merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär). Suures veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad taimed ja loomad osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnast ja veekogusid pidi taas merre. Maapinnale langenud sademete maasse imbunud osa täiendab põhjaveevaru. Et kevad ja sügisperioodil ülejääv vesi saaks kiiresti maasse valguda, peab põhjaveetase olema piisavalt sügaval ja maapind hea imamisvõimega. Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul kõrgematelt aladelt madalamatele, jõudes filtratsioonivooluna allikatesse, pinnaveekogudesse või merre. Sademetevaesel ajal toimub põhjavee väljavool pinnaveekogudesse kõrgemate alade põhjaveetaseme alanemise arvel. Ilma põhjavee juurdevooluta jõed kuivavad või muutuvad suvel veevaeseks.
o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilistel töödel. o Põhjaveevaru taastaks oluliselt kuivendusega ärajuhitava vee suunamine kurisutesse või vertikaalse drenaazi ehitamine. o Kuumaveeallikates võib veetemperatuur olla väga erinev, ulatudes mõnes allikas isegi keemistemperatuurini. Vesi sisaldab mitmesuguseid lahustunud gaase ja mineraalsooli, mistõttu seda kasutatakse
Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkondades juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel.
· vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise · põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik vooluhulk · eesti alale langevatest sademetest läheb 10% põhjavee toiteks · kõige intensiivsem toitumine- Pandivere kõrgustik · põhjavee toitumisel on oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud
Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad,
olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel.
olevat vett Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutab Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike
Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi.
surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest (joonis 1). Põhjavee toitumine. Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200 300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, margalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel
2.3 Põhjavee taseme kaitse Eestlased kasutavad kõige rohkem magedat vett inimese kohta maailmas, kuid meil pole suurt probleemi sellega, et seda ei peaks jätkuma kuna meil on palju soid ja rabasi , mis põhjavett puhastavad. Sellegi poolest peaks me mageda vee kasutamist piirama kuna me lihtsalt raiskame seda. Me saaks piirata oma magada vee kasutus kaevandustes ja loomulikult iga inimenekodus. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkonda- des juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karsti- lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga. Arengumaades tarbitakse umbes 30
puudumisel jõuab suurem osa pinnasele sattunud reoaineid takistamatult põhjavette. Kuidas saavad geoloogid kaitsta põhjavett ja millsed vahendid selleks on nende kasutada? Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reiimi uurimise võrk. Reiimi uurimine on üks mõjusamaid hüdrogeoloogilisi töid. Maapinnalähedaste põhjaveekihtide rez^iimi uurimine on inimtegevuse mõju hindamise põhiline meetod. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkondades juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest
orgaanilist ainet. !!24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, India, Vietnam, Indoneesia !!25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas :*tööstus,põllumajandus,veemajandus,elanikkond b) Eestis: *energeetika, kalakasvatus, olmevesi, loomakasvatus !!26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p *loomakasvatusfarmid *kaevandused *niisutamine *linnade veekasutus 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. *kivimite poorusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomust *pinnamoest 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p.
3+3p. 24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. -hiina -jaapan -island -norra -tai 25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas JOOGIVESI - VEEMAJANDUS TÖÖSTUSED PÕLLUMAJANDUS ELANIKKOND - OLMEVESI b) Eestis 4+4p. ELANIKKOND – OLME ENERGEETIKA TÖÖSTUS 26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p PÕLLUMAJANDUS TÖÖSTUS KODU 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p. 29. Riigieksami ülesanded
kodus –vann ja vesitualett, veepargid Eestis: soojuselektrijaamad, põlevkivi tootmine, tselluloosi- ja paberitööstus Kehra, fosforväetiste valmistamine, ENERGEETIKA, TÖÖSTUS, ELANIKKOND-OLME 26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p Loomakasvatusfarmid, kaevanduste (karjäärid, allmaakaevandused) aladel, linnade vee kasutamine, niisutamine 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. Sõltub: kivimite poorsusest, pinnase niiskusesisaldusest, taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem), pinnamoest, aastaajast 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p Nigeeria, Aafrika, Uus-Guinea
