Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
,,Kuristik rukkis´´ Holdeni ja tema eakaaslaste suhted täiskasvanutega Holden on saamas täiskasvanuks. Kuid ta kardab ja ei taha seda. Aga siiski valetab ta ennast vanemaks kui ta tegelikult on. Ta tahab proovida kõike seda mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jäää teda uskuma. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu
ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi ka vastavalt tegutsema. Seega meedia manipuleerib mõttevabadusega, mil
ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi ka vastavalt tegutsema. Seega meedia manipuleerib mõttevabadusega, mil
Humanismil ei saa olla objektiivset sihti -- see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides. Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri. Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse kontseptsioonid ja vastustab kõiki identiteedi vorme. Pidevalt loob uusi identiteete Adorno arvates aga kunst. Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks. Kunst on: a) puhas illusioon, ei vasta millelegi ja on seega vabadus; b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega kriitiline, kunst on Adorno arvates lahus kõigist filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele
tähelepanu pärast? Peamiselt siiski avaldatakse lugusid mis pakuvad ühiskonnale kõneainet. Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik. Vähe räägitakse meie endi seas eksisteerivatest kodanikest, rohkem aga suurettevõtetest ning "ühiskonna koorekihist". Eesti meedial on tänapäeval väga suur mõjuvõim. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja -identiteete. Tänapäeva ajakirjanduse keelekasutus on lubamatu, sest väga palju kasutatakse ajakirjanike poolt kõnekeelseid väljendeid ning kohata võib ka slängisõnu. Ma leian, et tuleks silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ja puhtust. Kuna me oleme väike rahvas ja meie emakeele püsimajäämine on endiselt ohus, siis peaksime pidama oluliseks selle tähtsust. Paljud noored omakorda juhinduvad loetud-nähtud
määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga. Teatud tingimustel võidakse, aga inimesele teiste poolt omistada erinevaid identiteete ka postuumselt, kuid antud juhul jätaksin selle osa siinkohal käsitlemata kuna tegemist on pelgalt teiste inimeste poolt omistatud määratlusega milles isik ise osaleda ei saa. Identiteedi areng ja enese määratlemine tekitavad ridamisi küsimusi, mis nimetatud protsessi juurde kuuluvad. Küsimused nagu näiteks kes ma olen, mis on minu eesmärk, kuhu ma kuulun, kelleks ma tahan saada, mis mulle meeldib on ainult väike osa inimnese isiksuse arengust ja mõistmisest
sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes
paratamatult võib ta selle tunnuse põhjal teistest eristuda ja seeläbi end ebamugavalt tunda. Igal juhul peaks iga inimene saama end ise määratleda, isegi siis, kui see pole ametlikult võimalik. Psühholoogilisest aspektist on see äärmiselt oluline. Et ühiskonnas ei domineeriks enamuskultuur on oluline multikultuurne haridus. Selle ülesandeks on anda kõigile võimalus hoida ja tugevdada oma päritoluidentiteeti ja aidata luua uusi identiteete. Seejuures jagatakse informatsiooni teistest kultuuridest, süvendatakse respekti eri kultuuriilmingute vastu ja julgustatakse nende avaldumisvorme. Tuleks teadvustada, et eri kultuuridesse on võimalik kuuluda ka samaaegselt, valimine ei ole tingimata vajalik 4 2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst
8. Halliday funktsionaalne grammatika Kõige otsesema tõuke andis tekstianalüüsile Halliday funktsionaalne grammatika. Selgeks sai, et keelekasutus ei peegelda objektiivselt maailma, sest keelekasutus on valik paljudest võimalustest. Tekst hoopis loob tähendusi ja kujundab selle kaudu tegelikkust. Hallidaylt võeti tekstianalüüsis kasutusele ka idee kolmest metafunktsioonist. Nimelt on keelel tähistusfunktsioon – ta representeerib maailma, keel loob ja kinnistab identiteete ja suhteid, see on interpersonaalne funktsioon. Keel vormistab ja kujundab sõnumeid – tekstuaalne funktsioon (Kasik 2002a: 8). 9. Tekstihooldest Lingvistiline ja kriitiline tekstianalüüs võimaldavad analüüsida keelekasutussituatsioone, rõhutada valikuvõimalusi ja oma valikute teadlikkust. See aga omakorda asetab olulisele kohale tekstihooldaja ja tekstikirjutaja suhte. Reet Kasik ütleb tekstihoolde kohta järgmist:
mis küll elu jooksul muutub, kuid pole täielikult vahetatav. Identiteeti mõjutavad ka kaasasündinud isiksuseomadused. Loomulikult ei mõjuta isiksus konkreetse kultuuri valikut, küll aga võib avatumatel ja ekstravertsematel inimestel olla tugevam etniline uhkus. Seega võivad teatud kaasasündinud isiksuseomadused lapsepõlvekogemustega kombineerudes kujundada üsna spetsiifilise identiteedi, mida pole hiljem lihtne muuta. Sünniga antud nahavärvile võib küll konstrueerida erinevaid identiteete, kuid nende konstruktsioonide piirid on sageli siiski ühiskonna poolt ette antud. Kultuuriidentiteeti, rahvuslikku ja etnilist identiteeti on vähemalt teoreetiliselt võimalik muuta või varjata. Nahavärvi erinevus paistab aga silma. Eelnev arutelu viib selleni, et nii kultuurilist, rassilist, etnilist kui ka rahvuslikku identiteeti peab saama vabalt valida. See ei tohiks olla piiratud vanemate rahvuse või koolis valitseva ühekultuurilise õppekava poolt. Multikultuurilise hariduse üks
Selles raamatus oli väga palju probleeme millega lõpuks Heidi hakkama sai ja lõpuks täiskasvanuks sai. Raamat käsileb probleeme nagu tülid vanematega, noorte rasedus, narkootikumid, joomine. (1) ,,Minevikuta mälestused" Kirjutas selle raamatu Ene Sepp täpselt nagu ,,Medaljon". See raamat räägib ühest tüdrukust Saaremaalt, kes põgeneb kodunt. Liisa-Ly oli üksiklaps kelle isa kadus ühelpäeval. Ta hakkas hääletama. Kodust põgenedes hakkas ta endale uusi identiteete välja mõtlema. Esimene nimi mis ta välja mõtles oli Tekla. Ta tutvus poisiga, kes võttis ta enda juurde ja nad hakkasid käima. Maur oli rikas ja ostis Teklale kõike. Ühel õhtul tuli välja et ta mõtles selle kõige välja ja Maur sai väga vihaseks ja kihutas ta linnast välja et ta läheks minema ja tagasi ei tuleks. Liisa-Ly läks uude kohta aga nüüd nimega Säsil. Ta kohtus ühe poisiga Andrei. Ühel õhtul kui nad läksid Andreiga Pärnu sattus ta kokku oma
Arutledes prostitutsiooni, alkoholitarbimist, narkomaaniat, sotsiaalkindlustust või ükskõik millist muud valdkonda reguleeriva seadustiku üle unustame me, et oma seadustega annab ühiskond tervikuna eelkõige oma suhtumisi väljendava kasvatusliku sõnumi ka oma kujunevale noorsoole. KOKKUVÕTE Postmodernismi ajastul on kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et üldkehtivaid väärtused löövad kõikuma. Nüüd pole enam üldisi käitumisnorme, ainutõdesid, kollektiivseid identiteete, kõik muutub individualistlikuks, pihustub osakesteks. Postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks. Kaheldakse kõigis ja kõiges. Kokkuvõtvalt ilmestab postmodernset ühiskonda
