Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgustusaeg 19. sajand (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis olen ma kirjutanud?
  • Kes on need kirjad kirjutanud?
  • Mis nime kandis ajaleht millest kirjades on kirjutatud?
  • Mis sai autoritest viie aasta pärast?
  • Kes on nimetatud sõnavõtu autor?
  • Millise kõnega on tegemist ja millises linnas ja millises seltsis see ette kanti?
  • Milles nägi autor pääsemist raskest olukorrast?
  • Miks kujunes Viljandimaast üks rahvusliku liikumise keskusi?
  • Mis kirik on pildil?
  • Kus linnas see asub?
  • Kes on olnud selle kiriku tuntuim kirikuõpetaja?

1.Loe läbi kaks järgnevat lõiku ja vasta küsimustele.
I. Austatud toimetaja! Rõõmuga olen poole aasta eest Teie seitungi tulemist oodanud. Aga nüüd pean kurbtusega lugema ja nägema, et Teie heameelega ristiusule ja kristlikule kirikule liiga teete. Te kipute avalikult usu põhja alt ära kaevama ja kirikumüürisid maha kiskuma. Iga õige eesti mees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ja maha lõhutakse. Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada .
II. Mis olen ma kirjutanud? Ma olen halvaks nimetanud, mis halb on ning ei ole sealjuures vahet teinud ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma olen neid asju just sellepärast nimetanud, et nad usule ja kirikule kahju tegid ja et asi paraneks. Teie olete just sagedasti rääkinud, kuidas teid sinodite peal ja mujal sunnitud ennast minust avalikult lahutama. Teie tundsite väga hästi ära, et sellega muud ei tahetud, kui meid meie töös, mis rahva kasuks tegime , koost ära kiskuda ja meid teineteisega vaenlaseks teha. Nüüd kõnnin mina oma teed ja teie oma teed. Nii kaua kui need teed üte ja sama eesmärgi – meie rahva ja kodumaa õnne poole viivad, saame selles töös sõbrad olema.
Kes on need kirjad kirjutanud? C.R. Jakobson ja Jakob Hurt
Mis nime kandis ajaleht, millest kirjades on kirjutatud? 'Sakala'
Kirjad kirjutati 1878.a. suvel. Mis sai autoritest viie aasta pärast? 1880 Jakob Hurt lahkub Eestist ning suundub tööle Peterburi Jaani kirikusse pastorina, C.R. Jakobson suri 1882
2.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele.
Pimedus ja valgus ning nendega ühes pimeduse ja valguse teod, need on nii kaua üksteisega võitlemas, kuni maailm seisab…Olime kaotanud oma priiuse , oma isamaa, oma inimõigused, ühe sõnaga oma paradiisi … Aga pimedus ei kesta igavesti ja tõusis koit hommiku poolt ja kuulutab heledat valgust. Meie keisrihärra arm on see koit, mille ees pimeduse tegudel enam pidamist ei ole.
Kes on nimetatud sõnavõtu autor? Sõnavõtu autor on Carl Robert Jakobson
Millise kõnega on tegemist ja millises linnas ja millises seltsis see ette kanti ? Isamaaline kõne, Tartu linn, Vanemuise selts
Milles nägi autor pääsemist raskest olukorrast? Autor näeb pääsemist rahuslikus liikumises, teadlikkuse saabumises, vabaduse ja isamaa hindamises, rahva harimises
3.Kirjutage õige nimi
Holstre kooliõpetaja, Aleksandrikooli idee autor – Jaan Adamson
Holstre talupidaja, üks palvekirjaaktsiooni eestvedaja – Adam Peterson
4.Miks kujunes Viljandimaast üks rahvusliku liikumise keskusi? Miks Läänemaal ei leidnud rahvusliku liikumise sündmused erilist vastukaja? (2p) Viljandi oli sellel ajal üks Eesti rikkamaid maakondi, mistõttu kees seal elu. Sealt on pärit rahvusliku liikumise ärksamad kujud. Ka Carl Robert Jakobson, kes asutas ajalehe 'Sakala'. Läänemaa oli üsna kehval majanduslikul järjel.
5.Kellele on pühendatud pildil olev ausammas ? Kus linnas ta asub? Miks rajati ausammas just sellesse linna?
Pildil olev ausammas on pühendatud Carl Robert Jakobsonile. See asub Viljjandi linnas, kus Jakobson asutas 1878.aastal ajalehe 'Sakala'.
6.Mis kirik on pildil? Kus linnas see asub? Kes on olnud selle kiriku tuntuim kirikuõpetaja?
Pildil on Peterburi Jaani kirik , mis asub Peterburis. Selle kiriku tuntuim kirikuõpetaja on olnud Jakob Hurt.
Valgustusaeg 19-sajand #1 Valgustusaeg 19-sajand #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aljasteb Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani
15
doc

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani

Johann Voldemar Jansen (1819 ­ 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksiku

Ajalugu
Rahvuslik liikumine
14
doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist k

Ajalugu
Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........

Ajalugu
Ärkamisajast kuni 1917 aastani-Vene aeg
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

tühistatud. Tulemuseks oli, et Esimese maailmasõja eel suudeti eestikeelsete alama astme koolide võrk praktiliselt taastada. Vähe sellest, 1906. a asutati ka esimene eestikeelne keskkool ­ Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts tütarlastegümnaasium Tartus (Praegune M.Härma gümn) eestikeelne gümnaasiumikursus eeldas omakeelse oskussõnavara tunduvat arendamist ja ühtlustamist ning lõi eeldused uute eestikeelsete haritlasperede tekkele. TARTU ÜLIKOOLI SAJAND Trtu ülikooli oli vaja, sest Aleksander II tahtis jätkata valgustuslikku tegevust, taheti rajada ülikooli Balti riikides. Otsustas Tartu kasuks. Olulised olid ka entusiastid, kes võitlesid selle eest,et ülikool tuleks. 1789.a Prantsuse revoutsioon kandis üle revolutsiooni laine. Tsaari keeld välismaal õppida. Saksakeelne ülikool. Toomkiriku varemetesse rajati TÜ raamatukogu. Wihelm Struve - astronoom Hermann Jacobi ­ elekter

Ajalugu
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................

Ajalugu
Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
11
odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is

Ajalugu
Eesti ajalugu
16
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu ­ lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale ­ Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid ­ rahvaarvu muutused ja selle m

Eesti ajalugu
Eesti kirjandus I-kordamine
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt,

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)




Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun