Hoiakute kujunemine ja muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen
Koolistressi vähendamine hoiakute juhtimise kaudu Inimesed reageerivad stressile erinevalt. See sõltub nende psühholoogilisest vastupanuvõimest, toimetulekustrateegiatest ja välise abi võimalustest. Koolistressi tingib ebakõla töö või töökeskkonna esitatud nõudmiste ja õpilaste võimete, oskuste ja vajaduste vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise. Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega. Koolistressi põhjused seostuvad kõigepealt ealise arengu iseärasuste ja sotsialiseerumisega. Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuida...
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledz Liiklusohutuse õppekava Ahti Jakson LIIKLUSALASTE HOIAKUTE SEOS LIIKLUSÕNNETUSTES VEOKITEGA JA NENDE PÕHJUSTE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Heli Ainjärv Haapsalu 2015 Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. MIKS juhtub palju LIIKLUSÕNNETUSi veokitega?.................................................4 2. Liiklusõnnetuste liigid...........................
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus.
6. Ajakohasus kohalikus kontekstis: käsitletakse nii kohalikke kui ka globaalseid teemasid, kõneldakse õppijale arusaadavas keeles. 11. Mil määral peegeldab KELA RÕK SAHi teemasid? KELA RÕK VALDKOND „Mina ja keskkond“- õppe- ja kasvandustegevuse käigus suunatakse lapsi kasutama materjale ja vahendeid säästlikult ning õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena suhtub laps ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning seda säästvalt. 12. Milliste hoiakute, väärtuste ja teadmiste edasiandmisega tegeleb SAH? Eesmärk: Säästvale arengule omaste väärtushinnangute integreerimine kõikidesse õppimisaspektidesse, et soodustada käitumuslikke muutusi, mille tulemusena kujuneks jätkusuutlikum ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks. Üldprintsiibid ehk hoiakud: 1. Interdistsiplinaarsus ja terviklikkus; õpe on seotud terve õppekavaga, mitte üksikute õppeainetega 2. Lähtumine väärtushinnangutes 3
Hoiakud Saavutamaks 21. sajandi konkurentsieelist, peavad organisatsioonid loobuma reageerivatest hoiakutest ja püüdlema ennetava tegevuse poole. See eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist, pidevalt õppimist. Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides. Ida-Saksamaal üleminekumajanduse tingimustes töötavates organisatsioonides läbiviidud
Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus
Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega.
Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega.
Kui vana on ratas ? Mõningatel andmetel 3100 või 3200 eKr Erinevad Rattad 5. Eetika 5.1 Mis on eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. * Eetika on teoreetiline distsipliin. *Eetika mõte on moraalifilosoofia rakendus. *Moraalifilosoofia uurib inimese kõlbelist käitumist Eetika võib tähendada lisaks: * Filosoofia haru * Mõnda konkreetset eetilist süsteemi * Olemasolevate eetiliste hoiakute kompleksi 5.2 Aristoteles sündis 384 eKr ja suri 322 eKr. Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele ja süstematiseeris oma aja teadmised. Eristas esimesena eetika kui filosoofia valdkonna. Aristoteles 5.3 Eetika liigid *Praktiline eetika Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel. *Teoreetiline eetika Teoreetilise eetika võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks
viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega.
14. Millised töötajad osutavad muudatustele enam vastuseisu? o Tuginevad otsuste tegemisel oma isiklikele kogemustele; o Arvavad, et põhitingimused ei muutu kunagi; o On seisukohal, et alati on ainult üks parim lahendus ja keelduvad teisi variante arutamast; o Kardavad riskida. 15. Mis võib kujuneda muudatuste elluviimisel kõige raskemaks? o Inimeste mõttemaailma muutmine; o Suhtumise, hoiakute muutmine o Pikaajalise rutiini murdmine; o Kaasamine otsustusprotsessidesse. 3 16. Kuidas ületada vastuseisu muudatustele? o Empaatia ja toetus avameelsed suhted juhi ja alluvate vahel; o Efektiivne infovahetus; o Töötajate kaasamine muudatuste planeerimisse. 17. Millised iseloomulikud jooned on organisatsioonidel, mis tunnevad ära välismõjud ja
tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel 7 eneseteostus oma võimete realiseerimine 6 esteetilised kord, ilu 5 kognitiivsed teada, mõista, uurida 4 hinnang saavutada, olla kompetentne 3 kuuluvus, armastus 2 turvalisus olla ohutu, kindel 1 füsioloogiline nälg, janu, uni, soojus, seks TEOORIA: instinktide teooria - Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse EI OLE KINDEL 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel! Homöostaas on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida organism säilitada püüab.
