.................................................................................................6 2 Sissejuhatus Oma referaadi jaoks lugesin raamatuid “50 klassikut. Filosoofid”, “Filosoofia ajalugu”, “Sofie maailm” ja “Pidusöök. Sokratese apoloogia”. Selles referaadis kirjutan Platoni ideeõpetusest ja tema ideaalriigist. Ideeõpetus on kõikide Platoni mõtetega tihedalt seotud. Tänapäeva tavakeeles kasutatakse sõna “idee” 'mõtte' tähenduses. Kreeka keeles oli sellel sõnast “nägema” tuletatud sõnal algselt tähendus 'välimus, vaatepilt'. Platonil hakkab ta tähendama 'välimuse nähtumuse taga peituvat tõelist'. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ja kõigis tähendustes oli see midagi mittemateriaalset. Ideeõpetus Platon oli Sokratese andekaim õpilane ning kui Sokrates 399
Platon kirjutab innustatult ning tema tekstid on haaravad ja värvikad. Tema tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutab näidendlikus dialoogivormis. Kui Platon hakkab arendama ideeõpetust, peab filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid. Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline, et selle mõistmiseks tuleb jätta kõrvale kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangu. 1.1 Ideeõpetus Platon ei ole akadeemiline autor, kes jaga oma mõtteid eri pealkirjade alla ja arendab süstemaatiliselt iga teema eraldi. Lähtub Sokratese õpilasena õpetaja põhiintuitsioonist --mõtlemine tuleb suunata üldise kui sellise määratlemisele. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatsed käsitada üksteisest
toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Teosed: Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Neist on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamasti on teoste peategelaseks Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesidki just tema õpetajalt Sokrateselt. Ideeõpetus: Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed (eidos). Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine. Tavalises (meelelises) maailmas toimuvad
mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates: voorus ja hüve, vestleb oma õpilasega ateenas. Platon: sokratese õpilane, asutas oma kooli akadeemia. Pani kirja sokratese mõtted. Ideeõpetus, õpetus ideaalsest riigist. Aristoteles: platoni õpilane. Inimene on poliitiline loom. Paneb aluse loogikale.ma temaatika: eeskujuks mesopotaamia, sõnastasid teoreeme. Phytagoras. Meditsiin: hippo krates ja tema vanne. Ajalookirjutusele pannakse alus: herodotos- historia. Kokkuvõtted vihikust! Hellenismiperiood(1,-2) Hellenismiperiood: makedoonia kuningas aleksander suur vallutab väike-aasia, foiniikia linnad ja egiptuse(rajab vimmasesse ka aleksandria linna). Gaugamela
Elu ja looming on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi ...
Mirell kats 10. klass ARISTOTELES Sissejuhatus Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates. Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne teise antiikautori vahendusel. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt erinevad. Platoni õpetused olid rohkem ratsionalistlikkud ja idealistlikkud Aristoteles oli aga lähedam empirismile ja materialismile(tähtsustas meelte rolli tunnetuses). Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule (psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus). Elulugu Sündis Makedoonias 384 eKr Keskmisest väiksemat kasvu. Heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru. Kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane. Tema isa oli Makedoonia kuninga ...
VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus...
Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud ja harimatu vahel. Nad on vaga sobivad, sest nendel kes on harimatud ei ole tahet ideaalse riigi tekkimiseks, teistel, kes on haritud puudub eesmärk. Valitsemisvorm peab olema selliseks, et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed. 4. Õige induktsiooni meetodi ehk Baconi kolme tabelite meetodi ülesanneks on asjade omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine. Esimene, kohaloleva, tabel näitab juhtumid,
II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim. Demokraatia sobib ainult väikestele riikidele. John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa moraali languse, majandusliku allakäigu, terrori ja vägivalla. Thomas Hobbes empirist. Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel
(vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede
Kes olid need valitsejad? Mis maast räägib Platon teoses "Kritias"? V: Sürakuusas, Sitsiilia saarel; Dionysios I, Dionysios II ja Dion; teos ,,Kritia" räägib Atlantisest 3.Mis riigi saadik müüs Platoni Sürakuusa valitseja Dionysios I korraldusel orjaks? V: Sparta saadik 4.Kuidas nimetatakse Ateena kooli, mille Platon asutas 388 eKr? V: Akadeemiaks Platoni filosoofia tuum 5.Mis on Platoni filosoofia tuum? V: ideeõpetus Ideeõpetus 6.Mis on täiuslik maailm, mis milline mitte? V: ideede maailm on täiuslik, asjade maailm on ebatäiuslik 7.Mis ideega samastumist pidas Platon kõlbla käitumise eesmärgiks? V: absoluutse headuse ideega (jumalaga) 8. Mida tahtis Platon öelda koopamüüdiga? V: et asjade maailm on ideede maailma vari Tunnetusteooria 9.Mille abil tajub inimene ebatäiuslikult maailma? V: meeleorganite abil 10.Mille abil tajub inimene täiuslikumalt maailma? V: mõistuse abil
Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise
Platon Kui Sokrates aastatel 399 eKr suri, oli tema andekaimõpilane Platon (427-347eKr) 28- aastane.Õpetaja traagiline surm vapustas sügavalt noort ateenlast, kes asus oma vaieldava kuulsusega õpetajat kaitsma suurepärastes, stiililt ja vaimult veenvates kirjutistes. Mõnes neist käsitles Platon Sokratese tegevust ja saatust; mõnes aga, varjudes Sokratese tegelaskuju taha, arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof. Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise intellekti väljakutsuvaimaid ja vaieldavaimaid visioone. Platoni rajatud Ak...
Myron kujur ja pronksivalaja, kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi Thales peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks, arvas, et kõige algus on vesi, püüdis seletada maailma ratsionaalselt mitte mütoloogiliselt Demokritos mõtleja, aatomiõpetuse rajaja Sappho antiikaja silmapaistvaim naislüürik Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja Aleksander Suur Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim väejuht Platon filosoof, temalt pärineb ideeõpetus Sokrates filosoof, leidis, et voorus on absoluutne vorm Aristoteles filosoof, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Perikles Ateena riigimees, kaotas aristokraatia eesõiguse valitsemisel Kleisthenes viimane Ateena türann, kehtestas esimese demokraatia maailmas Hesiodos - moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija Epikuros filosoof, arvas, et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks
- Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on empirism? Too välja ka empirismi nõrgad küljed. Seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel. Nõrgad küljed: 1)meie kogemused on piiratud, seega ei tea, kas oleme kõikide oluliste asjadega arvestanud 2) Ei arvesta matemaatilise teadmise eripära 3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi. 3. Iseloomusta Platoni ideeõpetust platoni ideeõpetus: on olemas meeleline ja ideede maailm. Ideede maailm- me ei saa seda hävitada ja neid ei teki ka juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse)
Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pime...
PLATON Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende e batäiuslikud koopiad. · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. · Ideaalilähedane oli Sparta riik PYTHAGORAS oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel
vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni idealism Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga
Kooli nimi siia... Platon Referaat Koostas: ... Juhendaja: ... Kohanimi siia ..., aasta siia ... Sisukord Elulugu.........................................................................................3 Ideeõpetus.....................................................................................4 Õpetus hingest................................................................................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poli...