1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides 2) Vettpidav kiht vett mitteläbilaskvad materjalid INFILTRATSIOON On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA cm/sek, m/ööpäevas Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest Põhjaveevaru suureneb · Sademevee infiltratsioon · Soodest imbub · Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb · Allikate äravool · Taimede veetarve · Auramine maapinnalt · Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutavad · Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) · Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike · Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem
Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest. Arvatakse ka, et umbes 90% veeringe veest pärineb ookeanidest. Külmemate kliimaperioodide kestel moodustub rohkem jääkilpe ja liustikke ning muud
Ühtne süsteem üksteisega seotud/ ühenduses Geneesi järgi 3 rühma : Infiltratsioonveed moodustub pinna ja sademeteveest. Sedimentatsioonveed - vesi on suletud setenditesse nende moodustumisel. Kõrge mineraalisisaldusega. Juveniilsed veed pole kunagi olnud hüdrosfääri osa. Tekivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Põhjavesi liigub raskusjõu toimel rõhu alanemise suunas läbi kivimipooride ja lõhede. Arteesiavesi surveline põhjavesi Põhjaveevaru vee kogum mida lubatakse veehaarete abil kasutusse võtta. Peab tagama põhjavee taseme ja hea seisundi säilimise. Veehaarde tootlikus peab olema suurem kui 500 kuupm ööpäevas VeeS. Kõige suurem põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul. Kõige madalam pärnu kant. Enamasti siiski sademetest , sood reostusoht. Reostused : põllumajanduses väetised, õlireostused, kaevandusvete sulfaadid
Põhjavee temperatuuri muutused sõltuvad hüdrogeoloogilistest ja ilmastikutingimustest. c. Põhjavee keemilise koostise muutused Põhjavee keemilise koostise muutuste jälgimise eesmärgiks on kindlaks teha põhjavee kvaliteedi püsivus ajas ning selle sõltuvus looduslikest ja tehisteguritest. Loodustingimustes on põhjavee keemilise koostise muutused väikesed ja seotud põhjavee toitumisega sademeveest. 2.6 Põhjavee seire tulemuste kasutamine Seire tulemusi kasutatakse põhjaveevaru hindamisel; hüdrogeoloogiliste prognooside koostamisel; modelleerimisel; vee juurdevoolu hindamiseks maavarade kaevandamisel; 12 piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste määramisel; põhjaveebilansi arvutamisel; looduslike ja tehnogeensete tegurite seoste ja tendentside kindlakstegemiseks; rakendusgeoloogiliste tingimuste hindamiseks ehitusel, maaparanduses ja veevarustuses;
mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi. Veeringet võib jaotada kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul.
tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse- Pindmine äravool-Jõeäravool-Mageveevaru-Maasse imbumine-Põhjaveevaru- Põhjaveeäravool-Allikad. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. 11. SÜSINIKURINGE – kirjeldamine ja toimimine: Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mitte tasakaalus, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks
õhustusvööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning maa on veega küllastumata. Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, mille taimejuurte tekitatud õõsi pidi sademevesi allapoole liigub. Mullas olevat vett kasutavad taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täiesti täis. Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui sellesse kihti puurida kaeve, saab neist vett välja pumbata. Põhjaveevaru: maa sees pikka aega säiliv vesi Maa sees on tallel suur hulk vett. See vesi siiski liigub, ehkki väga aeglaselt, ning on seega osa veeringest. Põhjaveekihtides on varul suur hulk Maa vett ning paljude inimeste elu kogu maailmas sõltub põhjaveest. Põhjaveeäravool: vee voolamine maast välja Iga päev näed enda ümber vett järvedes ja jõgedes ning jää, vihma ja lumena. Suurt hulka vett ei ole aga näha seda vett, mis on ja liigub maa sees
juveniilne vesi. Ameerika Ühendriikide Geoloogiatalituse (U.S. Geological Survey (USGS)) järgi võib veeringe jaotada kuueteistkümneks osaks: 1. Mereveevaru 2. Aurumine 3. Evapotranspiratsioon 4. Sublimatsioon 5. Veevaru atmosfääris 6. Kondensatsioon 7. Sademed 8. Veevaru jääs ja lumes 9. Sulaveeäravool jõgedesse 10.Pindmine äravool 11.Jõeäravool 12.Mageveevaru 13.Maasseimbumine 14.Põhjaveevaru 15.Põhjaveeäravool 16.Allikad 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine - Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Kondenseerumine - veeauru üleminek vedelasse olekusse ·homogeenne kondenseerumine ·heterogeenne kondenseerumine Kondensatsioonituumad · Aitkeni tuumad r=0,005...0,2 m · Pilvede kondensatsioonituumad r=0,2...1,0 m · Giganttuumad r> 1,0 m Kondensatsiooniprotsessid looduses · Õhu veeaurusisaldus suureneb · Õhutemperatuur langeb
vastu, populariseerida teadust ja innovatsiooni. On vaja luua ja arendada teadusuudiste ja propaganda portaal ning teadmisi propageerivaid saatesarju ja artikleid massimeedias. 2. VEERINGED ATMOSFÄÄRIS 16 osasid Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni
annaabi.ee 
