Hoiakud Saavutamaks 21. sajandi konkurentsieelist, peavad organisatsioonid loobuma reageerivatest hoiakutest ja püüdlema ennetava tegevuse poole. See eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist, pidevalt õppimist. Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine)
paevaks Felix Mendelssohn Bartholdy Kunstnike kes elab kõrge vanuseni on olnud läbi aegade vähe, samuti ei elanud kaua ka Mendelssohn. Ta suri kolm kuud enne 38 aastaseks saamist. Tema elu loomingut esitati tema eluajal ja ka tänapäeval. Tema muusika heakõlalisus tõi kaasa palju kriitikat. Liiga ilus on liiga hea. Tema looming oli liiga hea kõlaline, et kajastada ajastu probleeme. Teatud aegadel tuli tema muusika esitamise takistused tema rahvusest ja tema ideoloogilistest hoiakutest. Näiteks 20. sajandi teisel poolel tõusis tema muusika esitamise sagedus. Teatud ajal loobuti juudi rahvusest pärit muusikast. Mendelssohni pluss poolele tuleb määrata bachi aegsete ja eelsete muusikate taasavastamine. Ta muretses saksa muusika hariduse pärast, sest tal oli vaja uusi mängijaid enda orkestrisse. 1843. aastal avas Mendelssohn muusika konservatooriumi. See ülesanne ei olnud niisama lihtne kui ainult kõne pidamine
Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi.
Eesti kooliõpilaste keelehoiakud · Uuringu eesmärk Uurimuse eesmärk on saada ülevaade eesti koolinoorte hoiakutest eesti ja inglise keele kasutamise suhtes igapäevaelu eri valdkondades. Hüpoteesiks pean arvamust, et eesti keel on eesti noortel eeldatav suhtlemiskeel, hariduskeel kui ka tulevane töökeel. Eeldan samuti, et mitte-eestlastega suheldakse eesti keeles ja ning segaperekonnas oskavad kõik pereliikmed ka eesti keelt ning lapse haridus on eestikeelne. Kasutati valikuuringut, et teha üldistavaid otsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse.
[email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest
Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada
Raske on ette kujutada tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste suhtes. Ei saagi rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas. Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid
Samas katsealused mehed ei teadnud, mille alusel nad valiku tegid. 4. Mida saad kasutada oma igapäeva elus? Kehakeel ja selle lugemine on igapäevases elus suhteliselt vajalik ja samas ka huvitav. Sageli annavad inimesed enda kehaga infot rohkem edasi, kui sõnadega ja tavaliselt on nii, et alateadlikult usumegi kehakeelt, mitte niivõrd sõnu. Kindlasti saab kasutada ka igapäevaelus teadmisi inimeste hoiakutest (kuigi ma ei saanud kõikidest asjadest päris hästi aru), siis ma arvan, et inimestega suheldes tuleb ka arvestada nende hoiakuid ja eelarvamust, eriti kui need on negatiivsed. Mina ei saa mitte kunagi muuta teise inimese hoiakut, pean ise ennast muutma. Ja väga palju on meie mõtlemises kinni. 5. Minu arvamus raamatust: Kui selliseid õpiku moodi raamatuid rohkem lugeda, siis saaks targemaks küll. Selline huvitav stiil. Palju seletusi reaalsetest katsetest.
Kahjuks on erinevused tööturul eriti esilekerkivad. Ma aga ei näe probleemi, miks naine ei võiks olla ehitaja, kui see talle huvi pakub ning ületab nii mõnegi meie n-ö kalevipoja. Me ei saa eeldada, et naiste-meeste vahel valitseks täielik sotsiaalne üheõiguslikkus, kuid seda olukorda annab tunduvalt hüvendada. Ma ei arva, et sotsiaalse erinevuse aluseks on bioloogiline diferents, pigem on selleks saanud tabud eelarvamused. Kui inimesed suudaksid jagu saada taolistest hoiakutest, paraneks tänapäeva ühiskond tunduvalt. Tõesti, naised jäävad meestele alla raskemates töödes, kui nende vastu astub mehemürakas. Küll aga ei tohiks õrnemat sugupoolt alahinnata mõtlemises. Selleks, et otsused oleks tasakaalukad, tuleks arvestada ka naiste arvamusega. Kahjuks tänapäeval naismõtlejaid ja -juhte aga napib. Võtame kasvõi Riigikogu, kus 101-st liikmest vaid 24 on naised (andmed: www.riigikogu.ee).