Ta ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. Lõpuks mõisteti ta surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas Ateenasse kooli Akadeemia. Pidas end Sokratese vaadete edasiarendajaks. Hüve ja voorus sõltumatud. Talle meeldis Sparta riik. Aristoteles - Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Väga mitmekülgne käsitles loodusteadusi, loogikat, füürikat, ajalugu, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma korraldust. Talle ei meeldinud Paltoni ideeõpetus. Inimene kui keegi, kes ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Et olla õnnelik, tuleb olla alati kahevahel (nt pillamise ja kokkuhoidmise vahel). Ta jagas hinge kaheks. Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Hippokrates - Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vanne, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded
Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Siit tuleneb, et põhimõtteliselt on maailm hüveline. Maailm on agathonist teleoloogilises sõltuvuses. Kuigi see sõltuvus vahendatud. Platoni filosoofia tähtsaim osa oli ideeõpetus. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega
- eesmärgiks tagada inimesele õnneliku elu Platon 5. 4.saj. eKr - filosoof - asutas filosoofiakooli (akadeemia) - 34 dialoogi, 13 kirja, ,,Sokratese kaitsekoõne" - ideeõpetus (2 maailma: püsivate ideede maailm ja kaduvate esemete maailm) - tunnetusteooria (vastandab teoreetilise mõtlemise ja meelelise taju) - riigi- ja ühiskonnaõpetus (antiikdemokraatia vastu, ideaalses riigis 3 seisust: filosoofidest valitsejad, käsutäitjad ja tootjad)
Bulee andis välja ka seadusi. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline
teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. 2. Platoni ideeõpetus: järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast,
m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirjutatud tekste temalt pole. Platon oli tema õpilane ja sealt üleskirjutused Platoni tekstides Platoni (427/428 – 347e.m.a) filosoofia tuumaks on ideeõpetus. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse — ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata — algkujud
Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel 3 kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule nagu psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Ta on kirjutanud üle 400 teose. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika, mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani. Keele- ja loogikavorme pidas ta ühtlasi olemise vormideks ning seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on ...
Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne’’ ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
jumalikkust ja tarkust rohkem ning seda eriti riigi juhtimiste küsimuses. Kindlasti võib ka seda väita et filosoofid ei ole võimuahned ning see aitab neil paremini otsuseid langetada. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse. mõtlemisega tunetavate asjade tõelist oadust võib nimetada ideeks. Seega idee ei saa olla midagi käega katsutavat või meeltega tunnetavat. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Meile nähtavad maailmad on kõik tekkimises ja hävimises, miski materiaalne asi ei ole igavene. Kuid need mõtted mis materiaalseid asju vormib, on igavene. Nii näiteks võime mõelda, et inimene peale oma surma lõpetab eksisteerimise, kuid idee inimesest ei lõpeta oma eksisteerimist, samuti võib mõelda mahapõlenud
väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju. Selline riik tänapäeval küll eksisteerida ei saaks. Kuna tänapäev on globaariseerunud siis mõjutavad teised riigid ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu ei mõjutanud. 2.2 Ideeõpetus ja hinge õpetus Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus
vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Platoni ideeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Kommentaar: tänapäeva arusaam on vastupidi - reaalseks nimetama näiva tegelikkuse muutuvat maailma. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......
riigivalitsemist. Sokrates · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid · Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti.
