Eesti suusatamise ajalugu (0)

Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused , muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn- Valkla -Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a. Kuopios Soomes, ta ajas ka ise sisse suusajälgi, mõõtis raja ja võistles Tartus Emajõel 1921.a. peetud esimestel Eesti meistrivõistlustel 25 km distantsil . jne.jne. Suusatajad nimetasid teda õigustatult Eesti suusatajate isaks. Aleksander Peepre(Peekaln) oli ETL suusatreener-instruktor, kelle tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid hüppajaid-kahevõistlejaid olles suusahüpetes 1936 ja 37.a. EMV pronksimees ning tõustes 1940-41.a. hõbemedalile, kahevõistluses Eesti meister 1937, 1940, 1941 ja vahepeal 1938.a. teine, osales ka 1938.a. Lahti MM-l, maavõistlusil lätlaste ja leedulastega 1940 ja 1941.a. ning 1941.a. NLMV-l Kavgolovos, kust parima eestlasena tõi 8.koha slalomis. Sõja jalust emigreerus Kanadasse ja oli
seal tulihingeline orienteerumise propageerija.
ETL juhatuse esimeestena olid tegevad Hartwig Hübbe 1922-23, Eduard Hiiop 1923-24, Reinhold Saulmann 1924-34, Elmar Lepp 1934-37, Gustav Laanekõrb 1937-40.
NLmeistrivõistlused
Täiskasvanute klassis on 1944-91.a. välja võideldud 8 individuaalset ja 18 võistkondlikku kuldmedalit,
8"22"hõbemedalit.
10“25"pronksmedalit.
Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid), Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slalom - ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad , mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. " Marat " on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas , peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit " JOKO ", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises " Flora " toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja " Viro " määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna , Holstre, Haanja , Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on ka 90-meetri hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl ka rollerirada. 
" Kaader otsustab kõik." J.V.Stalin. Meie kaadrit valmistavad ette kaks kõrgkooli: Tartu Ülikool 
ja Tallinna PedI/PÜ, milles on erialakateedrid/õppetoolid. Sealt meie spordiõpetajad ja treenerid . Lapsi õpetasid arvukad spordikoolid, mis nüüd küll suletakse ja lootus edsiseks jääb klubide õlule. Kas see ka õige otsus on, näitab aeg. Suurimad teoreetilised abimehed-naised on suusatajaskonnale olnud professorid Hans Gross, Jüri- Hain Kaljusto, dotsendid Helga Sildmäe-Kaljumäe, Kaarel Zilmer , Madis Alev , Ants Männiste, Arne Kivistik jt. 
Suusavõistlus käib määruste järgi, neid on eesti keelde vahendatud korduvalt: 1931.a. kinnitas kaitseminister A. Kerem "Kehalise kasvatuse eeskirja" III osa  " Suusatamine " toimetas komisjon major U.Jansoni juhtimisel, konsulteerisid ka E.Lepp ja J. Lest ; 
"Rahvusvahelised laskesuusatamise võistlusmäärused" Tõlkisid Maret ja Igor Jürman, Uno Jürgens Tallinn 1991. 
ESL "Võistlusmäärused" II osa üld- ja murdmaasuusatamine. Tallinn 1992. Tõlkis Kaarel Zilmer "Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused" Tõlkisid Tiit Pekk , Rene Meimer, korrektuur Ilmar Pärtelpoeg Tallinn 1997