Vastus leiad õppematerjalist: Holland

Holland (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus on - Waar is?
Kui kaua Hoelang?
Kui palju see maksab?
Mis kell on Hoe laat is het?

Elis Vink

HOLLAND

Referaat

Tartu 2008

Sisukord

Elis Vink 1
HOLLAND 1
Referaat 1
1 Sissejuhatus 4
2 Holland 5
2.1 Asend ja piir 5
2.2 Tervitamine Hollandis 6
2.2.1 Vestlus 6
2.3 Hollandi sümbolid 7
2.3.1 Tulbid 7
2.3.2 Veskid 7
2.3.3 Juust 7
2.3.4 Puukingad 8
2.4 Riietumine 8
2.5 Söömine 8
2.5.1 Söögi ajad ning toidud 8
2.5.2 Lauakombed 9
2.6 Kodud 9
2.6.1 Kingitused 10
2.7 Ärikombed 10
2.7.1 Koosolekud ja läbirääkimised 10
2.7.2 Meelelahutus 11
2.8 Pühad ja tähtpäevad 11
2.9 Amsterdam 11
2.10 Lisa 12
2.11 Kokkuvõte 13
2.12 Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Järgmises referaadis annan ülevaate Hollandi riigist. Räägin pikemalt Hollandi tervitamiskultuurist, mis on sobilik ning mis on äärmiselt ebaviisakas. Räägin ka Hollandi sümbolitest milleks on tulbid, veskid, juust ning puukingad. Lisan ka riietumistavad, ärikombed ning väikese kokkuvõtte Hollandi pealinnast, Amsterdamist.

Järgnevas töös annan ülevaate Hollandi riigist. Hollandi algne nimetus oli Batavia, kuid siis muudeti see Hollandiks. Hollandlased on väga täpsed inimesed ning neile ei meeldi hilinemine. Hollandi smboliteks on tulbid, veskid, juust ning puukingad. Järgnevas töös kirjeldan Hollandi inimeste ärikombeid, nende suuremaid pühasid, toidukultuuri ning riietumistavasid. Pikemalt räägin ka imeilusast Hollandi pealinnast, Amsterdamist. Lisadena on mõned väljendid hollandikeeles, mida võib vaja minna, peatudes Hollandis.

Holland

Joonis 1 Hollandi riigilipp
Pindala: 42000 km²
Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit
Pealinn: Amsterdam
Rahaühik: kulden
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Riigikeel : hollandi keel

Asend ja piir

A Joonis 2 Hollandi vapp
lgselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi:

Drenthe (keskus Assen)
Flevoland (Lelystad)
Friisimaa (Leeuwarden)
Gelderland (Arnhem)
Groningeni provints (Groningen)
Limburg (Maastricht)
Lõuna-Holland (Haag)
Overijssel (Zwolle)
Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch)
Põhja-Holland (Haarlem)
Zeeland (Middelburg)
Utrechti provints (Utrecht)

Tervitamine Hollandis

Maailmas on umbes 30 miljonit inimest, kes kõnelevad hollandi keelt, mille lähedased sugulased on Lõuna-Aafrikas kõneldav afrikaani keel ja Belgias räägitav flaami keel. Hollandi keele struktuur sarnaneb saksa keele omaga , kuid on grammatiliselt lihtsam. Hollandis on kombeks suruda kätt, isegi väikestel lastel. Head sõbrad suudlevad kohtudes tihti teineteist mõlemale põsele, kuid mehed siiski teisi mehi ei suudle. Tööalasel või seltskondlikul kokkusaamisel, kui teid ei ole ametlikult tutvustatud, tutvustatakse ennast ise igale inimesele ning surutakse kätt. Piisab perekonnanime ütlemisest. Enne seltskonnas rääkima hakkamist, tutvustage ennast kindlasti, kui te ei tee seda, võivad hollandlased teid pidada ebaviisakaks ning ebameeldivaks. Enne ei tohiks kasutada eesnimesid, kui hollandlased selleks ettepaneku teevad.

Vestlus

Hollandis on sobivateks kõneteemadeks Hollandi poliitika; reisimine ; puhkus; sport – jalgpall, rattasõit ja uisutamine. Just Hollandis hakati esimesena valmistama raudteraga puu-uiske, umbes 13. sajandi keskel. 1801 Groningenis Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused. Teemad mida suhtlemisel tuleks vältida on Ameerika poliitika; raha ja hinnad. Hollandlased arvavad, et rahast rääkimine pole sünnis.

Hollandi sümbolid

Tulbid

Üheks kaunimaks ja tuntumaks Hollandi sümboliks on kujunenud tublid.
Parim aeg Hollandi külastamiseks oleks Märtsi lõpp, Aprill ning Mai algus, kuna siis on tulpide ja teiste lillede suuraeg. Keukenhof on kuulsaim aed Hollandis, oma 80’el aakril sisaldab ta mitmeid eri sorte tulpe, krookuseid, nartsisse ning teisi kauneid lilli. Omal ajal andis Hollandis mõni inimene kogu oma rahakoti ja omandi selle eest, et saada mõned ihaldatud lillesibulad. Ühe tulbisibula eest küsiti fantastilisi hindu, kuhu oli sisse arvestatud ka transpordi- ja ööbimiskulud. 1637. aastal maksti isegi 10 000 kuldnat ühe tulbisibula eest, mis on võrdväärne Amsterdami kanali äärse uhke härrasmajaga. Aga õitsvale ärile tulbisibulatega tuli lõpp, kui hinnatõusule astusid vahele Hollandi ja Frieslandi valitsus koos aednikega. Lillesibul, mis oli paljude aastate jooksul kättesaadav vaid aadlile, leidis nüüd tee ka lihtrahva aedadesse. Hollandi sibullillede kasvatajad aretasid juurde üha uusi tulbisorte.

Veskid

Sada aastat tagasi oli Holl Joonis 3 Tulbid ja veski Hollandis
andil mitte vähem kui 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja, saagisid puid ning kontrollisid veetaset riigis. Kahjuks hävitasid tulekahjud , tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised Hollandis enamus veskid. Õnneks on alles jäänud umbes 1100 veskit, mis jätkuvalt s ümboliseerivad Hollandi võitlust vee vastu.

Juust

Holland on tõeline ’’juustumaa’’. Nimed Gouda ja Edam on üle m Joonis 4 Juustuturg Alkmaaris
aailma tuntud, kui juustu sordid , kuid siiski algselt olid nad linnad Hollandis. Eriti tuntud on linnake Alkmaar, kus korraldaks igaaastaseid juustuturge.

Puukingad

Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud ning ka praegu kannavad neid kingi paljud inimesed, kelle meelest on need ikka sama praktilised nagu vanasti. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust – just neid puid istutatakse t Joonis 5 Puukingad
avaliselt jõgede ja poldrite kallastele, sest nad suudavad imada endasse suures koguses vett, tänu millele hoiavad nad veetaset kontrolli all. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse nad kuivama ja kõvastuma.

Riietumine

Linnatänavatele jalutama minnes kontrollige, et kannate pikipükse ja pluusi , sest lühikesed püksid ja käisteta särk pole sobiv hollandlaste meelest. Äriasju ajades peaksid mehed kandma ülikonda ja naised kostüümi või kleiti , nagu Eestiski soovitav . Hollandi koju õhtusöögile minnes oleks meestel sobiv kanda ülikonda ja lipsu, naistel kleiti või pluusi ja seelikud. Restorani minnes peaksid mehed kandma tumedat ülikonda ja lipsu, naised kleiti või seelikut vastavalt mehe riietusele. Lihtsamas restoranis võivad mõlemad kanda pikki pükse või teksaseid ja meestel pole pintsak nõutav. Teatrisse minekuks sobib igasugune riietus, väljaarvatud esietendusel, kus mehed kannavad harilikult smokingit ja naised kokteilkleiti.

Söömine

Söögi ajad ning toidud

Hommikusöök (het ont bitjt): 7.30. Pakutakse mitut erinevat sorti leiba ja kukleid, lihalõike ja juuste, vahel ka kõvaks keedetud mune ning teed.
Lõunasöök (de lunch ): 13.00 linnades ning keskpäeval maakohtades. Enamik inimesi sööb võileibu ja kergeid snäkke.
Õhtusöök (het dinee ): 18.00, pidulikul puhul veidi hiljem. Eine algab sageli kas tomati- või selge köögiviljasupiga. Põhiroog on kas liha- või küpsetatud kalapraad, keedetud kartulid või riis , aedviljad , salat. Söömise lõpetuseks pakutakse puuvilju , jäätist või pudingit ning kohvi.
Pidulikul õhtu söögil joovad naised enne lauda istumist tavaliselt šerrit ja mehed jeneveri (kadakamarjadega maitsestatud džinn, mida serveeritakse külmalt ja ilma lisanditeta). Segatud kokteilid ei ole väga levinud, kuid veinist peetakse lugu. Eespool kirjeldatud toidu juurde juuakse veini. Pärast magustoitu juuakse väikestest tassidest kohvi sageli elutoas. Kui eelistate musta kohvi, andke sellest pererahvale kindlasti enne serveerimist teada. Enamik hollandlasi joob kohvi koore ja suhkruga.
Kohvipaus: Paljud peavad kohvipausi kell 10.00 küpsiste ja kookide söömiseks. Kell 16.00 tehakse järgmine vaheaeg tee joomiseks ja küpsistega maiustamiseks.

Lauakombed

Hollandlased peavad suurelt lugu ajast, seega kui olete kutsutud õhtusöögile, ärge hiljaks jääge.
Võõrustajad pakuvad kandikutel mitu ringi suupisteid, seega pole viisakas ise neid võtma minna.
Tavaline jook toidu juurde on vein ning vesi. Enamik hollandlasi joob õlut ainult indoneesia või hiina toidu kõrvale.
Enne mingi alkoholi joomist oodake, kuni kõigisse klaasidesse on valatud. Kombeks on, et kõik tõstavad klaasi ja tervitavad.
Kõikvõimalikke toite süüakse noa ja kahvliga – ka võileibu, puuvilju, vahel isegi tükikest leiba.
Lahkuge pärast seda, kui on serveeritud kohvi - tavaliselt kella 22 paiku.

Kodud

Hollandlased peavad oma kodu sisustamist uhkuseasjaks. Kindlasti tuleks komplimente teha. Enne telefoni kasutamist tuleb küsida luba. Kui peate tegema mitu kõnet, pakkuge raha. Kui pererahvas keeldub teie raha võtmast, tehke väike kingitus. Kui te ööbite peres, oodatakse teid alati pererahvaga koos sööma; kui teil on teised plaanid, andke sellest ette teada. Samuti oleks sobiv, kui ütleksite, mis ajal te välja lähete ning millal tagasi tulete.

Kingitused

Kui olete õhtusöögile kutsutud, võtke kaasa lilli; enne üleandmist eemaldage kindlasti paber. Võite kas lõike- või potililli saata ka järgmisel päeval. Kui teate, et peres on lapsi, viige neile maiustusi. Veini võite kinkida ainult lähedastele sõpradele; paljud inimesed tunnevad oma veinikeldri üle uhkust ning oleksid solvunud. Kui ööbite peres, kinkige uusimaid inglisekeelseid raamatuid või ajakirju, ilusaid pabersalvrätte, oma kodumaale iseloomulikke käsitööesemeid või kirjadega T-särke.

Ärikombed

Kauplused: 8.30 või 9.00 – 17.30 või 18.00 argipäeviti. Mõned poed avavad jälle kell 19.00 ja sulgevad kell 2.00 neljapäeviti ja reedeti. Laupäeviti on kauplused avatud kell 9.00 kuni 17.00.
Pangad : 9.00 – 16.00 esmaspäevaks reedeni , lisaks 17.00 – 19.00 neljapäeviti.
Ärid ja riigiasutused : 8.30 – 17.30 esmaspäevast reedeni.
Ärge planeerige ärireise Hollandisse juunist augustini ega jõulude paiku. Need on populaarsed puhkuseajad. Kasutage äriasju ajades korrektseid tiitleid, eriti ametlikes kirjades. Osa elukutsete, nagu juristide või inseneride, tiitlid võivad olla komplitseeritud. Enne Hollandisse minekut tehke ära ’’kodused ülesanded’’, peate põhjalikult tundma turgu, kaasaarvatud konkurentsi.
Hollandis nagu ka paljudes maades on naistel meestega võrdsed šansid eduks . Enamik Hollandi äriinimesi räägib inglise keelt, seda osates ei vaja te tõlki. Oma visiitkaarte ei pea te hollandi keelde tõlkima. Hollandlased on väga organiseeritud ja neile ei meeldi miski spontaanne.

Koosolekud ja läbirääkimised

Kuna Hollandi äriinimesed reisivad väga palju, tuleks koosolek umbes 2-4 nädalat ette planeerida. Töökohtumised planeerige kella 9 ja 16 vahele esmaspäevast reedeni ning olge absoluutselt täpne. Kindlasti tuleks vahetada visiitkaarte esimesel kohtumisel. Otsused suurtes firmades tehakse mitme inimese nõusolekul. Väiksemates firmades teeb otsuseid tavaliselt üks, kõrgemal positsioonil olev isik.

Meelelahutus

Hollandi äriinimestele meeldib lõbutseda ja olla lõbustatud. Ärilõunad on levinud, kuid formaalsete kohtumiste puhul on äriõhtusöögid populaarsemad . Kui teie võõrustaja ei ütle, kas abikaasad võtavad peost osa, siis küsige seda. Välismaalaste abikaasad on tööpidudele tihti teretulnud. Eelistatakse prantsuse ja tüüpilisi hollandi restorane, milles on meeldiv atmosfäär.

Pühad ja tähtpäevad

Hollandi pühadeks on: uusaasta (1. jaanuar); suur reede; teine ülestõusmispüha; kuninganna sünnipäev (30. aprill); taevaminemispüha; teine nelipüha; Püha Nicholase pidustused; jõulud.
Õhtul enne Sinterklaasi (Püha Nicholas) pidustusi jätavad lapsed oma sussid , mis on täidetud Sinterklaasi hobuse jaoks suhkrutükkide ja porganditega, kamina ette.

Amsterdam

Amsterdam on Hollandi pealinn ja asub Põhja-Hollandi provintsis. Amsterdam on koduks kolmveerandile miljonile elanikule, kuid on siiski säilitanud hubase väikelinna õhustiku. Tolerantne atmosfäär, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ning läbi linna looklevad kanalid on peamiseks põhjuseks, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas. Maailmas pole teist sellist linna nagu Amsterdam. See on ülivõrrete linn, kus on rohkem kanaleid kui Veneetsias ning rohkem sildu kui Pariisis. Rohkem kui 50 muuseumi – mille teemad ulatuvad maailma kõige kuulsamatest kunstnikest kuni kanepi ajalooni – kustutavad ka kõige tulihingelisema kultuurifänni janu ning 16.-18. sajandist pärit 7000 hoonet sumisevad linna kuulsusrikast minevikku peegeldades rõõmsalt edasi ka 21. sajandil. Külalistele on Amsterdam imeline linn.

Lisa

Tere hommikust – Goedemorgen
Tere päevast – Goedemiddag
Palun.. – Alstublieft
Tänan teid – Dank u
Kus on ..? - Waar is..?
Kui kaua? – Hoelang?
Kui palju see maksab? – Hoeveel kost het?
Mis kell on? – Hoe laat is het?
Kas Te saate mind aidata? – Kunt u mij helpen?
Me helistame Teile nädala jooksul - We bellen je terug in een week
Me saadame Teile lepingu nädala jooksul - We zullen het contract in een week naar je opsturen.
Me täname Teid meeldiva vastuvõtu eest - We bedanken je voor je prettige welkomst.
Oli teiega meeldiv koostööd teha - Het was prettig met je gewerkt te hebben.

Kokkuvõte

Hollandis elab ligi 15,7 miljonit inimest, ning riigikeeleks on oma hollandi keel. Hollandis on 12 provintsi ja suuremateks linnadeks on Amsterdam, Rotterdam, Den Haag ning Utrecht. Maailmas on umbes 30 miljonit inimest, kes kõnelevad hollandi keelt, mille lähedased sugulased on Lõuna-Aafrikas kõneldav afrikaani keel ja Belgias räägitav flaami keel. Tööalasel või seltskondlikul kokkusaamisel, kui teid ei ole ametlikult tutvustatud, tutvustatakse ennast ise igale inimesele ning surutakse kätt. Piisab perekonnanime ütlemisest.
Hollandis on sobivateks kõneteemadeks Hollandi poliitika; reisimine; puhkus; sport – jalgpall, rattasõit ja uisutamine. Teemad mida suhtlemisel tuleks vältida on Ameerika poliitika; raha ja hinnad. Üheks kaunimaks ja tuntumaks Hollandi sümboliks on kujunenud tublid. Hollandit iseloomustavad veel arvukad veskid, juust, puukingad, palju vett, sildu ning kanaleid.
Äriasju ajades peaksid mehed kandma ülikonda ja naised kostüümi või kleiti. Teatrisse minekuks sobib igasugune riietus, väljaarvatud esietendusel, kus mehed kannavad harilikult smokingit ja naised kokteilkleiti. Kui olete õhtusöögile kutsutud, võtke kaasa lilli; enne üleandmist eemaldage kindlasti paber. Võite kas lõike- või potililli saata ka järgmisel päeval.
Kasutage äriasju ajades korrektseid tiitleid, eriti ametlikes kirjades
Oma visiitkaarte ei pea te hollandi keelde tõlkima. Hollandlased on väga organiseeritud ja neile ei meeldi miski spontaanne.
Holland on väga kaunis ning atraktiivne riik. Seal jätkub tegevust paljudele erinevatele inimestele. Turistid saavad nautida Hollandi erakordset loodust ning arhitektuuri, äriinimesed saavad pidada koosolekuid meeldivas atmosfääris.

Kasutatud kirjandus

Georg McDonald. Belgium , Holland and Luxembourg (1997). Usa: Macmillian

Berlitzu reisijuht. Amsterdam (2008). Tallinn: kirjastus TEA.

Nancy L. Braganti, Elizabeth Devine. Euroopa tavad ja kombed: Kuidas leida sõpru ja teha äri (1997). Tallinn: OLION.

http://et.wikipedia.org/wiki/Holland

http://www.holland.co m
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

coldy Õppematerjali autor

Põhjalikum ülevaade Hollandi riigist.

holland

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Holland

Sarnased õppematerjalid

docx

Hollandi etikett

- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud Vincent van Goth ja Piet Mondriaan ei olnud vähem tähelepanuväärsed. Rahvuslus ja identiteet Hollandi maastik on i

Erialareferaat

docx

Belgia referaat

Wallooniaks) on peamiselt katoliiklik ning põhjaosa (prantsuse keelt kõnelevad belglased nimetavad Flandriaks või Flamandeks) protestantlik. 3 1.2 Ajalugu Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla. Aastal 1516 langesid Belgia ja Holland kuningliku abielu ja pärandiõiguse läbi Hispaania võimu alla (kogu seda piirkonda hakati nimetama Hispaania Madalmaadeks). Protestantlikud hollandlased ei sallinud katoliikliku Hispaania kuninga ülemvõimu. Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa pigistuses

Ärieetika

docx

Rootsi etikett, äritavad

Riigis kasututatav keel Rootsi riigikeel on Rootsi keel. Rootsi keelt on üpriski lihtne selgeks õppida. See koosneb saksa keele sõnavarast, mis on kohandatud inglise keele gammatikaga ja hääldatud laulva intonatsiooniga. Keelel on suhteliselt väike aktiivne sõnavara, millega on seletatav Rootsalaste sõnakehvus ja nende kalduvus sõnu korrata. Rootsi sümbolid Lipp Rootsi lipp on Rootsi kuningriigi lipp. Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav. Rootsi lipp Vapp Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp. Vapil on kaks versiooni: väik

Etikett

pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile:  ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid  ja nende kasutamine ....................................................................................................

Sekretäritöö

doc

ETIKETI konspekt

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko

Sekretäritöö

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus

Rohkem sarnaseid