,,Ebaõiglusele ei tohi vastata ebaõiglusega". Ka seaduse rikkumine on ebaõiglane, sest seadus on teatud kokkuleppe ja selle rikkumine vale. Sokrates on seisukohal et ta on teinud riigiga lepingu, mille järgi ta peab alluma seadustele. Sokrates ei lase ennast Kritonil veenda ja jääb vanglasse kuna leiab et see on õiglane. - Enamuse arvamus/otsus on juhuslik. Kui enamus ei suuda absoluutset head teha, siis ei suuda ta ka suurimat kurja. Platoni ideeõpetus. Ideemaailmas on objekt ideaalne (õiglus, vaprus, ilu, inimene, kass, hobune jne). On materiaalne ja mittemateriaalne maailm. Reaalses maailmas teeb kassist kassi see, et ta vastab ideemaailmas kassi-ideele. Hing on tulnud ideemaailmast ja temas on teadmine ideaalide kohta. Õpetamine on lihtsalt meenutamine, sest inimesel on tunnetus juba olemas ta hing on seda ideemaailmas juba kogenud. Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba. Kui asi on inetu, siis on ilu
raamatu loob just Aristoteles. Vaid osa tema töödest on säilinud, hävinud on laiemale lugemiskonnale mõeldud teosed. Platonil oli dialoogi vormis kaasakiskuv kirjastiil, Aristotelesel seevastu kohmakas proosa. Ta suri 62 aastasena. Ta oli oma vaadetelt elulähedane. Aristoteles oli ka Aleksander Suure koduõpetaja. Ta oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud ja kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult. Ta lõi enda tervikfilosoofia. Ideeõpetus oli aga kogu tema mõtlemise taustsüsteem. Aristoteles peab Platoni põhiveaks maailma „kahestumist“ ideed-meeleline. Oma metafüüsikat arendades kavatseb Aristoteles Platoni vigu vältida. Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib olevat olevana. Põhjuste analüüs – põhjus on vastus küsimusele miks. Ta üritas igale nähtusele leida põhjuse. Kui Platon nägi iga asja taga ideed, siis Aristoteles tegeles põhjuste uurimisega ja
Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Platoni ideeõpetus Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega. Asjadele tuleb läheneda vaid ainult mõtlemise abil. Protagorase relativism Protagorase kuulsa õpetuse järgi on inimene kõigi asjade mõõt. Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik. Platon on selle õpetuse vastu
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon Sokratese Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende õpilane, kirjutas ebatäiuslikud koopiad. oma töid Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt dialoogidena ning filosoofidest valitsejate suunamisele. vahendas meieni Ideaalilähedane oli Sparta riik. Sokratese seisukohti.
rikastele kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid
rikastele kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon – Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles – Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid
egalitaarset hoiakut õigusse. Tugev jumalik iseloom on õigusel ja islamimaades, kus õigus põhineb Koraanil ja Sunnal. Islami õiguse puhul õigus ja religioon ei ole lahutatavad. 2.2. Õigus kui õigluse väljendus (õigluse idee osa) Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest. Platon ja Aristoteles. Õigus on vajalik polise korra loomiseks. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks.
hiljem ebasoosingusse ning kuuldavasti olevat orjaks müüdud. Osteti vabaks oma õpilase Annikerise poolt. Seejärel asutas Ateenas 388 a. oma filosoofiakooli, mida hakati nimetama Akadeemiaks. Platoni kaks järgmist reisi, mis olid mõeldud selleks, et mõjutada Dionysios II ellu viima Platoni riigiutoopiat ja lepitada teda Dioniga jäid tulemusteta. 361 a-st kuni surmani tegutses ta filosoofiaõpetajana. Silmapaistvaimaks õpilaseks kujunes Aristoteles. Platoni õpetuse tuumaks sai ideeõpetus. Selles teisendas ta Sokratese poolt kasutatud nimetuse `mõiste' vaimseks, algkujuliseks olemuseks ehk `ideeks' mis eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed pole üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud vaid ka nende põhjus ja eesmärk. Tegelikkus ei küüni kunagi ideemaailma täiuslikkuseni. Iga asi sisaldab selle asja ideed ja asjade kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on selle valmistaja asja ideed tajunud. Iga inimene satub kord ideede maailma
judaism egalitaarset hoiakut õigusse. 2. ÕIGUS KUI ÕIGLUSE OSA Kreekas - Ühiskondlik kord on inimeste looming, looduslik saavutis. Kõik inimesed on looduslikkusest lähtudes võrdsed ja ühetaolised, neile on ühine nomos (algeline püha komme, mis kehtib) Platonile ja Aristotelesele on õigus ja seadus olulised ainult polise kujundamiseks – põhikorrad on alati õiguslikud korrad. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? P – ideeõpetus: õigus on headuse idee. Õigus on samaaegselt kujundatud ka õigluse idee osana ja õiguse kujunemine ei ole esitatud tahte, vaid mõistuse probleemina. P – seadusandlus ja riikliku korra loomine on täielikumaid vahendeid, et jõuda voorusele. A tuleb eraldada otsuseid, mis põhinevad looduslikule õigusele, neist otsustest, mis põhinevad ühe õigusühistu positiivsetele seisukohtadele. Eraldab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
