Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel) Sõjategevus soikus ja algas kummaline sõda, kus kumbki pool ei näidanud aktiivsust 9. aprill Taani okupeerimine Saksamaa poolt. Saksa pool väitis, et Taani okupeerimise vajaduse tingis brittide võimalik invasioon Norrasse. Sakslased ei kohanud taanlaste poolt kuigi tugevat vastupanu. Erik Scavenius (Taani
Operatsioon „Merelõvi” - Saksamaa plaan sundida Suurbritannia sõjast välja astuma. Loodeti, et Suubritannia murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. Suurbritannia väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud Kummaline sõda - Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. Maginot` liin -kaitseliin, mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass-Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal.
sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)
3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal Ypres´i lahing ja keisririigi kukutamine (Weimari
riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin Siegfriedi liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kaitseliin. allveesõda Hitleri üritus läbi lõigata Inglismaa varustusteed õhulahing Suurbritannia pärast Inglastel oli puudus kogenud pilootidest, kuid nad oskasid oskuslikult kasutada radarit, neil õnnestus peale jääda. erilised suhted Suhted Ühendkuningriigi ja Ameerika
Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1941.a. Schlieffeni plaani matkivat pealelööki. 10. mail ründasidki Sakslased, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Saksa soomusjõudude edasiliikumist toetas tõhusalt lennuvägi. Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid see ei olnud edukas. Järgmiseks Hitleri käsuks oli vallutada Norra. 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Norra alistati 1940 suvel.
hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad
hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21
Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier' liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril, mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu. Prantsusmaa põhja ja merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus juhiks Petain, tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema
Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" Adrenni metsade) oli aeglane ja saamatu. Pr oli kaitseiseloom. Maginot' liin pakkus psühholoogilist turvatunnet, liini ületamisega vastase poolt murdus ka võitlusvaim. Prantslased ei olnud valmis sõdima Kolmanda Vabariigi nimel, mille pärast olid surnud I ms-l lähedased inimesed. Prantslasi ei löönud mitte masinate puudumine, vaid see, et nad ei teadnud, mille nimel võitlevad. Paljud nägis isegi Pr hõivamises isegi plusspooli. eelkõige oodeti sõja läbi saamist. Ei usutud, et Sks teeb Pr ja Pr-lastele erilist kahju.
1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) sõda Atlandil 17. dets Esimene
28.sept 1939 MRP2 Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus ja liidu leping (Leedu-NSV liidu mõju alla, NSV andis osa oma Poola ala Saksamaale). Koostöö Poola vastupanu liikumise mahasurumiseks. Katöni veresaun 40-41 Poola ohvitseride mõrvamine NSV Liidus (u. 22000). Korraldas NKVD siseministeerium Stalini ajal. Lavrenti Beria siseminister. 3.sept 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, kuni mai 1940 sõda ei toimu (Kummaline sõda). Maginot Liin Prantsuse kaitseehitiste liin. Sõja põhjused: 1)I ms tulemused (Saksamaa liigne alandamine). 2)1930-ndate majanduskriis (tulid diktaatorid). 3)Lääne riikide lepituspoliitika. 4)NSV Liidu maailmavallutamise kava. Eesti ja sõja puhkemine Juuni 1939 Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt. Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939
sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling.
USA president keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada, kuna 1937 aastal tehtud juhtkonna puhastuses kõrvaldati palju kogenuid ohvitsere. Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivsem tegevus toimus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes sellega tõsiseid kaotusi. 9. aprillil hõivas Saksa laevastik vastupanuta Taani ning ründas siis Norrat. Välksõja sõjaplaaniks oli löök anda Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda 1914
Molotovi Ribbentropi pakt sõlmiti 23.augustis Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mittekallaletungileping, millega lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele osapoolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepinguga oli kaasas salajane lisaprotokoll, millega oli ära jagatud Ida- Euroopa NSV Liit sai loa anastada Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia, Saksamaa sai ülejäänud osa Ida Euroopast. Oli uue maailmasõja alguseks. 5. Maginot´ ja Siegfriedi liinid Prantsuse Saksa piirile rajatud kaitseliinid. 6. Vichy Vabariik peale compiegne´i vaherahu 22.juuni 1940.a. okupeeris Saksamaa 2/3 Prantsusmaast ja okupeerimata osast sai saksameelne Vichy Vabariik, kus oli Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Pétain. 7. Lahing Inglismaa pärast peale Prantsusmaa purustamist jätkas vastupanu vaid Inglismaa ning Hitleril ei jäänud üle muud kui Inglismaa vallutada.
Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud. Poola oli täiesti hävitatud. 1939. 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõda lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. Kummaline sõda-(1939-40) Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada.
· 1.09.1939 algas maailmas, kus saksamaa ründas poolat · 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine Kummaline sõda, Millal? Nov 1939 - Märts 1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
Samal ajal sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner oli 1938.aastal kindel, et sõda ei tule enne kümmet aastat. Nii pandi rõhku sisepoliitikale, üritades kõrvale jääda suurte riikide ambitsioonidest. Eesti juhtkond lootis Rahvasteliidu edukusele rahvusvahelistes konfliktides.Nii müüdigi võimalusel 2 vanad relvad ja muu sõjatehnika maha,millest saadi raha ehitustöödeks. Rahvasuus levis ütlus, et kui ,,mujal ehitatakse Maginot´liini, siis meil ehitatakse kasiinoliini." Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot ´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi).
rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway
sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui Soomel ja 1940 aastal Punaarmee okupeeris nad. Saksamaa vallutused jätkusid. 1940. aasta vallutas Saksamaa Taani ja Norra. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni,
· Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist. · Saksa plaan Blitzkrieg (välksõda): rünnata Belgiat ja Hollandit, kohale tulevad Inglismaa ja Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa.
Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14
vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud.
nõrk ohvitserkond Itaalia polnud sõjaliselt väga tugev Inglismaa tugev koloniaalsõjavägi, tugev laevastik Prantsusmaa moodne ja hästirelvastatud sõjavägi, ohvitserkond ei olnud kõige võimekam Venemaa arvukas armee; relvastus oli puudulik, side-ja transpordiühendus oli nõrk, sõdurite eriline vastupanuvõime Plaanid Saksamaa Schlieffeni plaan pöördukse plaan; Prantsusmaa kiire purustamine, haarata Pariis rõngasse ja suruda siis vastu kindlustatud Maginot liini ja alles seejärel rünnata Venemaad Austria-Ungari arvestas võitlusega Venemaa ja Serbia vastu Inglismaa arvestas, et ei sekkugi võitlusesse mandril, tegutseb kolooniates ja toetab Prantsusmaad Prantsusmaa plaan nr 17, Elsass-Lotringi tagasivõtmine ja sealt edasi Saksamaale tungimine Venemaa teerull, pidi massiga rabama ja võitlema Saksamaa ja Austria-Ungari vastu Sarajevo atentaat ja sõja algus · 28.03.1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Franz Ferdinandi
Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega. 1940, 14.-25. juuli lavastati Balti riikide parlamendivalimised 1940, 21. juuli kokku tulnud nikuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda neid vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti). 1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia 1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati langevarjuüksusi, ootamatu löök
Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu. 4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA ajakirjandus(Suurbritannia & Prantsusmaa vs. Saksamaa). Esimesed kuulutasid Saksamaale sõja 3.sept. 1939. Sellega nende sammud Poola abiks piirdusidki. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustes-liitlased Maginot', sakslased Siegfriedi liinil- ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, näiteks mängisid valjusti oma muusikat. Tulevahtused olid harvad ja mitte kuigi tõsised. Poolale appi tõtanud Suurbritannia kaotas esimese sõduri alles 9.dets. (Istumissõda). 5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941
kiirelt. 17.sept samal aastal tungis teiselt poolt kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas olemast. 8. Välksõda läänes Hitleri väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luxemburgi, tungima mööda Maginot’ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades kõikki erinevaid jõude. See toimis igati, 12.-13.mail purustasid sakslased kogu prantslaste põhiväe. Inglased suutsid suure vaevaga evakueerida oma väed, kahjuks aga pidi loobuma varustusest. Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt. Prantslaste vastupanu ei andnud ikkagi tulemust ja 22
Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda: · Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril, kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot' ja Sks Siegfriedi liinil) · Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. · Sks oli plaan liikuda Pr positsioonide seljataha => apr 1940 vallutas vastupanuta Taani. Peale seda ründas Norrat (vt all); mais 1940 Hollandit ja Belgiat (ei osutanud vastupanu) · 9
Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? - Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler teinud ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii prantsuse-inglise põhijõude Belgiasse. - Tegelikult pidid saksa armee põhijõud hõivama väiksese Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, ja neid ühe hoobiga purustada Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? - Suurbritannia peaminister Wintson Churchill lükkas tagasi Hitleri Rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. - 16 juuli 1940. Andis Hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda.
