Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui p...
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
A. H. Tammsaare (1878 1940) Anton Hansen Tammsaare is on of the Estonia's greatest writer. Evan today, his works are very popular. He was born on 30th January 1878 in Albu township, where he grew up and went to school to Sääseküla, later to Väike-Maarja School. After few years he had permission to study on at Hugo Treffner highschool. He came to literature at beginning of 20. century. His high period began at 1921. Anton Hansen Tammsaare died on 1st March, 1940.
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Artur Alliksaar Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 Elulugu Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva-SSis. Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: ,,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks". Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale. Pärast sõda põgenes ta metsa koos oma kahe sõbra Rein Sepa ja Ottniell Jürissaarega. Elatus juhutöödest kuni ühel päeval, 19...
Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I pe...
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks k...
Hugo Treffner Gymnasium Juni 2013 Park Kadri Org Julia Shashkina o ur Parkour Parkour was ist das? § eine Sportart zur schnellen Fortbewegung ohne Hilfsmittel § die Freiheit und Motivation Bewegung § auf dem Strasse § hohe Sprünge von Dächern oder von Haus zu Haus § kein Wettkampf § gefährlich Die Geschichte § in den frühen 80er J ahren § Franzosen David Belle § Vater - Raymond Belle § Erst - der Bewegung durch die Landschaft § Später - urbane Voraussetzungen § erhöhten die Schwierigkeitsgrade § Parkour als Sport Training § gute und bequem Schuhe § die Kleidung - vom Wetter abhängig und sehr gemütlich · spezielle · ...
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
Kus ravis A. H. Tammsaare tervist? Kaukaasias, venna juures Koitjärvel 2)Millised olid Tammsaare suhted naistega? 40nda eluaastani poissmees (süüdistab tervist), seejärel abiellub naise tugeva pealekäimise tagajärjel 1) Iseloomusta Tammsaaret kui inimest. Tundlik Väga laialdaste teadmistega 2 erinevat palet: (avalikkus lähedased) Eraklik / Seltskondlik Endassetõmbunud / Jutukas Igav / Sarmikas Looming 2) Iseloomusta Tammsaare I loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Realistlik Rahvaliku dialoogiga Maaeluainelised / külaeluainelised Kujutab talupoegade halli argipäeva Osalt autobiograafilineNt ,,Mäetaguse vanad"Iseloomusta Tammsaare II loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Kujutab linna, üliõpilasi, hingeelu, meeste ja naiste suhteid, ,Psühholoogiline ,Impressionistlik,V...
Tallinna Laagna gümnaasium Sõjaeelsed üldlaulupeod Referaat Katrin Zaitseva 12 .klass Tallinn 2014 Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega al...
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Anton Hansen Tammsaare Elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning t...
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Edulugude võistlus Success-story competition „Small Town Inhabitants – Educated or Uneducated People“ To begin with, my childhood was quite ordinary, I spent a lot of time in my country home, spending most of my time playing. I have been raised by my mother. As I grew older, I got more and more interested in different things. At one point it occured to me that when I want to be successful in some field, then I really have to educate myself in that filed.When my friends have characterised me then they have mainly mentioned that I am an active person, who has been successful in different fields. I still do not think I am succesful because it is a really complicated definition, but I know that I have succeeded in doing several things. For me the key is my so called success has been that when dealing with a particular thing I have tried to delve into the subject as deep as possible. Firstly, when we are talking about success and asking t...
Eesti Lipp „Lipp kui riikluse sümbol” Paar nädalat tagasi, 24. veebruaril, vaatasin aknast välja ja silma hakkasid arvukad lipud, mis väljas lehvisid. See oli Eesti Vabariigi aastapäev. Sinimustvalge värvikombinatsioon on omandanud rahva seas väga erilise tähenduse. Mis on selle põhjus? Lipp on sümbol, millega tänapäeval väljendatakse oma riiklikku või kogukondlikku kuuluvust. Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvusikku väärtust rõhuvale kuuele ning roheline väljendas lootust, et Eesti saab uueks, nagu loodus igal kevadel. Vironia korporatsiooni asutanud eestlased valisid oma värvideks selle värvikolmiku, aga asendasid Hugo Treffner soovitusel rohelise valgega, mis pidi sümboliseerima rahva...
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
Sinu kooli nimi August Weizenberg Referaat Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Sinu õpetaja nimi Sinu asukoht Kuupäev Sissejuhatus August Ludwig Weizenberg on koos J. Köleriga Eesti Rahvusliku skulptuuri loojad. Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest, ent rahvuslikult meelestatuna leidub ka nende tööde hulgas eestlasi kujutavaid ja Eesti-ainelisi teoseid. Peale kunsti harrastas ka August Weizenberg kirjandust ja muusikat. Ta on kirjutanud jutte, näidendeid , luuletusi, aga ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. Lapsepõlv August Weizenberg sündis 6. aprillil (vkj. 25 märtsil) 1837. Aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääre...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Virve Kass Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade uurimistöö Juhendaja: Aare Ristikivi Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti ................................................................................... 4 1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval .............................................................................. 5 1.Kaheksakand ..................................................................................
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
Eesti kunsti sünd 19 sajandi teisel poolel Sisukord: 1. Sissejuhatus..................................................................................3 2. Johann Köler................................................................................4 3. August Weizenberg......................................................................6 4. Amandus Adamson......................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel...
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetat...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
annaabi.ee 