välja sotsiaalse liberalismi vorm, mis paistis kasulikum heaolu reformil ja majanduslikus sekkumises. See rõhutus muutis moodsa aja või niiöelda kahekümnenda sajandi liberalismi karakteristikut. Liberalismil on ka mitmeid laiendeid nagu individualism, mis on põhielement liberalismis ja see peegeldab uskumust individuaalse inimese tähtsusest sotsiaalsest grupist eraldatuna. Inimesi nähti ennekõike individuaalidena ja nad on võrdsed moraalsena ja omavad erinevaid ja ainulaadseid identiteete. Klassikaline liberalismi keskne teema on pühendumus ekstreemsele individuaalsele vormile. Inimesi nähti kui egoistlikke, ennast-otsivaid ja suuresti ise toime tulevaid olendeid. Klassikaline liberalism on loetud ühiskonnas kui negatiivseks liberalismi osaks, tähendades poliitiliselt mittesekkumist teiste riikide poliitilistesse vaidlustesse või individualisti kitsenduse puudumist. See näitab sügavat mittekaastundlikku käitumist riigi vastu ja igasuguse valitsuse sekkumist vormide vastu
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja
veinijumala saatjad, tantsudel. Dionüüsiate draamakonkurssidel osalevatele autoritele oli kohustuslik esitada lisaks kolmele tragöödiale ka üks kergema iseloomuga draama saatüritest. Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma, inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või kogemuse kategooriaid sulandada, segades meheliku ja naiseliku, inimliku ja loomaliku jne. Mask on seega teatraalses kogemuses keskse tähendusega, ta väljendab publiku valmidust alistuda illusioonile, mängule ja loovutada selleks emotsionaalset energiat. Kõigil neil põhjustel oli Dionysos kõige sobivaim jumal tragöödia valitsemiseks. Tragöödia määratleb uuesti pealtvaataja rolli. See põhjustab publikus pinget, mis tekib kahe
Postmodernistid pigem lammutavad kui loovad. Kui modernism tegi oluliseks need asjad, mida saab üldistada tõde, ilu, headus jne, siis postmodernism on üldise, universaalse kriitika. Tõde on olemas ainult praeguseks. Vahetult taasiseseisvumisjärgsel ajal kadus kõik püsiv. Kui enne kogeti maailma üle põlvkondade kestvates esemetes, siis selle asemele tulid ühekordsed tooted. Kui enne sündis inimene ühiskonnas oma kindlasse paika ja püsis selles kogu elu, siis sellel ajal sai identiteete vahetada nagu riideid. Kadusid eluaegsed tööpaigad, erinevad ametid ilmuvad tühjusest ja kaovad sinna. Elumängus muutuvad reeglid mängu jooksul pidevalt. Analüüsides oma kasvatust ja haridust puudutavaid vaateid, leidsin seose erinevate paradigmadega, ka nendega mida ma käesolevas essees maininud ei ole. Igas neis oli midagi, mida pean kasvatuse juures oluliseks ja mis minu meelest üheskoos aitavad luua pinnase, et sealt oleks võimalik edasi minna . Iga kasvatuse juhtum on ainukordne
vaibumine. Maskuleerumine- menstruatsiooni kadu, hääle madaldumine, karvakasvu kiirendamine, kehakaalu tõus. Rahulolu Üle poole T-seksuaal rahvast on rahul olnud oma muutumisega, ülejäänud osal on olnud raskusi erinevatel põhjustel. 6 peatükk- LGBD identiteetide konstrueerimisest o Identiteet on igal inimesel, vähemalt nendel, kes on kindla endas ja teavad kes nad on. Identiteetide paljusus Identiteete on mitmesuguseid: füüsilisi, seksuaalseid, karjääri, religiooni või rahvusega seotuid. Identiteet pole meie sügavaim olemus, vaid see, kuidas me maailma näeme, mis meie jaoks oluline ja mis meile meeldib. Identiteet pole alati oluline meie jaoks, vaid pigem teiste inimeste ja ühiskonna jaoks. Kuidas sõnastada identiteeti? Arengupsühholoogi Erik Eriksoni teooria järgi kujuneb identiteet välja 13.-19.
