Matk Holstre järvedel (0)

Holstre kool
Matk Holstre järvedel
Referaat
Katrin Kuklase
8.klass
Juhendaja : Ene Karu

Sisukord:

Sissejuhatus, töö tutvustus 1
Holstre järv 2
Linajärv 3
Mustjärv 4
Kokkuvõte 5
Kasutatud materjal
Sissejuhatus
Minu jaoks tundus see teema just lihtne, ja tänu sellele ma selle teema võtsingi, nagu töö eesmärk on, teha pildid holstre järvedest ehk linajärvest, mustjärvest ja holstre järvest ja uurida nende ajalugu ja kirjutada .
Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat.
Holstre järv!
Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on sügavamal mudane.
Umbjärv, mis kunagi varem on olnud kraavi kaudu ühenduses kinnikasvava Viinakoja järvega teispool maanteed . Nähtavasti esineb järves allikaid . Vesi on väga tugevasti kihistunud. 1972. a. juulis oli vee pinna- ja põhjakihi temperatuuri vahe 18,7 kraadi. Juba 2-3 m sügavuses kadus veest hapnik
Holstre järves oli 1950. aastail võrdlemisi rohkesti jõevähki. Vähid olid nakatatud Ida- ja Lõuna-Eestis väga haruldase koorikuparasiidiga Branchiobdella parasita.
Holstre järv olevat üsna hea kalajärv, kus leidub ahvenat, särge, haugi , latikat, kiiska ja kokre . Olevat saadud isegi 8 kg raskune latikas .
Linajärv!
Mustjärvest kirdes asub 1,7 ha suurune Linajärv. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas kõige sügavam (16,7 m); sügavaim koht on lähemal põhjakaldale. Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets , järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud .
Järve on omapärane tuhm , vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun.
Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn .
Kaladest leidub ainult kokre.
Mustjärv!
Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune ja 7,6 m sügavune Mustjärv.
Mustjärv on väga mudase põhjaga ja kõikjalt piiratud õõtsikuga. lõunaosas on looduskaitse all olev männimetsaga kaetud Kindralimägi, kuhu olevat maetud Holstre viimane parun , kurikuulus kindral Berg .
Mustjärv on umbjärv, mis varem oli ühenduses olnud Viinakoja järvega ja selle kaudu siis ka Holstre järvega.
Vesi on kollakaspruun ja võrdlemisi läbipaistev .Taimestik liikide arvu poolest keskmine.
Kaladest leidub järves kokre, haugi ja särge.
Kasutatud kirjandus :
Raamatud : Eesti nsv nimestiku raamat, Eesti järvestiku raamat & Paistu kihelkonna raamat.
Internet : www.google.ee