Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda ves...
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel...
Platon Isik ja Elu: Sündis Ateenas ülikuperes. Tema taust ei lasknud tal algul omaks võtta vastumeelsust Ateena demokraatia vastu, kuid pärast tema õpetaja Sokratese surma mõistmist ja hukkamist tekkis see siiski. Kolmekümneselt lahkus ta Ateenast ja reisis tõenäoliselt Egiptusesse ja hiljem Sitsiiliasse, kus ta tutvus arvatavasti pütagoorlaste filosoofiaga. Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia tegutses üle 800 aasta kuni roomlased otsustasid, et see kujutab endast ohtu tärkavale kristlusele. Pythagorase ja Sokratese mõju on võti Platoni filosoofia juurde. Õpetuse punktid: 1) Platon lükkab tagasi demokraatia, kui valitsemissüsteemi, sest inimesed pole valitsemi...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Vastused Maritain, J: Filosoof ühiskonnas 1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole. Teadus otsib teadmised, aga filosoofia ei ole võimeline otsida teadmised, filosoofias on ainult oletused, mäng sõnadega.. 5) Filosoofia ei ole inimestele tarvilik, sest nad ei saa filosoofiat aru ja mõned kardavad teda ebausklikult, sellepärast paljud neist naeravad filoosofite peale. Aga filosoofia on ülimalt tarvilik sellele inimestele, kellel...
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eira...
PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kui ta tagasi pöördus, rajas ta rajas kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil I...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed....
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või refle...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei s...
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähen...
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume'i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna ,,Home" sotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwick...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Lää...
427- 347 eKr. Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil k...
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks v...
Kooli nimi siia... Platon Referaat Koostas: ... Juhendaja: ... Kohanimi siia ..., aasta siia ... Sisukord Elulugu.........................................................................................3 Ideeõpetus.....................................................................................4 Õpetus hingest................................................................................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poli...
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahu...
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tun...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimi...
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matema...
René Descartes Descartes sündis 1596. aastal Kesk-Prantsusmaal. Ta ema suri, kui ta oli üheaastane. Isa otsustas saata René elama vanaema ja vanaonuga. Tegemist on matemaatiku, filosoofi ja loodusteadlasega. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks ehk filosoofia isaks. Samuti ka ratsionialismi isaks. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. 1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on met...
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. N...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................................................
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab loodus...
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
Rocca al Mare Kool PLATON: IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK Referaat Koostaja: Johanna Lass 10. klass Tallinn 2017 1 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ideeõpetus.............................................................................................................................................3 Filosoofiariik........................................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.............
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes...
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
NATURALISM - Realismi äärmuslik suund - Kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870-ndatel aastatel Prantsusmaal ja levis järgmistel kümnenditel üle Euroopa ning ka USA-s. - Selle kirjandusvoolu teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille tähtsamad esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjel...
Pythagros- 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast (budism). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat. Harmoonia teatud suhe arvude vahel. Ta avastas kolmkõla. Avastas, et keelpilli keelte tooni kõrgus sõltub keele pikkusest. Hingehaigused on seotud harmoonia rikkumisega, seega võiks psüühikat ravida muusikaga. Oli esimene mees, kes leidis, et kui me loodusy uurime tuleb eelkõige mõõta. Oli arvamusel, et universumi keskpunktiks on tuli ja maa ning päike keerleb selle ümber. Maad pidas ta ümmargus...
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Filosoofia peaks ai...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
