Enesekindluse kasvatamine (0)

TiitelLeht
Sissejuhatus
Enesehinnang , nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid , kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta.

Enesehinnangu juured

Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega , kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded ? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Seda ta mõistab kui on vaimse küpsuse saavutanud- teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata . Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu.
Lapsevanemad on tähtsad lapse enesehinnangu tekkimise juures. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang.
Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Probleemiks osutub madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada. Olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud. Madalale enesehinnangule tunnuslikeks joonteks on läbikukkumistele enesesüüdistustega reageerimine, varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring.
Teismelistel tekib kinnine ring tihedamini, kuna nad pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni.
Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda - ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on “seesmine kritiseerija” - sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks . Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja kuna see on sinu enda hääl, saad sina ise olla see, kes otsustab, et nüüdsest annab ta ainult konstruktiivset tagasisidet.
Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem ? Populaarsem ? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võib-olla sa tahaksid olla tippsportlane , aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võib-olla sa ei ole klassis kõige pikem ja võib-olla sa ei ole priimus, aga sind on põhjust kadestada võrkpallis, joonistamises või kitarrimängus. Pea meeles - igal inimesel on erinevad anded ja sinu võimed arenevad pidevalt.

Kas ja kuidas enesekindlust tõsta?

Fakt on see, et tuleb tegutsema hakata. Vaid mõtete veeretamisest iseenese üle nii ja naa ei piisa. Ehkki aimata võib, et mingid raamid enesehinnangule on pärit lapsepõlvest, ei ole mõtet kinni jääda lapsepõlve analüüsimise ja vanemate süüdistamise juurde - enesehinnang on uute positiivsete kogemuste ja käitumis- ning mõtlemisviiside omandamise abil muudetav .
Kus ja kuidas omandada uusi käitumis- ning mõtlemisviise? Algatuseks, kui on olemas mõni usaldusväärne inimene, siis turvalist tuge uuteks ettevõtmisteks suudab ta kindlasti anda. Kui mingil põhjusel ei saa või ei taha oma mureküsimusi arutada tuttavaga, siis on alati võimalus pöörduda psühholoogi poole individuaalnõustamise saamiseks, osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Plaanis on erinevaid psühhoteraapia koolkondi ja teraapiavorme psühholoogia koduleheküljel ka lähemalt tutvustada.
Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks.

Enesehinnangu tõstmine

Kunagi ei ole hilja oma enesehinnangut tõsta. Mõnikord võib teismeline vajada psühholoogi abi, kes aitaks ravida haiget saanud tundeid ja üles ehitada terve, positiivse enesehinnangu. Psühholoog võib aidata teismelisel õppida end armastama ja mõistma, et tema iseärasused teevad ta ainukordseks.
Inimese enesehinnang sõltub palju tema enda mõtte maailmast. All on toodud punktid, mis aitavad enda vastu leebemad olla:

• Pea meeles, et enesehinnang sisaldab palju enamat , kui ainult see, kas su väljanägemine sulle meeldib. Kiire kasvamise ja muutuste tõttu välimuses langevad paljud teismelised lõksu, arvates, et kogu nende enesehinnang sõltub sellest, kuidas nad välja näevad. Ära unusta sisemist ilu.
  
• Mõtle sellele, mida sa hästi oskad ja mis sulle meeldib, ning arenda end selles suunas edasi. Ole uhke uute oskuste üle ja annete üle, mis sul on. Jaga oma võimeid teistega.
  
• Tee sporti! See aitab leevendada stressi, olla tervem ja rõõmsam.
  
• Proovi mitte mõelda endast negatiivseid mõtteid. Kui tabad end olemast liiga kriitiline, ütle vastukaaluks midagi head.
  
• Ole uhke oma arvamuste ja ideede üle ning ära karda neid välja öelda.
  
• Kirjuta iga päev paberile kolm asja, mis sind rõõmustavad.
  
• Püstita eesmärgid. Mõtle sellele, mida tahaksid saavutada, ning tee siis plaan, kuidas seda ellu viia. Järgi oma plaani ja jälgi edenemist. Kui saad selgeks, et sind teeb õnnetuks miski sinu juures, mida saab muuta, alusta juba täna. Kui seda ei saa muuta (näiteks pikkus), siis püüa end tunnustada nii, nagu oled.
  
• Ettevaatust täiuslikkusega! Kas sa tahad võimatut? Hea on püüelda kõrgele, aga eesmärgid peavad siiski olema haardeulatuses.
  
•  Tee koostööd. Aita klassikaaslast, kes on hädas, aita puhastada oma koduümbrust, osale heategevusüritusel jne. Tunne, et sa muudad elu paremaks, võib imet teha.
  
• Lõbutse - veeda aega inimestega, kellest sa hoolid, ja tee, mis sulle meeldib.
  

Enesehinnangu juured 3
Kas ja kuidas enesekindlust tõsta? 5
Enesehinnangu tõstmine 6
Kasutatud kirjandus: “ Enesekindel laps” Gael Lindenfield Tallinn 2003