17. sept 1939 tungis Poolale kallale Nsv Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda
Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra
enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi väikeseks. Prantsusmaa sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nad ei saanud enam väga hakkama. 22
sõja, kuigi veel tegelikult sõtta ei sekkunud. Poola lennukivägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept tungis poolale kallale ka NSVL hõivates ida-poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. 1939 nov ründas NSVL MPR'ile tuginedes kallale ka soomele, 1940 võeti rumeenialt ära bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Sigfriedi kaitseliinil. Algas nn kummaline sõda, kus kumbki poole aktiivset sõjategevust ei ilmutanud. Natuke aktiivsed tegevus oli merel, kus saksa laevastik üritas läbi tungida inglismaa varustuseist, kandes tõsiseid kaotusi. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9 apr 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Sakslastele avalsati tugevat vastupanu, kuningaperel õnnestus põheneda, suur osa norrast hõivati. P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940
MRp-ga olid hitleril vabad käed poola ründamiseks; Hitler süüditstas poolat Saksamaa ründamises. Tungis 1.sept. 1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe-saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände; Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil; Kummaline sõda-kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud; 9.aprillil 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat; äge vastupanu sakslastele; norra lõplikult alistati Välksõda läänes Blitzkrieg;10.mai 1940 ründasid sakslased belgiat ja hollandit; saksalased ületasi maasi jõe; Dunkerque; 22.1940 sõlmiti taas Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu; 2/3 prantsusmaad langes Saksa okupatsiooni alla Lahing Inglismaa pärast
seda ei tehtud. Hitler sai konverentsist auru juurde ning okupeeris siiski Tsehhoslovakkia, jagati Tsehhiks ja Slovakkiaks (läks täielikult Saksamaa koosseisu). Kummaline sõda 3.sept 1939 otsustasid Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutada Saksamaale sõja (sellega asi ka priidus). Suurbritannia ja Prantsusmaa olid ääretult positiivsed. Kujunes välja 2.liin: Maginot ja Siegfried. Seal ei sõditud, vaid toimus propaganda sõda. Seda on USA ajakirjanikud nimetanud kummaliseks sõjaks, Saksalased istumissõjaks. 10.mail 1940 Saksamaa lõpetab kummalise sõja ja hakkab Inglismaale ja Prantsusmaale vastu. 14.juunil 1940 marssisid sakslased Pariisi, 21.juunil toimusid Saksa-Prantsuse läbirääkimised ning 22.juunil sõlmisid Compiegne'i metsas vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks Saksamaa kätte, teine poole Vichy
Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9. Aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. 1940 alistati Norra lõplikult. 6) Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13
Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loozidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1] Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [sarl andr'e zoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. ema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Dwight Eisenhower - Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Georgi Zukov - Georgi Konstantinovits Zukov (vene ; 1. detsember 1896 Strelkovka 18
6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas
sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla.
3. Septembril 1939 kuulutasid prantsusmaa ja Suurbritannia saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud. 17.septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939.a. novembris ründas NSV Liit Soomet, 1949.a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Natuke aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, hõivas Saksa armee 9. Aprillil 1940 Taani ning ründas Norrat, kus enamik Norrast läks sakslastele. Põhja-Norras koos Inglise Prantsuse dessandiga käisid lahingud kuni 1940.a. suveni, mil Norra lõplikult alistati. 2.3 Välksõda läänes
Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine. Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA +
Prantsusmaa, Norra, Holland, Uus-Meremaa) Liitlasvägedel õnnestus vabastada Prantsusmaa ja liita see jälle ühtseks riigiks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Teise maailmasõja tagajärjed. *ligi 60mil hukkunut *riigipiiride muutumine *kommunismi levik 3 -Euroopa lõhestumine (NSVL oli võitja riik) ENNE PÄRAST 4 MÕISTED: kummaline sõda - Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' kaitseliin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi kaitseliin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.)
ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot` /mazinoo/ liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused:
Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot` /mazinoo/ liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused:
kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9.aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada. VÄLKSÕDA Hitleri väejuhatus töötas plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedele anda löök Belgia ja
valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu pagenduses. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiil-valitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuht uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas grupeeris ta oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega
6. Augustil kuulutas Austria- Ungari sõja Venemaale. Nüüd olid kõik suurriigid omavahel sõjaseoskorras. 7. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid? Saksamaa: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päevaga (vältida sõda 2 rindel) Schlieffeni plaan. Seejärel väed itta. Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia Maginot' piirikindluse süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17. Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega. Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi 8. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui
annaabi.ee 
