August Weizenberg (2)

Sinu kooli nimi
August Weizenberg
Referaat
Koostaja :
Sinu nimi
Juhendaja :
Sinu õpetaja nimi
Sinu asukoht
Kuupäev
Sissejuhatus
August Ludwig Weizenberg on koos J. Köleriga Eesti Rahvusliku skulptuuri loojad. Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest, ent rahvuslikult meelestatuna leidub ka nende tööde hulgas eestlasi kujutavaid ja Eesti- ainelisi teoseid. Peale kunsti harrastas ka August Weizenberg kirjandust ja muusikat. Ta on kirjutanud jutte , näidendeid , luuletusi, aga ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle.
Lapsepõlv
August Weizenberg sündis 6. aprillil (vkj. 25 märtsil) 1837. Aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis eluaastat . 1842 ostis tema isa, Jaan Weizenberg, väikese Jaani- Mihkli maja, kuhu nad varsti ka sisse kolisid . Maja oli keset Naha küla ja oli üks vähestest korstnaga majorettes tol ajal. Isa Jaan oli kingsepp . Eluga tuldi toime, kuid oli ka vahel majas puudusi. Isa Jaan oli loomult lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule. Välimuselt oli ta pikka kasvu ja tõsise näoga. Ema Liisa oli väikesekasvuline ja ilus. Ta oli terase vaimuga, kannatlik ja kohusetruu. Samuti oli ta heasüdamlik ja lahke. Peres kokku oli kuus last. Juula- Catharina, Jula-Louise, August Ludwig, August Daniel, Marie ja Mina. Isa töötas linnas ja mõisas ning oli seal õppinud peen maid kombeid. Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi. Kord oli nii, et isa tõi koju jõulupuu ja see ehiti vahaküünaldega. Ema küpsetas ka jõulusaia.
Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri sellesse haigusesse, jättes lapsed varakult vaeslasteks. Jaan suri 40 aastaselt.
Lapsed jäid ema toita ja kasvatada ning pidid varakult enda eest seisma.
1846. Aasta sügisel, kui August oli käinud mõne päeva külakoolis, kus veeriti, loeti ja lauldi, hakkas at paluma, et ema paneks at Kanepi kihelkonnakooli. Ta oli kuulnud , et see on kõrgem kool, kus peale lugemise ja laulmise operates ka kirjutamist ja arvutamist. Esialgu tundus see võimatu, sest emal polnud raha, et pojale osta koolitarbeid ja riideid . Ema läks ometi L. Treffnerilt pojale kooliminekuks luba nõutama. Kihelkonna kooli oli Augustil minna paar versta. Kooli juhatas August ristiisa , köster Ludvig Treffner , Hugo ja Kornelius Treffneri isa. August oli koolis väga tubli. Kirjutamises edenes ta hästi, eriti ilukirjanduses. Kuid päheõppimine ja ükskordüks valmistasid talle peavalu. Koolikursus kestis kolm talve ja selle at ka lõpetas.
Poisipõlv möödus ema abistades. Ühe suve kais at võõraste juures karjas. Kui August sai 16 kerkis küsimus elukutse vaikust. Tal soovitati õppida käsitööd- minna pottsepa või rätsepa juurde õpipoisiks. See ei läiud tal paraku korda. Teda need ametid ei huvitanudgki, sest temale oli rohkem meelepärane tisleritöö, ilusate poleeritud esemete valmistamine.
1853 . aastal saigi Augustist tisler Peeter Hektori õpilane. Alguses oli August kõigest käskjalg. Nõnda möödus kaks aastat. Vähehaaval tislerioskused suurenesid. 1857. aastal suvel aitas August valmistada pildiraami, mis läks kirikule. See oli õpipoiss Augusti suurimaks tööks.
1857. aastal võttis August osa Tartu põllu- ja käsitöönäitusest. Ta valmistas näitusele saatmiseks nõelatoosi. Ta sai selle eest preemiaks 5 hõberubla ning tema nimi seisis trükitult lehes. See saavutus äratas tas suuremat edasipüüdu ning hoolt tulevikus. August õppis tisler Hektori juures 5 aastat ja sealt saadeti ta Erastvere mõisa tislerikohale. Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat.
Kunstnikutee algus. Kodunt võõrsile
Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur . 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale . Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829- 1895 ). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur.
Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri. Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga.
1870. aasta septemberis reisis August Weizenberg uuesti Saksamaale poolelijäänud kunstiõpinguid jätkama. Ta proovis tööd leida Berliini kunstitöökodades, kuid sõja tõttu see ei õnnestunud. Novembris läks August Baieri pealinna Münchenisse. Seal sa ta tööd Johann Christian Hirti juures. Töö kõrvalt ta läks ka Müncheni Kunstide Akadeemiasse.
1873. aasta kevadel otsustas Weizenberg Münchenist lahkuda. Ta otsustas osa võtta Viinis toimuval maailmanäitusel ning ta lootis ka Viinist tööd leida. Tööd ta ka leidis, kuigi maailmanäitusel tal ei õnnestunud müüa ühtegi oma kujudest.
Edasi otsustas ta rännata Itaaliasse Rooma . August Weizenberg töötas ja elas Roomas kokku 17 aastat.
Kuigi teenistus oli hea tahtis Weizenberg oma töökoda luua. See tal ka õnnestus. Ta sa toetuseks raha, kuid see kulus paari kuuga ning ta oli võlgades. Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud.
1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna.
1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal.
Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise.
Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi.
Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal.
Viimased aastad kodumaal
1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali.
Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus".
August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt , et juba mõne päeva pärast saabus surm.
August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt.
25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse . Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu".
Suuremad teosed
" Koit "- marmor , 1890.
"Hämarik"- marmor, 1890.
" Vanemuine "- marmor, 1886 .
"Linda"- marmor, 1880.
Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882.
"Autoportree"- marmor, 1880.
"Kalevipoeg"- kips, 1879-1880.
"Kristus"- kips, 1878-1880.
"Barabas"- kips, 1878-1880.
Kokkuvõte
August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus.
Suri 84- aastaselt Eestis.
Kasutatud kirjandus
Raamat "August Weizenberg" - Heini Paas
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.ht m
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=11&table=Persons