Ometigi pole paljudele selge, mida see täpselt endast kujutab. Kui räägitakse rohelisest eluviisist, siis inimesed tavatsevad ikka kalduda äärmustesse nagu et ei tohi süüa liha, ei tohi sõita autoga jm sellist ning see võib olla ka üks põhjustest, miks paljud ei poolda seesugust eluviisi. Minu meelest on oluline mõtteviis, et iga inimene saab midagi keskkonna heaks ära teha, sest kust mujalt ikka alustada, kui iseendast ja oma valikutest/hoiakutest. Vahel on niimoodi, et roheliste eestvedajad üritavad kõigest väest oma riigis olukorda paremaks muuta, kuid tulemus tuleb hoopis negatiivne. Toon siinkohal ühe põneva näite. Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõpeb paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema kaks autot - üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus
Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas. Jah, esialgu võib tunduda, et mõisted on lihtsad ja arusaadavad, aga kui ma mõtisklesin kauem antud teemal ning lugesin läbi artikli, otsustasin täpsustada. Mulle meeldis Alba (1990) identiteedi tähendus: ``the subjective orientation of an individual toward his or her ethnic origins'' ehk identiteet on alati subjektiivne arusaam ning koosneb indiviidi hoiakutest, väärtustest ja arvamusest oma päritolust (kultuurist). Eestlasteks ma pean eelkõige neid, kes sündis eesti peredes, kelle emakeel on eesti keel ning kes ise peab end eestlaseks. Ning mis tähendab identiteedi kaotamise protsess? Minu meelest, globaliseeruva maailma situatsioonis, see tähendab, et inimene ei seosta end kindla kultuuriga ning pole kindel, kes ta nüüd on, mis rahvuse osa ta on ehk on käimas identiteedi kriis.
Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga
Kui aga vahetada näiteks sõpruskonda ja seal ei suitsetada ning see on tabu siis tahest tahtmata jäetakse ka see lõpuks maha. Minul isiklikult on see kogemus olemas ja selle tõttu ka see peatükk kui selline mind kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida
Tutvustatakse organisatsioonikäitumise olemust, ajalugu ja uurimismeetodeid, räägitakse organisatsioonikäitumise seosest teiste teaduste ja teooriatega ning peatutakse põgusalt juhi rollil ja töö korraldamisel. Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval.
(koostöö ja ootused, lojaalsus, tööturvalisus, õiglane kohtlemine; töötaja ja tööandja vastastikuse kasu printsiip). Organisatsioonikultuur Sotsiaalkultuur loob laiaulatusliku konteksti, milles organisatsioon töötab. Töötajate käitumine (B) on funktsioon isikuomadustest (P) ja ümbritsevast keskkonnast (E). B=f(P;E) „Kurt Lewin“ (sotsiaalpsühholoog) Osa sellest keskkonnast on sotsiaalkultuur, milles inimene elab ja töötab. Organisatsioonikultuur on kogum hoiakutest, uskumustest, väärtustest ja normidest, mida organisatsiooniliikmed jagavad. Organisatsioonikultuuri olulisus: Annab töötajatele organisatsioonilise identiteedi. Stabiilsuse ja järjepidevuse allikas, võimaldades tööturvalisuse tunnetust töötajatele. Teadmised org.kultuurist aitavad uutel töötajatel organisatsioonis toimuvat paremini mõista. Aitab sitmuleerida töötajate entusiasmi tööülesannete täitmisel.
19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis. Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid intervjuusid. Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud. Ajakirja saab tellida, lugeda internetist, osta kaubandusest, seega on ajakiri kõigile huvilistele kättesaadav. Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule. Looming läbi aegade
.. ära tunda? Kui järele mõelda, ei ole ülesanne ootamatult sugugi kergete killast. TEEMA ARENDUSED ÕNNETUNNE SAAB ALGUSE UNISTAMISEST. Iga inimene on omamoodi. Iga inimese arusaamad, mis võiks teha teda õnnelikuks, on alati väga individuaalsed. Ma arvan, iga inimene suurema osa oma arusaamistest, mis talle meeldib, mis mitte, milline ta on ja milline elu oleks tema jaoks õnnelik mõtleb valmis oma peas. Väga sageli saavad unistused alguse juba lapsepõlvest ema ja isa hoiakutest, pere väärtustest, püüdlustest, saavutatust või vastupidi lootusest. Väga raske on eneses selgusele jõuda, kas minu unistused on ikka minu või ... kellegi teise poolt mulle pähe pandud ja teise inimese unistused. Ma arvan, eneses selgusele jõudmine ongi üks olulisemaid õnnelikuks püüdlemise ja olemise alustingimusi. SEST ÕNNLIK OLEMINE ON minu meelest eelkõige väga INDIVIDUAALNE TUNNE. Lugedes Ristikivi ,,Rohtaeda", pean aga mitu korda muigama
(naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)? · Kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad (kas ta oleks saanud käituda teisiti)? · Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast (nt võimed) või ebapüsivast (nt juhuslik vedamine) Atributsioon põhjuste omistamine · Põhjalikumalt juureldakse põhjuste üle, kui sündmus on ootamatu, ebatavaline või isiklikult oluline · Seletus sõltub ka inimese hoiakutest ning tavateooriatest isiksuse ja käitumise kohta Uskumus ,,ainult laisad ja rumalad jäävad töötuks": tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele · Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi
tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii
Õigusliku menetlusega seoses Laste uurimine teadustöö jaoks Laste intervjueerimise eripärad Laps ei pruugi tunda mõisteid, ka lihtsamaid mitte Intervjueerija peab olema huvitatud kõigest, mida laps ütleb Intervjueerija peab jääma uurija rolli, mitte hakkama `nännutama' vmt. ei tohi survestada vastuseid tuleb taluda Peab mäletama, mida laps on juba öelnud Noorte intervjueerimise eripärad Noored soovivad eemalduda täiskasvanute hoiakutest, seepärast võidakse mitte olla motiveeritud vastama Võidakse olla tundlikud kooli, vanemate vt institutsioonide suhtes (eapäraselt iseloomulik `mäss') Koolides intervjueerimine on problemaatiline, sest see võib noorte jaoks olla näit. vaid ettekääne tundidest vabaks saada. Seetõttu ka intervjuu vastused võivad jääda ülilühidaiks ja pealiskaudseiks Noored peavad kogema, et osalevad uurimuses ja et nad abistavad uurijat Intervjuud vanade inimestega
ning oskust suunata koostöö kui terviku arenguprotsessi. Oskuslik suhtlemine tähendab oskust tunnustada iseenda ja teiste inimväärikust ja väärtuslikkust. Kooskõlaline koostegutsemine annab võimaluse kuuluda ja rahuldab inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ja hoitud. Toetudes eelöeldule saab järeldada, et hea koostöö algab lasteaiaõpetajast, tema väärtushinnangutest, suhtlemisoskusest, professionaalsusest ja hoiakutest. Õpetaja isikul on väga suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja peab olema avatud ja rääkima vanematele oma tööst, mõtetest ja laste igapäeva tegemistest, sageli on selleks vaja õpetaja peenetundelisust. Pere ja lasteaia koostöö saab olla ainult siis tulemuslik ja meeldiv, kui õpetaja oskab leida erinevaid mooduseid, et vanemad tunneksid end lasteaia tegemistes vajalikena. Tihe koostöö vanematega aitab õpetajal lapsi paremini
Võimatu on tänapäeval öelda, kas kõik kreeklased ka tegelikult oma rahva müüte uskusid. Kiri arenes Kreekas välja hilisel perioodil, mil müüdid ja legendid olid suuliselt juba laialdaselt levinud. Seetõttu võisid kirjanikud tugineda kuuldule või varem lõpetamata müütidele. Säilinud müütide killustumisele aitasid kaasa poeedid, kes kasutasid müüti meelelahutusliku loona ning muutsid neid, lisades erinevaid lõppe. Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest. Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud. Arhailine eepos Arhailisel perioodil valmistatud lugulaul, värsivormiline ülistuslaul kangelaste auks, mida kanti ette ülikute õukondades
paremini aru, sest selgeks õpitud mõttemudelid on • Saavutusvajadus • LOJAALSUS - lojaalsus on ligilähedased • Suhtlemisoskus ettevõtliku töötaja • Organisatsiooni jätkusuutlikkuse üheks tunnuseks võib hoiakutest ilmselt juhile lugeda seda, kui pikalt peab organisatsioon vastu, kui • Hea pingetaluvus see, mis kindlasti juhtfiguur ära on. 2 päeva, 5 päeva, 2 nädalat? • Initsiatiivikus tähelepanelikus sunnib, sest Ettevõtliku meeskonnaga ei jää midagi seisma, kui juht • Enesekindlus just lojaaluses või selle
* maitseeelistused. Erinevad tarbijad eelistavad eri kaupu, on nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad. * motivatsioon, õppimine, hoiak, mis mõjutab käitumist ja elulaadi. Tarbija ise huvitub, mis on toote pakendil kirjas, on uudishimulik, hindab aja kokkuhoidu ja mugavusi sisseostude tegemisel. * majanduslikud: tarbijate sissetulekud. * demograafilised: tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet; * kultuurilised: tulenevad kultuurilistest hoiakutest. * reklaam * teiste inimeste arvamus. Mina uurisin sulatatud juustu tarbimist. Võtsin võrdlusesse 4 erinevat toodet, vastanuid oli 10, hinnati 100 palli süsteemis, välja toodi plussid ja miinused. Sulatatud juust on väga pika traditsiooniga toode Eesti tarbija söögilaual. 82 punkti Sulatatud juust Merevaik, toodetud Eestis 200grammine tops maksab 13 kr 90 s, kilo hind 69 kr 50 s Koostis: juust, vesi, rõõsk koor, lõssipulber, vadakupulber, või, emulgeerivad soolad E450,
minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Lastega ei pea koolis võitlema, loo suhe. MS Analüüsivabalt omaks võtmine. Nagu suurte tükkidega söömine. Maol raske seedida.. peab läbi närima ja siis on maol lihtsam seedida. Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. MS Hoidu sõnadest alati, kõik.. nee don suured üldistused. Ole konkretsem. “mõni kord”, “mõned nii, mõned naa” Keegi ei saa olla inimene ilma, et midagi inimlikku teda ei puuduta. Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle
Hoiaku teine komponent on uskumused või mõtted, mis kujunevad inimese tõekspidamiste, arvamuste, teadmiste või info põhjal. “Diskrimineerimine on vale”, illustreerib uskumust. Lõpuks, emotsioon võib viia käitumuslikule väljundile. Hoiaku käitumuslik komponent osutab tahtele käituda kindlal viisil kellegi või millegi suhtes. Jätkates näidet, “ma võiksin Jaani vältida oma tunnete tõttu tema suhtes”. Tööga seotud hoiakud Juhid on huvitatud töötajate tööga seotud hoiakutest. Kolm kõige levinumat nendest on: töörahulolu, tööle pühendumine ja organisatsioonilojaalsus. Töörahulolu (Job satisfication) on töötaja üldine hoiak oma töö suhtes. Kui inimesed räägivad töötajate hoiakutest, osutavad nad tavaliselt töörahulolule. Tööle pühendumine (Job involvement), on määr, milleni inimene samastub oma tööga, selles aktiivselt osaledes ja pidades oma töö tulemust tähtsaks oma eneseväärikusele.