teisega, mida teksti autor ei kasutanud), nägemaks, kuidas valitud sõnad või muud diskursuse struktuurid loovad teatud tähendusi. Detaili esiletõstmine olulise või kummalisena tunduva tekstilise detaili vaatlemine kogu tekstikorpuses, vastamaks küsimusele, millised on selle detaili kasutamise alternatiivid. Multivokaalsuse analüüs erinevate häälte (teatud tegelasi või sotsiaalseid rühmi või identiteete esindavate kõnelejate ja nende keelekasutusviiside) väljatoomine, selgitamaks ühtlasi välja intertekstuaalsust. Multivokaalsuse analüüsimisel tasub vastata järgmistele küsimustele. o Mis eri hääli iseloomustab? o Millal hääled räägivad? o Mis tähendusi eri hääled kannavad? Subjektipositsioonide analüüs: missugustes subjektipositsioonides on erinevad osalejad? Näiteks oli võimalik eristada eesti- ja venekeelse kooli 9
territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu ajalooliselt kujunenud identiteete ning otsima uusi. Koos üldiste väärtuste ja hoiakute muutumisega on teisenenud ka identiteedid. Eesti taasiseseisvumine on seotud kõigi Eesti elanike identiteedi muutustega. Kolmandiku Eesti rahvastikust moodustavad erinevatesse etnilistesse rühmadesse kuuluvad pärast Teist maailmasõda sisserännanud uusasukad , kelle hulgas on ülekaalus venelased. Muutused on eestlaste ja venelaste jaoks toimunud väga olulisel määral erineva kiirusega ja erinevatele aspektidele toetudes
tõttu koolist välja. Ta ei taha koju minna ja seikleb seetõttu taha keeratud nokaga külmas NYs, ta tunneb kohutavat üksindust. müts nagu on pesapallis Holden ei pea end enam lapseks ning seetõttu valetab end püüdjatel. igal võimalusel vanemaks. Ta mõtleb endale välja mitmeid identiteete. Suured inimesed on tema arvates seotud võltsi ja silmakirjalikkusega. Ta pidas igasuguseid reegleid võltsiks (seetõttu ka koolist väljaviskamine). Holden keeldub ühiskonda sobitumast. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ning kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest.
identiteedist) ning sots suhetest ja kuulumisest gruppidesse (sots identiteedist) Alguses öeldi: Samasus selle vahel, kuidas ma tajun, milline ma olin eile, kes ma olen täna ja kes homme. Rolli-identiteet: ühiskonna antud rolliga kohanemine kui identifitseerumise põhituum. Ego-identiteet: noorukiea ülesanne; seob tervikuks lapsepõlve kogemused, käesolevad muutused ja tulevikunägemuse endast ning suhetest. Identiteet on hierarhiline, sisaldab erinevaid identiteete ja oluline on, milliseid peab inimene ise tähtsamaks ja kaalukamaks. Identiteedi puudumine ei tähenda minakontseptsioonide puudumist, vaid probleeme nendevahelise interaktsiooniga. Personaalne identiteet või identiteedid: unikaalne osa inimese minakontseptsioonist; spetsiifilised detailid eluloost individuaalsete omaduste, hobide, eelistuste jms enesetaju.Isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad üht indiviidi teisest.
keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija. Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja
Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida pakutakse (toit, jook, kohad, vestlus) see on ju kultuur... Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. 3. Millised on viis erinevat tähendust ,,konsumerismile" Gabriel ja Lang (2006) järgi? (Gabriel and Lang 2006) Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või
EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost. Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus. Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust. Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut. Kokkuvõtvalt: Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL inimestele näidanud kuidas otsuseid EL tehakse. EL identiteet pole asendanud liikmesriikide eraldiseisvaid identiteete. EL ametnike vastutuse võtmine tegevuse eest on problemaatiline. Peab leidma uusi viise, kuidas kaasata inimesi EL otsustusprotsessi. 41. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatiamudelid (slaidid: Weiler) 42. Lobitöö ja demokraatia (van Schendelen) VII INTEGRATSIOONITEOORIAD 43. Eel-teooriad (föderalism, funktsionalism ja transaktsionalism) Klassikalised integratsiooniteooriad:
masendava tunde." Holden Caulfield on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga tunduvalt vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Päris Holden Caulfield on ikkagi mitte rohkem ega vähem kui kuueteistaastane. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Seepärast
ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied). - Primaarsed identiteedid kujundatakse varajases elustaadiumis. - Sekundaarsed identiteedid - seotud sotsiaalsete rollide ja sotsiaalse staatusega; näiteks elukutse, sotsiaalne staatus/positsioon mida saavutatakse ühiskonnas. Identiteedid on muutuvad, kuna inimesed omandavad uusi rolle või loobuvad vanadest rollidest. Inimesel on korraga mitmeid identiteete ning neid tuleks vaadelda, kui teineteist täiendavaid, vastasmõjus. Mõned identiteedi vormid on ka teineteist välistavad: mees/naine; heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure
tundub talle külm, hirmuäratav ja kõle. ,,New York on õudne, kui keegi selle tänavatel hilja öösel naerab. See kostab paljude miilide taha. Ja see tekitab nii mahajäetud ja masendava tunde." Holden Caulfield ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel tunduvalt vanemaks. Keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista elus olulist. Seepärast viis teda endast välja õpetaja ja klassikaaslaste vaenulik suhtumine poissi, kes rääkis kõnekunsti tunnis siiralt ja südamest. Halva hinde said need, kes kaldusid teemast kõrvale, kuid Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn
DIGITAALKULTUURI UURINGUD 54. Millele keskenduvad digitaalkultuuri uuringud? Digikultuuri uuringud keskenduvad digitehnoloogiate vahendatud kultuurivormide eripäradele. See tähendab väljaselgitamist, mida tehnoloogiline vahendatus kaasa toob kultuuri arengudünaamikale - kuidas mõjutavad digitaalse tehnoloogia vormid kultuuriloome praktikaid, kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418] Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele. Inimesel ei ole mingit erilist rolli looduses. Inimese
"Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse 2
Näide: naine tuleb korviga koju - kellele (isa, laps, ta ise) on need asjad? Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida pakutakse (toit, jook, kohad, vestlus) see on ju kultuur... Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust
igal pool, kuid varieerub) - püsib põlvkonnast põlvkonda, pärandatakse põlvkonnast põlvkonda. Jäin sellisesse positsiooni, kus oli võimatu tõusta, kui vanemad olid keskklassist. - Sotsiaalne stratifikatsioon on kultuuriuniversaal aga see varieerub - Ei tähenda ebavõrdsust ressursside vaid ka uskumuste osas (mõni on rikkam, sest ta on talent, sest ta on paremal positsioonil) - Stratifikatsioon tähendab jagatud identiteete, kuulumist erinevatesse kultuuridesse ( astmetesse-kastisüsteem, kuhu kasti kuulud). 64. Kuidas on stratifikatsiooniga seotud omandatud ja omistatud tunnused? Näited. Omandatud tunnused- need teadmised ja oskused, mis on elu jooksu omandatud.(oskused, sissetulek) Omistatud oskused- sugu, rass, rahvus jne. Tunnused, mis saab sünniga kaasa. 65. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:
väärtused löövad kõikuma. Näiteks pole radikaalsete mõtlejate meelest võimalik juurutada ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid kõikides maades, sest muhameedlaste arusaam inimõigustest on hoopis teistsugune kui kristlastel. Lyotardi meelest ei suuda ükski klassikaline ideoloogia enam anda retsepti, kuidas tänases ebakindlas maailmas toime tulla. Nüüd pole enam üldisi käitumisnorme, ainutõdesid, kollektiivseid identiteete, kõik muutub 23 Tänapäeva maailm individualistlikuks, pihustub osakesteks. Nii kuulutaski Lyotard, et suured narratiivid on end ammendanud, ükski ühiskonnakäsitus pole parem või õigem kui teised. Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse
ning kehtib ka õiguslikus valdkonnas. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on tänapäeval seotud kolme tendentsiga: Euroopa Liiduga ühinemise protsessi, rahvusvahelise õiguse rolli kasvu ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Tõsi, hetkel pole päris selge, millal ja millises ulatuses ületab Euroopa identiteet regionaalseid ja rahvuslikke identiteete. Pole selgust selleski, milline peaks olema Euroopa ühinemise eesmärk. Küll peavad olema rahvuslikud õiguskorrad transparentsed ja osalt on see saavutatud sellega, et välise avanemise saavutamiseks on rahvuslike õiguskordade tippaktidesse põhiseadustesse leidnud tee vastavad normiprintsiibid. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
Oleneb ka valikustruktuurides: mida saab valida. Põliselanikud alati ei võitle oma kultuuri eest. Maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Muutus või püsimine. Ei taju et oleks hästi palju on muutunud. *Preston (1997) -problemaatiline eristada *Appadurai(1997) -identiteetide pealesurumine problemaatika. Pakutakse välja üldised identideedid, mida inimesed peaks tunnustama. Võivad hakatakse looma hoopis oma identiteete. *Focault(1980) -ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kõik osalevad kultuurimuutuste protsessis. Kõigil on vastutus.
asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ,oma' on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes
asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes
EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost. Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus. Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust. Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut. Kokkuvõtvalt: Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL inimestele näidanud kuidas otsuseid EL tehakse. EL identiteet pole asendanud liikmesriikide eraldiseisvaid identiteete. EL ametnike vastutuse võtmine tegevuse eest on problemaatiline. Peab leidma uusi viise, kuidas kaasata inimesi EL otsustusprotsessi. 39. Klassikalised, valitsustekesksed ja rahvusülesed integratsiooniteooriad (Nugent) Klassikalised integratsiooniteooriad: Föderalism- suveräänsuse (osaline) delegeerimine rahvusülestele institutsioonidele, kusjuures mõlemal on oma kohustused · lepingupõhisus keskvõimu ja osariikide vahelised suhted ja pädevuse jaotumine on sätestatud
"Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. · Jne. Geertzi lugedes saite mõningaid vastused. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlike suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 3 ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas
pühhiaatrina. „Suvekoolis“ segased poja ja vanemate suhtes, mingi autobiograafiline taust on seal olemas. Kui rääkida iroonilisest mänguisest, siis seda kajastab just Mati Und 70ndatel väga hästi. Postmodernismiga seoses või ka eraldi välja tuua, nn sotsioloogilise teatri sünd. See ajastub sinna aega, kus tuli „Olin 13-aastane“ lavale. Enn Vetemaa draamas(s 1936) Ta on selline rikkalik ja pillav tegelane, et tal on identiteete rohkem kui üks. Ta on draamakirjanikuna kuidagi eraldi teema. Ta on sündinud Tallinnas. Ta õpib muusikat, koolitab end heliloojaks ja kirjutba ka 60ndatel aastatel heliteoseid. Mingiks ajaks jätab ta selle katki, kuid vanemas eas on ta sellega taas tegelema hakanud. 1968 Illuminatsioonid ... 1972 Õhtusöök viiele 1974 Püha Susanna ehk Meistrite kool 1975 Jälle häda mõistuse pärast 1976 Roosiaed 1980 Nukumäng
mal isikul, kellel kõigil on palgatöötaja identiteet. Kuid palgatöötaja perekond võib põhineda ka ühel isikul (tavaliselt meessoost leivateenija), keda täiendab koduperenaisest abikaasa, kellel on tavaliselt koduperenaise identiteet. Kasulikud lisamaterjalid 73 Järeldus Kirjeldatud elustiile ja identiteete võib kombineerida nii harmoonilisel kui konfliktsel viisil. Kui abielupaari elustiilid ja identiteet on identsed või toetavad üksteist, on tulemuseks har- mooniline suhe. Kui nende elustiilid ja identiteet pole identsed ega toeta teineteist, tekib nende vahel konflikt (näiteks kui mehel on karjäärile orienteeritud või sõltumatu elustiil ja naisel on palgatöötaja identiteet). Nõustamissituatsioonis peab olema teadlik, et konflikti põhjuseks võib olla inimese elustiili/
tundub talle külm, hirmuäratav ja kõle. ,,New York on õudne, kui keegi selle tänavatel hilja öösel naerab. See kostab paljude miilide taha. Ja see tekitab nii mahajäetud ja masendava tunde." Holden Caulfield ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel tunduvalt vanemaks. Keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista elus olulist. Seepärast viis teda endast välja õpetaja ja klassikaaslaste vaenulik suhtumine poissi, kes rääkis kõnekunsti tunnis siiralt ja südamest. Halva hinde said need, kes kaldusid teemast kõrvale, kuid Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud,
Humanismil ei saa olla objektiivset sihti see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides.Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri.Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse kontseptsioonid ja vastustab kõiki identiteedi vorme. Pidevalt loob uusi identiteete Adorno arvates aga kunst. Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks. Kunst on: a) puhas illusioon, ei vasta millelegi ja on seega vabadus; b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega kriitiline, kunst on Adorno arvates lahus kõigist filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on
annaabi.ee 
