Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Angelina Savolainen
Õppematerjali autor
Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale,
Meedia ja mõjutamine Igapäevaselt vaatame telekat, loeme ajalehti või kuulame raadiot, siis tegelikult on levimas palju valeinfot...või vähemalt serveeritakse uudiseid ette sedasi, et igal inimesel hakkab enda fantaasia tööle ja teeb omasi järeldusi. Alatasa on näiteks Delfis mingid uudised, kus on võimalik inimestel ka kommenteerida mingi isiku lugu ning paljud on valinud selle tee, kus halvustatakse ja solvatakse, teadmata kogu tõde. Arvan, et sellised inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad ise tunneksid, kui nende kohta halbu sõnu öeldakse. Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta positiivsusele. Arvan, et meediat on ühiskonnas vaja. Mina ei kujutaks ette elu ilma meediata, kuna tänu sellele olen kursis maailmas toimuvaga
Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid, keskkonda .1 Enesetunnetus .2 Vajadus tegevusjuhiste järele .3 Vajadus reguleerida oma suhteid teiste inimestega .4
Marxi ja teiste kirjutistes on tarbijat võrreldud vahest liiga tugevalt romantilise mittevõõrandunud inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste rahuldamiseks, kogu maailma kasutamine loovalt. 8. Millisena näevad tarbijat ja tarbimisühiskonda Frankfurti koolkond? Mis probleeme tõstatab sellest tulenevalt Herbert Marcuse? The Frankfurt School gathered together dissident Marxists, severe critics of capitalism who believed that some of Marx's followers had come to parrot a narrow selection of Marx's ideas, usually in defense of orthodox Communist or Social-Democratic parties. Influenced especially by the failure of working-class
kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
4. mida tähendab kultuuriline lõtk? Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond · teiste poolt juhitav isik postindustriaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid