Inglismaad Chamberlain,Prantsusmaad Daladier,Saksamaad Hitler,Itaaliat Mussolini. 9. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Sooviti heastada Versailles lepinguga tehtud ülekohut. 10. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale? Poola koridori likvideerimine,Danzigi ühendamine Saksamaaga. 11. Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? 22. märts 1939 12. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida-
Antikominternipaktist peagi välja Berliini-Rooma-Tokyo telg. 1937. aasta lõpul koostatud salajases Hossbachi memorandumis kinnitas Hitler, et tema eesmärkideks on territoriaalne ekspansioon Kesk-Euroopas eluruumi (Lebensraum) võitmiseks ja juutide hävitamine. Esimesena kaotas 1938. aastal iseseisvuse Austria. Seejärel üritas Hitler likvideerida Versailles' rahuga rajatud deemokraatlikku Tehhoslovakkiat. Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid Daladier ning Chamberlain olid 1938. a septembri Müncheni konverentsil sunnitud Saksamaale loovutama Tehhoslovakkia sakslastega asustatud ala Sudeedimaa. Kuid juba mõne kuu pärast hõivas Saksamaa ka ülejäänud osa Tehhoslovakkiast. 1939. aastal oli Leedu sunnitud loovutama ka Klaipeda (Memel). Hitler uskus, et Prantsusmaa ja Suurbritannia on nõrgad, sõlmis 1939. a. augustis NSVLiga Molotov- Ribbentropi pakti ning tungis kallale Versailles' rahuga rajatud Poolale 1.09
Sellega rikkus ta Versailles' lepingut. Ta polnud sinna alla kirjutanud e) Locarno leping 1925 Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sõlmitud mittekallaletungi leping mille täitmist pidid kontrollima Itaalia ja Inglismaa. Teemas olid ka Reini tsooni küsimused. f) Müncheni tehing- 1938 sept. Otsustati Sudeedimaa anda Saksamaale ilma selle riigi teadmata. Konverentsil osalesid Chamberlain, Daladier, Mussolini ja Hitler 16. Näiteks toon Saksamaa välispoliitika lahtikirjutuse: a) Inglise-Saksa mereväekokkulepe - tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku b) Reini-tsooni hõivamine Hitler viis oma väed Reini tsooni, mis pidi olema demilitariseeritud 1936. tahtis näha kuidas maailm reageerib,
märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939):
4. Saksamaa vallutused · Pärast MRPga endale lubatud Poola alade hõivamist, asus Saksamaa Taani, Norra ja Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier' liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril, mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu. Prantsusmaa põhja ja merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus juhiks Petain, tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema
· Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei asunud valitsusse aga ärgitasid töölisi mässama ja 1936 aasta streigil on ettevõtted sunnitud seda tegema. Kommunistid on vastu ka maksude tõusudele, aga Rahvarinne teeb seda siiski, kahjumis olnud suurettevõtted riigistati. Suurendatakse toetusi riigikassa väheneb · Léon Blum Juhtis Rahvarinde valitsust. · Edouard Daladier 1938.a, asus juhtima Rahvarinnet, lõhestas oma ebapopulaarse poliitikaga Rahvarinde poliitikad ja see oli Rahvarinde lõpp. Samal aastal tulid võimule parempoolsed parteid. · Prantsusmaa on koostöövalmis NSVL-ga ja pakub välja Ida Pakti idee, mis pidi olema väikeriikide julgeolekutagatiseks. Jätab enda sisepoliitika, julgeoleku- ja kaitsesüsteemid tähelepanuta Hispaania kodusõda(1936-1937)
Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätte.2.Austria arreteerimine ehk anslus-1938 märts okupeerimine saksa poolt. Rahvaküsitlus Austrias ja kõik olid poolt. 2. Müncheni sobing- sept 1938, Rahvusvaheline nõupidamine. Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis peaminister), Mussoliini(Itaalia riigipea), Hitler(Saksa riiggipea), Daladier(Prantsuse peaminister). Saksa saab Sudeedimaa alad endale. Okupeerib kogu Tsehhi. Slovakkia jääb endaette riigiks aga sültub täielikult Saksamaast. Samal ajal sõlmib Saksa hoopis NSVL-ga lepingu: Molotovi-Ribbentropi pakti-23 aug 1939a. See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa. Saksa seljatagune oli kindlustatud ka ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1
b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia (Chamberlain), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa (Hitler) vahel. Tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt. Miks Tsehhoslovakkia reedeti? a) Usuti, et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema nõudmistele piir.
