Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale,
Hilisem analüüs selgitas välja, et tegelikult olid mõlemad versioonid viirusest ühtemoodi hästi kasvanud ning teadlast süüdistati oluliste andmete varjamises omakasu eesmärgil. Siinkohal toodud näited uuringute käigus toimunud võltsingutest ja pettustest on eriti olulised, kuna skandaali keskmes on olnud enamasti juhtiv või lootustandev teadlane. Seega tekib küsimus, kas probleemiks on üha kasvav surve olla edukas, tuntud teadlaste tööde põhjalikum uurimine või fakt, et meedia eelistab skandaale, mis puudutavad tundud inimesi. Eetilised standardid teadusinfo avaldamisel APA (1992) poolt on väljatoodud järgnevad standardid teadusinfo avaldamise kohta: 6.21 Tulemuste raporteerimine a) Psühholoogid ei kasuta väljamõeldud andmeid ega võltsi oma publikatsioonides andmeid. b) Kui psühholoog avastab, et tema avaldatud töös on olulisi vigu, võtab ta vastutuse ja parandab vead, kirjutab eraldi vigade paranduse või võtab oma töö tagasi. 6.22 Plagiaatorlus
väärtusorientatsioonidest. Sotsiaalseid norme ideoloogilised sotsiaalsed nii õigusinstitutsioonid ja levitavatest institutsioonides protsessid. süsteem (otsene sotsiaalne on olulised turg, raha, kontroll), eraomand ja meedia. Ühiskonnasüsteemi alasüsteemid on majandus, poliitika, kultuuriline ja motivatsioonisüsteem ning integratsioon. Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid: 1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus. 2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul üritavad esile kerkinud jõud stabiilsust taastada. 3
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
) Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr, peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele, kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms).
tundis ja mõtles enne aborti.Uuringutest on selgunud, et 70% naistel ei põhjusta abort mingeid psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele
materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm. Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu. Perekonna ja eraelu puutumatust sätestab nii inimõiguse konvensioon kui ka EV põhiseadus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov TERAAPIAD Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1TERAAPIAD........................................................................................................... 3 1.Terviku teraapia, Anesi ultraheli teraapia.........................................................5 2.Individuaalne psühhoteraapia, holistiline psühhoteraapia...............................5 3.Hüpnoteraapia.................................................................................................. 7 4.Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia....................................................8 5.TRE meetod.........................
annaabi.ee 
Tasuta
~ 1 leht
28 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid