Holstre kool Matk Holstre järvedel Referaat Katrin Kuklase 8.klass Juhendaja: Ene Karu Sissejuhatus Minu jaoks tundus see teema just lihtne, ja tänu sellele ma selle teema võtsingi, nagu töö eesmärk on, teha pildid holstre järvedest ehk linajärvest, mustjärvest ja holstre järvest ja uurida nende ajalugu ja kirjutada . Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja
Eesti Vabariigi esimese presidendi nime-ja sünnilugu. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796
Oli vaja leida esinejad ning pakkuda välja esinemised.Pidime leppima kokku kultuurimaja juhatajaga Piia Mänd'iga, et saada vajalikuks ajaks kultuurimajas koht, et jõulupidu seal läbi viia.Pidime koostama kava ning mõtlema vahe tekstid.Vahetekstide saamiseks palusime ühelt meie juhendajalt abi, kes lasi kooli õpilastel kirjutada oma jõuludest ning nende kingituste soovidest.Tegema plakatid ära jagama kuhu plakatid lähevad, üks plakat läks Paistu teine Paistu Kooli ning kolmas Holstre Kooli kuna tegemist oli Paistu ja Holstre Kooli ühise jõulupeoga.Kuna vajalik oli helitehnika pidime rääkima Timo Vreimann'iga kes valdab helitehnikaga ning kellel on helitehnika.Leppisime kokku ka peaproovi aja millal seda teha, ning pidime teada andma sellest ka esinejatele või esinejate õpetajatele.Pidime tegema kutsed mis läksid Paistu vallavanemale Ene Saare'le, kultuurimaja juhataja Piia Männ'ile, Paistu vallavalitsusele ning Paistu Kooli direktorile Merike Kald'le
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid. ● 1885
Meie keisrihärra arm on see koit, mille ees pimeduse tegudel enam pidamist ei ole. Kes on nimetatud sõnavõtu autor? Sõnavõtu autor on Carl Robert Jakobson Millise kõnega on tegemist ja millises linnas ja millises seltsis see ette kanti? Isamaaline kõne, Tartu linn, Vanemuise selts Milles nägi autor pääsemist raskest olukorrast? Autor näeb pääsemist rahuslikus liikumises, teadlikkuse saabumises, vabaduse ja isamaa hindamises, rahva harimises 3.Kirjutage õige nimi Holstre kooliõpetaja, Aleksandrikooli idee autor Jaan Adamson Holstre talupidaja, üks palvekirjaaktsiooni eestvedaja Adam Peterson 4.Miks kujunes Viljandimaast üks rahvusliku liikumise keskusi? Miks Läänemaal ei leidnud rahvusliku liikumise sündmused erilist vastukaja? (2p) Viljandi oli sellel ajal üks Eesti rikkamaid maakondi, mistõttu kees seal elu. Sealt on pärit rahvusliku liikumise ärksamad kujud. Ka Carl Robert Jakobson, kes asutas ajalehe 'Sakala'
Palvekirjade aktsioon Talurahvaliikumised Leidsid aset 1840-50. aastatel. Põhinesid talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. Aleksander II Vene keiser (1855-1881) Kaotas 1861. aastal pärisorjuse kogu riigis. Adam Peterson (1838-1918) Holstre Palvekirjade ja taluperemees nõudmiste koostaja Luuletaja ja talurahva- Osav kõnemees ja liikumiste agitaator. tegelane Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane Palvekirjade kampaania Leidis aset 1864. aastal. Loodeti tõmmata tähelepanu siinse talurahva probleemidele. Selleks läkitati koos palvekirjaga
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee
______. 6.Tõmba joon alla olukordadele, kus ei sobi kasutada argikeelt. (3p) Sõpradega vestlemine, ajalootunnis vastamine, intervjuu tegemine kooliajalehte, SMS-i kirjutamine sõbrale, seletuskirja kirjutamine kooli direktorile, Hiiumaal elavate sugulastega kõnelemine. 7.Tee parandusi, et tekst oleks korrektses kirjakeeles (10p) Eesti rahvusliku liikumise kõige vingemaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. Aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õps Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kool pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuselt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese papiga rajada ja ülal pidada. Kooli käimapanekuks vajalik nuts tuli kokku kraapida annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus laksutati keelt kõigi tähtsamate Eesti küsimuste üle. 1871
Holstre kool HUNDID Referaat Koostaja: Tarvo Raba 6. klass Raassilla 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 2. Hundi välimus........................................................................................................lk 4 3. Elupaik ja viis.......................................................................................................lk 5 4. Toitumine...............................................................................................................lk 6 5. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 7 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................................
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast
Foto: Peep Kirbits Pilt 2. Vaade Sakala kõrgustiku kõrgeimale punktile - Härjassaare mäele. Foto: Mihkel Järveoja 3 4 Loodushoid Sakala kõrgustikul on kaitsealasid 36, mis hõlmavad kõrgustikust 24 %. Suurim pärandkultuurmaistutega Loodi looduspark, Viljandi-Raudna ürgorg, Sinialliku org, Loodi Põrguorg, Loodi Puistmäe (vana lehisepuistu), Polli mäed ja Holstre mäed (mõhnastikud), Nõmme liivik, Heimtali mõisapark, Rubina looduskaitseala Veisjärve ümbruses ja Muti järvesid ja Mäeküla järve hõlmav Muti maastikukaitseala. Järeldused Sakala kõrgustik omab suurt väärtust nii maastikurajooni kui ka inimeste elupaigana. Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad, kalarikkad jõed ja järved teevad elu maal vägagi nauditavaks. 5 2
Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre- Rutu-Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km,
Konstantin Päts Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist
Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäe...
kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on ka 90-meetri hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl ka rollerirada. "Kaader otsustab kõik." J.V.Stalin. Meie kaadrit valmistavad ette kaks kõrgkooli: Tartu Ülikool ja Tallinna PedI/PÜ, milles on erialakateedrid/õppetoolid. Sealt meie spordiõpetajad ja treenerid
mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane" Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse Andis välja 1857-1863 Pärnus nädala lehe ,,Perno Postimees" ja Tartus 1864 aastast ,,Eesti Postimees" Korraldas esimesed suured kultuuriüritused 1860a-il
3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887
See on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. 1857 võttis Johann VoldemarJannsen eestlaste omanimetusena kasutusele sõna ,,eestlane". Jannsen rajas järjepideva eesti ajakirjanduse (andis 185763 Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees. Oma kirjutistes virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidamiseks,
(1857) 2. J. Hurt sõnastas ,,rahvusliku ülesande", poliitiline ühendus Venemaaga, saksa kultuur eesti kultuuri põhjana ja luteri usk- Euroopasse kuulumine. 3. C.R. Jacobson ajaleht Sakala, ning sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi. 4. Rahvusliku liikumise eeldused ja keskused- suur kirjaoskus, rahvuslike ideede levik, jõukate talupoegade kihi teke, eestlased olid vabad pärisorjusest. Holstre, Tarvastu ja Paiste. 5. I üldlaulupidu- 1869. aastal, J. V. Janseni eestvedamisel, tähistada priiuse 50. aastapäeva, eestlaste ühistunde tõus. 6. Aleksandrikooli kommitee Hurt, Jakobson, Jansen, Köler, Kreutzwald, eesmärk oli rajada eesti keelne kool, tulemus- avati küll venekeelsena, kuid ühendas rahvusliikujaid. 7. EKS arendasid eesti keelt ja kirjandust, eesti keelse kirjanduse väljaandmine. 8
Nõnda sattus Jakob Hurt ühte leeri ärkamisaja radikaalseima tegelase Carl Robert Jakobsoniga ,kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus . 1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle , mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit . Siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituse eesotsas. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteis sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleristu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kooli pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata ,tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased,koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Kooli käimapanekuks vajalikud summad tuli koguda annetuste teel
R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule Johann Köler rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja Voldemar Jannsen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane", hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja ,,Perno Postimees", ,,Vanemuine" O.W.Masing võttis kasutusele Õ tähe C.R.Jakobson asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" Millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise keskused: Holstre, Paiste, Tarvastu Tähtsamad ettevõtmised: Aleksandrikooli komitee: loodi selleks, et koguda raha kürgema eesti keelse kooli rajamiseks. Eesti Kirjameeste Selts: arendas eesti keelt ja kirjandust, andsid välja õpikud nt, tänu sellele seltisel kujunes rahval lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks. Põllemeeste komitee: korraldasid põllumajandusnäituseid Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos: maarahvas hakkas end pidama moodsa aja
1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. 1857 võttis Johann Voldemar Jannsen eestlaste omanimetusena kasutusele sõna „eestlane”. Jannsen rajas järjepideva eesti ajakirjanduse (andis 1857–63 Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees, aastast 1864 Tartus Eesti Postimeest) , visandas talupoegliku rahvusideoloogia esimesed piirjooned ja korraldas
· rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja .
1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. 6. Adam Peterson Holstre taluperemees, kes oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Peterson saadeti vangi- "Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade eest. 7. Johann Köler -Mainekas kunstnik Peterburis. Ta oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Oli I üldlaulupeo korraldamise vastu. Tõi C.R.Jakobsoni Rahvusliku liikumise juurde. . 8. Aleksander II (1856-1881)Talle seati eriti suuri lootusi, sest tema oli see keiser, kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest
orustikke kui ka nendevahelisi madalaid küngastikke Viljandist lõuna pool. Loodusparki kuuluvad Viljandi-Raudna ürgoru kirde-edelasihiline lõik (Viljandi lossipargiga) ja sellesse suubuv Sinialliku org (5,6ha järv, allikad ja oosid, millest ühel on olnud linnamägi) ja kuni 23 meetri kõrgune liivakivist kaljujärsakuga Loodi Põrguorg. Viimasest põhja pool kasvab Loodi Püstmäel 1820. a külvatud lehisepuistu. Looduspargi idaosas asuvad metsased mõhnastikud: Polli mäed ja Holstre mäed ning nende kirdepiirile jääv Nõmme liivak. Kõige loodepoolsema osa moodustab Heimtali mõisapark ja liigirikas ürgseilmeline mets. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 224 6 Kokkuvõte Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik
Pätside perekonnanimi ja perekond Pätsi nimel on eesti keeles kaks tähendust. See on kas leivapäts või siis karu ehk oti, mesikäpa või pätsu eestikeelne nimi. Sõna käänatakse eesti keeles vastavalt sellele, kas kõneleja peab pätsi leivaks või karuks. Pätside suguvõsas käänatakse seda nii, et tegemist on leiba tähendava sõnaga. Nimi oli tegelikut hüüdnimi suure Põhjasõja ajal 18. sajandil ja võib-olla oli see antud juba varemgi ühele Viljandimaalt Holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja jaganud näljastele leivapätse. Kui üks mees, kellel suur pere toita oli, palunud poolt pätsi, andnud mölder kogu leiva, öeldes:,, Mida sa poole pätsiga peale hakkad, sul suur pere, võta aga terve päts." Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts, nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonnanimeks. Eestis hakati talupoegadele perekonnanimesid
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu.
Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad).
saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid.
Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella. Kaaluti mitmeid võimalusi. Põltsamaa kellasepp pakkus 2000 krooni eest Viljandi linnale Põltsamaa lossi vana kella. Uude kellatorni paigutati aga hoopis Saksamaa firmalt AEG ostetud elektrikell, mis tegi oma esimesed löögid 1932. aasta jaaniööl. http://www.visitestonia.com/en/search
läks rahvale kõige rohkem peale ansamber "Dervish" Iirimaalt. 6 2001 IX folk toimus 26.07.-29.07 Folk tõi kohale juba 16 esinejat välismaalt ja 35 esinejat Eestist. Korraldajad ja ka festivali külalised arvasid, et IX folk oli üks paremaid oma ladusa kulgemise poolest. See oli neljas festival, kus kontserdid toimusid ka Peetri kirikus Karksis, Holstre kultuurikeskuses, Tarvastu kirikus, Paistu väljakul, Olustvere lossis ja Märdimäe talu hoovis. Paljud lahutasid oma meelt töötubades, käsitööhoovis või pillilaadal. Viljandi folki külastas sel aastal üle 17 000 inimese. Kõige rohkem meeldis rahvale: "Rasta Orchestra" ja "Jääboiler." Neid käis ööklubides vaatamas ligi 2500 inimest. Eesti esinejateks olid: Aivar Teppo koos Ants Tauliga, Anne Kaasik, Anneli Kont-
värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks on Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. rajad. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on 90- meetrise hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl rollerirada. 4 Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. 5 Olulisemad nimed
..") Väidetavalt taheti viia eugeenika ka tavakooli õppekavasse. Andmeid, kas seda ka tehti, ma kahjuks ei leidnud. MIDAGI HEAD KA - SUGUVÕSAUURINGUD Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts korraldas Kalle Kesküla andmetel ka suguvõsauuringuid. Näiteks redigeeris ja täiendas Aadu Lüüs 1932. a kirjastatud Martin Lipu uurimuse Karellide suguvõsast. Loodi ka sugukondade uurimise büroo, mille üks liige - keegi L. Pärtelpoeg hakkas tasu eest koostama Holstre valla (Viljandimaa) genealoogilist andmebaasi. 1939. aastal kirjastati Tallinnas Alverite suguvõsa (koostaja Juhan Alver) ja 1940. a Tartus Tomsonite-Hildebrant'ide suguvõsa kroonika (koostas arhivaar Tiido Laur, täiendas Oskar Tomson). Ajakirjanduses ilmus mitmeid sellealaseid artikleid. (Kesküla) Nii et see on ainus hea asi, mis eugeenikaseltsi tegevusega kaasnes ja mis on jõudnud välja ka moodsasse aega.. SELTSI TEGEVUS POSTIMEHE JÄRGI
1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest
1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest
köstri ja kooliõpetaja ametit. Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, kasvas poeg tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus · RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETTEVÕTMISED: 1858. aastal alustas Johann Voldemar Jannsen välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees". Oma kirjutisega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1860. aastate alguses õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist, valitsuselt poolt ei olnud toetust loota ja seega tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Kuna hariduse väärtust hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Kooli käimapanekuks vaja minevad summad koguti annetuste teel ning juba 1874
omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Eesti Aleksandrikool - Selle organiseerisid 1862. aastal Viljandimaal Holstre ja Tarvastu erksamad mehed. Sellest ajast hakati kooli rajamise teemat laiemalt arutama ning üritati seda ideed ellu viia. Kõige suuremaks mureks olid raha ning tolleaegsete riigimeeste vastuseis. Eestlastele omase jonniga viidi siiski kooli loomise idee lõpuks ellu, kuid selleks kulus palju aastaid. Haagikohus - oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15. sajandi esimesel poolel ning Eestimaal 16
kangast, ärakantud riided tekid ja muu purustati villahundi masinas , lisati lambavill ning võeti taaskasutusele, töödeldi lõngaks. 1943. a evakueeriti Lahmuse Kooli ruumidesse mõisas Tallinna Riiklik Konservatoorium. Väljavõte Eesti Ajalooarhiivist Johannes Jürissoni artiklist:" Kõnelemata kõnelused Juhan Aavikuga" (koostatud Juhan Aaviku käsikirjaliste mälestuste ja kirjade põhjal) ,,Lõpuks veel üks küsimus hoopis teisest ooperist. Olete Holstre kandi mees, mina jälle Suure-Jaani kolkapatrioot. Kuidas on teie suhted Suure-Jaaniga? Suhted on head. Pean end natukene ka suurejaanilaseks. Juba sellepärast, et mu vennad Peeter ja Hendrik olid suurejaanilased, aga ka mu head sõbrad Artur Kapp, Mart Saar, Villem Kapp ja Julius Vaks. Neist kolm olid konservatooriumi õppejõud, Villem Kapp siis veel üliõpilane. Juba sajandi algusaastail, kui õppisin Mart Saarega koos Peterburi konservatooriumis -- mina trompetit, tema
Kui vesi soojeneb üle 4 °C, lõpeb vee kevadri +nglus. Suvel on vesi kihistunud, kõige külmem vesi on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett vaid pindselt. Sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 °C-ni, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 °C-ni, siis toimub jäätumine. Veevahetus järvedes - jaguneb aeglaseks ja kiireks. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikaist. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt Porkuni järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt Vagula).
asju) kuskil laulva kukena, nt. Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris. Kaks esimest kohta, kus see kukk laulab, on tähistatud vohavalt varieeruvate reduplikatiivsete libasõnadega. Mõnedes tekstides on neid "kohasõnu" püütud panna meenutama mingeid tõelisi kohanimesid, nt. küla-lõpulisi (Kiikkülän, Kaakkülän) või Mulgi gle-lõpulisi (kiiglen, kaaglen vrd. nt. Pöögle) ja stre-, tsre-, tre-lõpulisi (kuudsren, muudsren vrd. nt. Aitsra, Holstre; kiidren, kaadren vrd. nt. Laatre), või sna-lõpulisi (kuusnes ja kaasnes; kiisnas ja kaasnas Kuusna- nimeline küla ja vald on Järvamaal päris tõeliselt olemas). Teisal näivad nad kõige pigemini onomatopöa või deskriptiividena: kiiksam-kääksam; kiirdles, viirdles; kiigub, kaagub; kilkas, kalkas; kliiksen ja klaaksen. Vahel on neid püütud nihutada ka tavasõnadest koosnevaiks parafraasideks: kuu sees, maa sees; kuu sehen, muu sehen; kuusikun, kaasikun. Enamik kogu
semidüstroofsed -lubjatoitelised e. alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused: Järvevee omadused – läbipaistvus ja temperatuur – sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikatest. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt. Porkuni ja Sinialliku järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt. Vagula). Kiireim veevahetus
Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Agaralt lõi Hurt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, midades ettekandeid eesti ajaloost ja rahvaluulest. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Selles olukorras võittis ta vastu Janseni pakkumise asuda. "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. 9. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooliõpetaja Jaan Adamson rahvast toetama emkeelse kõrgema kooli rajamist. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivaid tegelased, koonud Eesti Aleksanderkooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. 10. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsooniks sai 1872. aastal loodud EKS. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse
· Kõrgustiku keskosas Porku-Vao ürgorg negatiivne pinnavorm · Karstumine, kõrgustiku kesosas u 1000 m2 veekogud puuduvad · Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa)
Kui Karl Schirren rääkis, et eestlased peaks saksastuma, siis põtkiti sellele kindlalt vastu, kuid saksa keeles. 4) Viljandimaa. Ärksamad talupojad. Kaks eriti aktiivset kihelkonda on Paistu ja Tarvastu. Nendes on grupp aktiivsemaid ja end paljuski majanduslikult kindlustanud talupoegi. Püütakse midagi muuta agraarseaduse osas ja eesti asja ajamises. Talupoegadega on ka tihedalt seotud antud piirkondade koolmeistrid. On ka teatavad liidrid: Holstre ja Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson. Teiseks piirkonna aktiivseks meheks on Tarvastu kihelkonnakooli 55 õpetaja Hans Wühner. Mitmedki rahvusliku liikumise esiotsa suured üritused on alguse saanud Viljandimaa talupoegade ja koolmeistrite juurest. Võib ka etteruttavalt öelda, et Viljandi mehed on paljuski need, kes hakkavad kontakti otsima teiste keskustega.
orkester VÄÄGVERES). Oli tekkinud selliste eestlaste kiht, kes ei soovinud saksastuda. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. J. V. JANNSEN 19. saj keskel tekkis mitu rahvuslikult mõtlevat grupeeringut. Üheks teenäitajaks oli Võrus tegutsev F. R. Kreutzwald. Teise grupeeringu moodustas nn "Peterburi patriootide" grupp, kuhu teiste seas kuulusid ka kunstnik Johann Köler ning tsaari ihuarst Philipp Karell. Nende õhutusel saatsid Viljandimaa Holstre talupojad tsaar Aleksander II-le märgukirja, milles juhtisid tähelepanu eestlaste allasurutud seisundile ja õiguste vähesusele, aga ka eesti keele raskele olukorrale. Märgukirja eestvedajad vennad Adam ja Peeter Petersonid arreteeriti sakslaste survel. Teist laadi aktsioonile panid aluse Paistu- Tarvastu (taas Viljandimaal!) taluperemehed, kes kavatsesid asutada eestikeelse keskastme kooli Aleksandrikooli (nimetus tuleneb tsaar Aleksander II nimest).
annaabi.ee 