Goethe: mõtlemine on huvitavam kui teadmine aga mittehuvitavam kui vaatlemine. Tsensoorne isolatsioon hakati uurima seoses kosmoselendudega, totaalne eraldatus.Ei kuule, ei näe, ei taju, ei tunne, pimedus.Inimene ei kannata. Lapsed vajavad lähedust eriti. Taju võib üles äratada,taastada. Mõelge meeldivale olukorrale lapsepõlves... meenuvad lõhnad ja meenuvad tunded. Tajumisaeg Taju küpsemiseks kulub 0,1 sekundit Taju sõltub unisusest, hoiakutest, mürast, tujust, tahtmine ja kontsertreerumise võimest. Taju kulgeb suunatuna üldiselt üksikule, jämadalt peenikesele. Taju pärast taju: Goethe Faust'ist: tuleb eristada järelefektiga taju, mis aitab infot paremini töödelda. Näivliikumine: kino on üles ehitatud sellisele psühholoogia fenomenile, kõik kaadrid on tegelikult liikumatud. Taju paindlikus: taju ei salli monotoonset muutumatust, öelge viis minutit järjest "taju" see muutub "juta" ja siis jälle "taju"
· Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms.
biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel · Õppimine sõltub oluliselt õppija olemasolevatest teadmistes, uskumustest ja hoiakutest. · Muutuse käitumises kutsub esile muutus teadmistes ja mõtlemises. · Inimesed õpivad kogu elu seega ei saa inimestele lihtsalt midagi ära õpetada ja nii jääb. · Õppija peab oma teadmisi ja õpitavat kontrollima, õppija käes peab olema kontroll selle üle, mida ta teab ja selle üle, mida ta omandab. Kognitiivsete õppimisteooriate juures muutub väga oluliseks õppija areng, kuna olemasolevad teadmised on paljuski arenguliselt määratud.
sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. 12. Kultuur- inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus. 13. Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest. Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 14. Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, zestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine. Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla
just "mina ise" Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel Mina võimaldab kombineerunud isiksusel avalduda aktiivselt mõtlemisharjumustest, käitudes, kuna minale eelarvamustest, stereotüüpidest, omased tunnetus ja tahtelisus hoiakutest, on indiviidi aktiivse uskumustest ja tegutsemise tingimusteks. väärtushinnangutest "minakäsitus" Isiksusena eksisteerimine tähendab mina olemasolu, mille kaudu teadvustab MINAPILT on aluseks
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja
Enesehinnang on üldise motivatsiooni aluseks - kui mul on usk iseendasse, on ka usk ettevõetud projekti õnnestumises. Viienda ja seitsmenda eluaasta vahel areneb võime end võrrelda teiste omavanustega. Lapsed hakkavad mõistma, et teised jälgivad ja hindavad neid. Suureneb teadlikkus sellest, mida teised neist arvavad enesehinnang võib siin all suuresti kannatada saada. Lisaks kognitiivsetele võimetele sõltuvad lapse tulemused õppimises suuresti tema hoiakutest õppimise suhtes, entusiasmist, avatusest ja püsivusest eesmärkide poole võidelda. Kõik oleneb sellest, kui suure väärtuse laps paneb ülesandele/tegevusele ja samuti on mõjutajaks tema ootused ja uskumused. Kes ei usu oma võimekusse, peavad ülesannet raskeks. Lapsed, kes usuvad enda võimekusse reageerivad ebaõnnestumisele pigem positiivselt ja püüavad järgmine kord rohkem. Teised kipuvad raskuste korral alla andma, vältimaks kardetud ebaõnnestumist
t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad
vargus ei ole võrdväärne arvutist allatõmmatava muusikaga ning arvutiviirus on palju hullem probleem kui tühine nakkuse saamine bussis olevalt võõralt. Väga üllatavalt suhtuvad ka inimesed häbistavatele olukordadele tänavalt natukene ükskõiksemalt, sest keskmiselt ei tehta asjast suurt numbrit, kuid kui saadakse solvav kiri tahetaks kohe kellelegi rääkida. Reageering erinevatele olukordadele sõltub muidugi ka inimese iseloomust ja hoiakutest, sest päris paljud vastasid, et sõimaksid neid märjaks pritsinud juhti. Väiksemad erinevused on kannatlikkuse osas, sest keskmiselt ei muutuks vastajad üleüldse kärsituks ning ootaksid rahulikult nii kassajärjekorras kui ka aeglast arvutit või küsiksid viisakalt mängude kustutamist. Niisiis on selge, et me ei piirdu vaid vormilise võltsidentiteedi loomisega, vaid ka meie iseloom muutub
Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Seda ta mõistab kui on vaimse küpsuse saavutanud- teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas
välja rookida, kuid suurt kasu sellest ei olnud. Sophie oli tavaline väike tüdruk, kes kuulus oma kehaehituse ja loomulaadi poolest pigem naaklevate külalaste kui „peente” õukonnavõsude hulka. Isa ilmutas mõistmist ja Sophie tohtis tänaval teiste omasugustega mängida. Kuid ühes asjas ei teinud vanemad järeleandmisi : nimelt kasvas ta pastor Friedrich Wagneri juhatusel rangelt luterlikus usus ning pidas tõsimeeli kinni kõigist sellega seotud hoiakutest ja kohustustest. Nii kasvas Sophie kuni oma kümnenda eluaastani vabalt ja ilma eriliste rõõmude ja muredeta. Ta kasvas kenaks, saledaks ja armsaks tüdrukuks. 1739.aastal võtsid vanemad ta kaasa perekonnapeole Kielis. Seal kohtas ta esimest korda poissi, kes pidi saama tema õnnetuseks : Karl Peter Ulrich von Holstein-Gottorpi, Rootsi ja Venemaa troonipretendenti. Sophie mõtles juba sel ajal oma tulevikule, abielule, oma kohale ühiskonnas. Ta ei tahtnud mingil juhul
Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu on jälgede ja muljete säilitamine ning reprodutseerimine. Värske närvierutus ei talletu kohe, selleks kulub 15 sekundit kuni 30 minutit. Kui aga ajutegevust häirida siis see ei talletugi ja seda ei saagi enam talletada, sest emotsioonid ja närvis olemine takistab seda. Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast. TUNDED Tunded ehk emotsioonid. Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega
kutsekooli õpetajate vahel üleminekute edukaks kavandamiseks ja elluviimiseks; konkreetse erivajadusega õpilase ülemineku kavandamine, elluviimine ja kirjeldamine; leida koostööpartner tööandjate hulgast, et tagada õpilaste tööle rakendamine ja tutvustada haridussüsteemi positiivseid muutusi; kujundada koostöövõrgustik nõustaja, õpilase, põhikooli õpetaja, tööandja, kutsekooli õpetaja, vanemate jt vahel. Projekti õnnestumine sõltub paljuski õpetajate hoiakutest, teadmistest ja valmisolekust kaasava haridusstrateegia rakendamiseks oma koolis. Kavandatud on ka projekti tulemused: õpetaja professionaalsuse teadlik arendamine; nõustamis- ja tugisüsteemide võrgustiku areng; õpilase eriala edukas valik ja üleminek kutsekooli; kutsekooli õpilase tulemuslik üleminek tööle; edukas integreerumine ühiskonda. Projektis osalevad koolid ja õpetajad on kaasatud täienduskoolitusse, kusjuures õpetajad
Tänapäevane heaolu feminism leiab, et naiste olukorra parandamiseks tuleks luua sugupoolte täielik võrdõiguslikkus. Feminismi ajalooline taust Eestis on küllaltki lühike. Eesti on praegu arenguetapis, kus soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus tekitab sageli vastuseisu. Sellise suhtumise põhjused on muidugi erinevad. Eelkõige on need tingitud teadmiste ja informatsiooni puudumisest, eesmärkide vääritimõistmisest, traditsioonilistest ja stereotüüpsetest hoiakutest soorollide suhtes ning ka edule ja võimule orienteeritud väärtushinnangutest. 8 7. Kasutatud kirjandus. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-taehendab-naise-otsustusoigust-ja-voimet/ http://www.haridusjasugu.ee/soolise-vordoiguslikkuse-edendamine/ulesanded-ja-pohimotted/ Denis Trapido esimese õppeaasta seminaritöö.- Feministlik perspektiiv sotsioloogias. Aimi Tedresalu magistriprojekt
Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid aktiivselt toetavad. Muudatuste edukus sõltub: · töötajate hoiakutest; · eestvedamisest; · organisatsioonikultuuri omadustest. Õppiva organisatsiooni teooria Õppimine laieneb üksikisikult grupile ja tervele organisatsioonile Organisatsioonikultuur s.o. väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest ettevõte lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur on traditsioonide, väärtuste, poliitika, veendumuste ja hoiakute kogum, mis annab konteksti sellele, mida me organisatsioonis teeme ja millest mõtleme.(Vadi 2000)
ettevõtlus on seotud riskidega. Ettevõtlusriske ei pea kartma, küll aga neid teadma ja tundma, et oleks võimalik riske õigel ajal vältida või nende tagajärgi leevendada. Ettevõtjast tulenevad riskid johtuvad ettevõtja teadmiste ja oskuste nappusest, puudulikest kogemustest, valeotsustest (nt asukoha, partnerite kohta) vms. Ettevõtjast sõltumatud riskid tulenevad riigi valitsemisest, seadusemuudatustest, ettevõtluskeskkonnast, pankadest, kohalike elanike hoiakutest, ühiskonna arengutasemest, majanduse üldisest seisust jne. Ettevõtte ebaõnnestumine, sundlõpetamine, pankrot ning oma raha või investeeringu kaotamine ei ole ettevõtlusriskid, vaid riski ilmnemise tagajärjed. Nende tagajärgede vältimiseks peab ettevõtja suutma riske teadlikult ennetada ja maandada. Vastutus äris tuleneb rollist kas ollakse omanik, juht või töötaja. Üldreegel on järgmine: omanik ei vastuta juht vastutab
aktsiivse diplomaatilise kursi Venemaa ja Prantsusmaa suunas. Venemaal õnnestus 1815. Aastal taastata jesuiitide ordu ( veel enne 1825. Aastat ajas Aleksander I jesuiidid Venemaalt alatiseks minema) ja Prantsusmaaga taastati diplomaatilised suhted, mis tipnesid 1799. Aastal võimule tulnud Napoleoni keisriks kroonimisega paavsti poolt 1804. Aasta detsembris. Enne seda oli Napoleon sõlminud Vatikaniga konkordaadi. Sõltumata Prantsusmaal toimunud revolutsioonist ja antiklerikaalsetest hoiakutest olid prantslased oma hingelt ikka veel katoliiklased. Selleks, et õnnelik olla, vajasid prantslased ja vajas korrastatud ühiskond tervikuna katoliku kirikut ja katoliku usku, mis oli ainus, mis pidi andma inimesele kindla ja eksimatu teadmise tema algupärast ja saatusest. Napoleoni nägemust maailmast, mille üle ta kavatses valitseda, kroonis religioon, mida vajati nii sotsiaalsetel kui ka moraalsetel põhjustel. Ja just seda soovis Napoleon prantslastele 1800. Aastal ka anda. Ainsaks
selle võrdluse alusel tekivaid tundeid. Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad
hakkama saada. Inimese suhtumine enda probleemi võib anda piisavat motivatsiooni paranemiseks või kohanemiseks haigusega. Samas negatiivne mõtteviis võib võtta hoopis igasuguse lootus. Elustiili muutusega vastavalt tervisekahjustusele saab tõsta enda elukvaliteeti ja üldist suutlikust. Meiega sarnaste maade võrdlevad uuringud näitavad, et haigestumine ja varajased südamesurmad sõltuvad otseselt hoiakutest ja usust sellesse, kuivõrd saab ise oma mõtteviisiga tervist mõjutada (Viigimaa 2010: 14). Abituse tunne, mis sageli kaasub tõisiste terviseriketega, kujundab keerulised, kuid lahendatavad, olukorrad ületamatuteks, võitlusteks, mida ei saa võita. Pika haigestumise (eriti krooniliste haiguste) puhul peab inimene kohanema nende paratamatute muutustega, mis tervise halvenemisega kaasnevad. Muutustele vastu töödates,
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad
hinnanguid. Ja eelkõige enesehinnangut." Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle
Tuleohutus Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud
annaabi.ee 
