Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Holland, referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
holland, tuulik, amsterdam, rahvastik, hollandlased, muuseum, tuulikud, metsad, friisi, elektroonika, energiamajandus, turism, tulpide, groningen, lipp, merepinna, rotterdam, haag, narkootikumid, puukingad, netherlands, kuulumine, soolis, linnastumine, vaatamisväärsused, kuningriik, limburg, lõvi, tammid, kanalite, sümboliks, kogutoodang, haagisHOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro.
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest
Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal
Räägin ka Hollandi sümbolitest milleks on tulbid, veskid, juust ning puukingad. Lisan ka riietumistavad, ärikombed ning väikese kokkuvõtte Hollandi pealinnast, Amsterdamist. 4 Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1.1 Asend ja piir Algselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi: · Drenthe (keskus Assen)
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................
..............................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 Lisad.........................................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud Hollandi ja Eesti vahelised suhted, ning seda igas valdkonnas, sealhulgas majandus, kultuur, turism. Uurimisobjektiks just Holland, sest see, et riik on suurema tähelepanu alt välja jäänud, ei tähenda see seda, et tegu ei oleks huvitava sihtkohariigiga. Tahangi just teada saada, mida põnevat on riigil pakkuda. Töö eesmärgiks on nii endale kui kaasõpilastele tutvustada neile teada pisikest riiki hoopis teise nurga alt, et nii nemad kui ka mina saaksime midagi uut ja kasulikku teada. Et eesmärki täita, olen teinud põhjalikke ülevaateid nii hetke kui ka lähimineviku oludest ning sündmustest.
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3
Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist,
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu
Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad...........................................
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed :
RAHVASTIKU UURIMUS HOLLAND Rakvere Reaalgümnaasium RIIGI RAHVAARV a) 16,730,632 (July 2012 est.) b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal. c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tsiilis ning ka Burkina Fasos. RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis.
Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam.
Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus
- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured
....................................................................5 1.3 Majandus................................................................................................................................5 1.4 Poliitika ja Euroopa Liit.........................................................................................................6 1.5Haldusjaotus............................................................................................................................7 1.6 Rahvastik................................................................................................................................7 1.7Vaatamisväärsused...................................................................................................................8 2. Pealinn Brüssel...........................................................................................................................8 2.1 Ajalugu........................................................................
..............................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad......................................................................................................6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid.................................................................................... 7 1.3 Rahvusvahelised firmad....................................................................................................8 2 Rahvastik.................................................................................................................................9 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine............................................................................................9 2.2 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................10 2.3 Soolis- ja vanuseline koosseis...............................................................................
Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad igihaljad ja heitlehised metsad, kuivemal aladel on põõsassavannid ja hõrendikud. Bs kasvab u.5000 liiki taimiveerand kogu maailma taimeliikidest. Maa keskosas asub Amazonase madalik maailma veerikkaima jõe ja troopiliste vihmametsadega. Huvitavaid fakte: Brasiilia oli Portugali koloonia üle 3 sajandi (15001822) Seal asub maailma suurim vihmamets, mis koos Amazonase jõgikonnaga hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast Ööpäevane temperatuur enamasti ei lange alla 20kraadi
ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd , harilik kuusk , harilik pöök ja tamm. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Asukoht Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid...
22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid.
Rahvaarv: 82 037 000 elanikku Linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljoni elanikku Hamburg - 1,702 miljoni elanikku München - 1,256 miljoni elanikku Valitsusjuht: Liidukantsler Gerhard Schröder Riigipea: Liidupresident Johannes Rau Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Lichentstein, Holland ning Belgia Rahaühik: Euro (15,64 EEK) 2 Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16 3 Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks
eksporditakse. Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77%. Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Belgiat majandus hetkel raskustes. Riigieelarve puudujääk oli 2012. aastal oli 2,8%, 2013. aastal kujuneb defitsiidiks prognooside kohaselt. Keskvalitsuse võlg, väljendatuna protsendina SKTst, on 2011
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja
Saart läbib mediaan. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja- Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Naaberriikideks on Prantsusmaa, Iirimaa ja Holland. Ülevaade looduslikest tingimustest: · Reljeef: Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Mõnel pool (näiteks Pennin'i mägedes ja Darkmoor'is) 2 on väga ohtlik liikuda soode tõttu, eriti sademerohketel aegadel. Rannikut
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart............................................................................
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja
tervikuna on omane terav robustsus ja tugev jutustava elemendi rõhutamine, siis on need jooned tooniandvad ka talupoegade elu kujutavates maalides. Seejuures on jutustamislaad lõbus, enamasti koguni koomilise varjundiga, inimtüüpide kujutamisel ilmneb kalduvus karikatuursusele. 17. sajandi 30-ndate aastatega on seotud Hollandis veel ühe uue žanri — maastikumaali õitselepuhkemine. Kuude ja aastaaegade tsüklite näol oli maastikumaal välja kujunenud juba 16. sajandi Madalmaadel. Hollandlased omalt poolt andsid seni väga üldises plaanis käsitletud loodusemotiividele suurema konkreetsuse, tõid sisse päevaaegade eripära, kujutades sageli ka õhtusi ja öiseid maastikke. Nemad avastasid ka esimesena tavaliste, argipäevaste motiivide ilu looduses, nii nagu nad oma olustikumaaliski armastasid kujutada kõige harilikumaid episoode. Uudne varasema maastiku kujutamisega võrreldes oli ka atmosfääriprobleemi asetus, valguse, õhu ja ruumi vastastikuse mõju maaliline tõlgendus
annaabi.ee 