1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse. Algasid salajased läbirääkimised saksamaa ja NSV liidu vahel. Sakslased tahtsid liita endaga Sudeedimaad (Poola ja Austria vahel, Tšehhoslovakkia äärealad). Selleks oli vaja lääneriikide toetust. Sept 1938. tuleb Münchenis kokku konverents, kus võtavad osa Inglise peaminister Chamberlain , Prantsuse peaminister Daladier, Saksamaa poolt Hitler ja Itaaliast Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. 1. sept 1939 puhkeb II maailmasõda!! HISPAANIA KODUSÕDA 1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.(hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud. Üheks juhtkrolli mängijaks on kommunistlik partei.
nendega asustatud alade liitmiseks Saksamaaga. · Tsehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid näiteks maha sudeedisakslaste mässukatse); samuti loodeti lääneriikide sekkumisele. Saksamaa omakorda ähvardas nõudmiste mittetäitmise korral alustada sõda. · Probleemi lahendamiseks kutsuti Itaalia eestvedamisel kokku Müncheni konverents (osalised-Itaalia / Mussolini; Saksamaa / Hitler; Inglismaa / Chamberlain; Prantsusmaa / Daladier). · Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma (loodeti sellega Saksamaa maha rahustada; samas soosis see Saksamaad edasisi nõudmisi naabritele esitama); Tsehhoslovakkia esindajaid kohale ei kutsutud ning hiljem olid need sunnitud sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega (Prantsusmaa pidi olema Tsehhoslovakkiale garandiks). · Tsehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939.a. kevadel, kui suurem
Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan Antikominterni pakt 1937 + It Berliin-Rooma-Tokyo telg Jaapan vs Hiina *1936 ANSLUSS Austria + Smaa Austria = Ostmark (Suur-Smaa osa) *MÜNCHENI KONVERENTS - 29sept 1938 Osalejad: Hitler Mussolini Chamberlain(UK) Daladier(Prmaa peaminister) Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3. ,,Müncheni sobing"- poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse& reetlikkuse sümbol *SAKSAMAA 1939 KEVADEL Saksa väed Prahasse Slovakkia iseseisev Hitleri ultimaatum Leedule väed Klaipedasse, Memeli piirkond liidetakse Saksamaale
· 1920. aastatel muutusid sotsiaaldemokraadid Inglismaal ja Prantsusmaal oluliseks poliitiliseks jõuks. · Demokraatiat Prantsusmaal iseloomustas äärmine ebastabiilsus. · Samal ajal alustati Maginot' liini ehitamist. · 1932 puhkesid sisepoliitiline skandaalid majanduskriisi tingimustes. Radikaalid sunniti valitsuskoalitsioonist välja. · Jaan.-veebr. 1934 puhkes nn. Stavisky skandaal. 6.02.1934 pidi radikaalide peaminister Edouard Daladier astuma ametisse. alustati protestiaktsioonidega, mis kasvasid üle veristeks Selle tulemusel moodustati Fasismivastane Rahvarinne · Kevadel 1936 tuli Rahvarinne võimule, aga lagunes kohe suve algul tänu erimeelsustele Hispaania kodusõja küsimuses ja parempoolsete äriringkondade vastuseisule. · 1937-1938 tuli Blum veel mitmel korral võimule, kuid pidi tänu oma radikaalsetele
Saksamaa ideeks sai nüüd ,,eluruumi" (Lebensraum) hankimine tulevikus, esialgu asuti aga taotlema järgmist sakslastega asustatud piirkonda Sudeedimaad (Sudeteland), mis oli osa Tsehhoslovakkiast. Sudeedisakslaste natsist liider Konrad Henlein nõudis oma inimestele enesemääramisõigust, st. liitumist Saksamaaga. Britid ja prantslased ei olnud sõjast huvitatud, samuti polnud suureks konfliktiks valmis Mussolini. Seetõttu sõlmisid 29.09.1938 Prantsuse peaminister Daladier, Briti peaminister Chamberlain, Itaalia il duce Mussolini ja Saksamaa Führer Hitler Müncheni kokkuleppe, millega Sudeedimaa anti Hitlerile. Tsehhoslo-vakkia käest keegi ei küsinud, samas olid olulisemad nende piirikindlustused ja suur osa tööstusest just neil sakslastele määratud aladel. Hitler ei piirdunud ainult Sudeedimaaga. 15.03.1939 marssisid Saksa väed Prahasse, okupee- rides kogu Tsehhi ala. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, ent reaalselt Berliini poolt suunatud riik
Saksamaaga. 2* Tsehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid näiteks maha sudeedisakslaste mässukatse); samuti loodeti lääneriikide sekkumisele. Saksamaa omakorda ähvardas nõudmiste mittetäitmise korral alustada sõda. 3* Probleemi lahendamiseks kutsuti Itaalia eestvedamisel kokku Müncheni konverents (osalised- Itaalia / Mussolini; Saksamaa / Hitler; Inglismaa / Chamberlain; Prantsusmaa / Daladier). 4* Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma (loodeti sellega Saksamaa maha rahustada; samas soosis see Saksamaad edasisi nõudmisi naabritele esitama); Tsehhoslovakkia esindajaid kohale ei kutsutud ning hiljem olid need sunnitud sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega (Prantsusmaa pidi olema Tsehhoslovakkiale garandiks). 5* Tsehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939.a
ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria liitmine Märts, 1938 Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14.03.38 Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled Austria muudeti III Reichi liidumaaks Ostmark Müncheni konverents Saksamaa rahustamise poliitika tipphetk 30. sept 1938 Müncheni kokkulepe Chamberlain, Daladier, Mussolini, Hitler Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale. Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939 Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Saksamaa ettevalmistused sõjaks 1939. aastal
annaabi.ee 