Cialdini: kui prügi on juba maas, visatakse seda sagedamini sinna juurde EKMAN 6 põhiemotsiooni- rõõm, hirm, kurbus, viha, vastikus, üllatus LEON FESTINGER ,,Sotsiaalse võrdsuse teooria" Vajadus ennast määratleda, võrreldes sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega
konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina dissonats. avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Inimestevahelised suhted Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise
Küsimus 1 Küsimus 6 Küsimuse tekst Küsimuse tekst Fundamentaalne atributsiooniviga tähendab, et me Albert Mehrabian on seisukohal, et sõnade osakaal kaldume ... hoiakute ja emotsioonide edastamisel on ... Vali üks: Vali üks: a. 75% a. segi ajama püsivaid ja personaalseid käitumispõhjusi b. 28% c. 50% b. pidama ajutisi käitumispõhjusi olulisemateks kui püsivaid d. 7%
positiivne ta on võrreldes teiste mõjutamismeetoditega ning millised on kõige olulisemad tegurid veenmise juures. Veenmine kui kunst Aristoteles täheldas, et sotsiaalsete olenditena tuli kõigil inimestel peaaegu igapäevaselt tegeleda kaaskodanike veenmisega. Kõik veenmisolukorrad taotlesid niisuguse eesmärgi saavutamist, kus kuulajaskond võeti alguspunktist, mida ta nimetas punktiks A, ja viidi edasi punktini B (eesmärgini). Niisugust suhtumiste ja hoiakute muutmist nimetaski ta veenmiseks. [J. Borg, Veenmine, Tänapäev, 2004] Veenmine on nii kunst kui ka teadus. Sa pead omandama erinevaid oskusi, sealhulgas tekitama usaldusväärsust, võitma enda poole teiste mõtted ja südame ning ületama vastuseisu oma ideedele. Kui sa neid oskusi täiustad, suurendad ka võimalust muuta oma suurepärased ideed väärtuslikuks tulemuseks. [H. Mills, Inimeste veenmine, Äripäev, 2010]
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes-i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus. Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne. Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist
5. HOIAKUD 5.1. Mis on hoiak? Hoiak on õpitud ja püsiv eelsoodumus reageerida kindlale objektile või objektide klassile järjekindlalt kas positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiakud on suhteliselt püsivad. Hoiakud sõltuvad ka olukorrast. Hoiakuid analüüsitakse käitumusliku segmentimise all. Hoiak peegeldab hinnangulist suhtumist. Positiivne hoiak paneb inimese rohkem tarbima. Hoiaku vaste on attitude. Hoiak tuleneb inimese psühholoogiast. Inimesed üldistavad hoiakute põhjal. 5.2. Millised on hoiakute omadused ja funktsioonid? Hoiaku omadused: x Hoiakul on oma objekt x Hoiakul on suund (pos/neg), aste (nt 3, 7, 10) ja sügavus x Hoiakul on oma struktuur Hoiakute funktsioonid: x Kasulikkuse funktsioon (Utilitarian function) ka meelepärasus x Egokaitse funktsioon (Ego-defensive function) kaitse välisohtude eest, ebakindluse vähendamine x Teadmise funktsioon (Knowledge function) - arusaamine ümbritsevast: inimestest, keskkonnast
) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · psühholoogiline · informatiivne · materiaalne ideid hinnangu andmiseks enda suhtlemisoskustele: · otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine) · jälgida plaanide/eesmärkide täitmistsaavutamist (emotsioonid, enesetunne) · suhete kestmine (kas tahetakse suhelda ja kas otsitakse kontakti)
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine Keskkonna hoidmine Iseenda turvalisus Õed tagavad turvalisust
2) Düaadiline faas - esimene partner võib teisele teatada oma kavatsusest suhtest väljuda või hakkab teda vältima ja taandub täiesti. 3) Sotsiaalne faas - tehakse selgeks suhtes toimunud muutuse sotsiaalsed tagajärjed, teatatakse sõpradele ja vastatakse väljaspoolt sekkujatele. 4) Kalmu ehtimise faas - keskenduvad kunagised partnerid lahkuminekust ülesaamisele. 12 Hoiakud Hoiakute definitsioonid: 1) Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein, Ajzen). 2) Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krechi, Crutchfieldi, Ballachey). 3) Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekuseisundeist sellega, et
Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis
kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid aktiivselt toetavad. Muudatuste edukus sõltub: · töötajate hoiakutest; · eestvedamisest; · organisatsioonikultuuri omadustest. Õppiva organisatsiooni teooria Õppimine laieneb üksikisikult grupile ja tervele organisatsioonile Organisatsioonikultuur s.o. väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest ettevõte lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur on traditsioonide, väärtuste, poliitika, veendumuste ja hoiakute kogum, mis annab konteksti sellele, mida me organisatsioonis teeme ja millest mõtleme.(Vadi 2000). Organisatsioonikultuuri mõjutavad tegurid: * organisatsiooni ajalugu, tegevusvaldkond, tehnoloogia, eesmärgid , suurus, asukoht, juhtkond, töötajad ning keskkond
Mida ka lapsed üldjuhul uskuma jäävad ja mis ei tee kellelegi kahju. Kui tahta hästi valetada, tuleb osata ennast kontrollida- oma hingamist, käitumist ja meeleseisundit. Ei tohi närvi minna ning hämama hakata. Et aru saada kui inimene valetab tuleb jälgida tema kehakeelt ning mõelda kuidas inimene tavaliselt käitub. Meid peaks huvitama tõe väljaselgitamine, mitte inimese süüdimõistmine. Kõige enam valetatakse oma tunnete, emotsioonide ja hoiakute kohta. Enamasti valetatakse selleks, et end kaitsta või ennast paremas valguses näidata. Aga nagu öeldakse, siis valel on lühikesed jalad, nii et iga pisemgi vale võib lõpuks ilma valgust näha.
20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes Harvardi ülikooli teadlaste poolt inimsuhteid tööprotsessis. Neid on hakatud nimetama Hawthorne'i uurimuseks. Püstitati probleemid tööjõudluse ja füüsiliste töötingimuste seostest. Leiti soes produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. Samuti jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi
Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes Õigus kuuluda erakonda Õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel Õigus osaleda rahvahääletusel Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Reklaamiliigid: Valimisreklaam: tutvustab erakonda, inimesi, ideid, valimislubadusi; inimeste mõjutamiseks Sotsiaalreklaam: inimeste teavitamine; väärtuste ja hoiakute kujundamine; tervisekäitumise mõjutamine Kommertsreklaam: toote või teenuse müük; tarbiakõitumise mõjutamine
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või
Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule. Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal,
Hulk mõõdetav tuhandetes. Vahendab väärtusi käitumisse On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu Väärtus: Seotud paljud eobj ja sit üheagselt Seotud selgelt määratletava tüekspidamisega Hulk mõõdetav kõmnetes. On isiksuse keskseks osaks. On hindamisstandard … … Miks hoiakud on püsivad? Miks hoiakuid on raske muuta? Kognitiivse dissonantsi teooria (Loen Festinger) Tunnetuslik ebakõla - üksteisele otseselt vastandlike hoiakute olemasolust tekkinud pinge. – kui pinge tekib, siis võime moonutada(info halba vagusesse seadmine, teistsuguse tähenduse nägemine) infot mis saime, võime unustada, võime mitte märgata mida nägime(ignoreerimine). Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla, mida in eelistab nende ebakõlale. Tunnetuslik ebakõla Muudame ühte hoiakut (kui seda teeme, siis teeme seda teatud tungimustel.. piisavaks põhjuseks, et muuta on vajalik kõrge tasu, seda muudetakse vabatahtlikult.)
erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
välireklaam jms Reklaam kindla isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine Valimisreklaam Tutvustada: -kandidaate/erakondi -ideid -valimislubadusi Mõjutada valijat Näide: http://www.youtube.com/watch?v=XsN7hf8pHJU http://www.youtube.com/watch?v=W4pnjZ4R0ZU http://www.youtube.com/watch?v=OuQtnkxloHA 20.10.2013 KOV valimised Sotsiaalreklaam Inimeste teavitamine Väärtuste ja hoiakute kujundamine Tervisekäitumise mõjutamine Näide: http://www.youtube.com/watch?v=9-hsfJ9sQ2A http://www.youtube.com/watch?v=4Ocq1Abfs_Q Kommertsreklaam Toote või teenuse müük Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited: http://www.youtube.com/watch?v=SyRvzeNuqa4 http://www.youtube.com/watch?v=lqT_dPApj9U Tootepaigutus toote filmi, telesarja, raamatusse, videomängu jne süžeesse sisse kirjutamine Varjatud reklaam Näide: http://www.youtube.com/watch
erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
Kontakti vältimise viisid Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival,
hinnang sotsiaalse maailma erinevatele aspektidele. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, kuid samuti võib inimesel olla neutraalne ehk mitte emotsionaalne arvamus millegi kohta. Sotsiaalne soovitatavus inimesed ei näita ona tegelikku hoiakut, vaid vastavalt seda, mida neilt oodatakse. Planeeritud käitumise mudel - hoiak on üks väike klots, et jõuda reaalse käitumiseni. Hoiakute kahene jaotus: 1.Uuringud, mis uurivad hoiakuid objektide või suurte teemade suhtes nt poliitikutele meeldib seda teha. 2.Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes. Tänapäevane seisukoht Hoiak on hinnanguline valmisoleks positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem. Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus:
· Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda
Küsitlusele vastanud Venemaal elavatest noortest suhtub eestlastesse hirmu või vaenuga 15% ja imetluse või sümpaatiaga 6%5. 4 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 14-15, 18 5 Raun 2011: ,,Kolmandik Eesti noori suhtub venelastesse vaenu või kartusega" 5 3. SUHTUMISE ALUSTALAD 3.1. Hoiakud 3.1.1. Hoiaku mõiste Hoiakuid on defineeritud mitmel erineval moel, rõhutades hoiakute erinevaid omadusi. ,,Enamuse definitsioonide tuumaks on asjaolu, et hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni 6." Hoiakutes peitub hinnanguline kalduvus reageerida teatud inimese, objekti või nähtuse suhtes positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiak on kombinatsioon veendumustest, tunnetest ja kalduvusest käituda nendega kooskõlaliselt7. 3.1.2. Hoiakute kujunemine Hoiakute kujunemisel saab rääkida kahest suurest viisist
Mida selle asine kohta teataks? Kuidas aine tunnid meeldivad/ei meeldi? Seksuaalkasvatuse vajadus, õpilaste arvates Uurimistööst endast 10 aasta jooksul on palju seksuaalkasvatuses kui inimeseõpetuse ühes osas, palju muutunud. (Seksuaalkasvatus õppekavas inimeseõpetuse üks osa, uued materjalid,nõustamiskeskuste võrgustik) Seksuaalkasvatus keskendub noore arengule Seksuaalkasvatuse esmärgid: Isiksuse seksuaalse arengu toetamine Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine. Küsitlus Küsitlus viidi läbi Väätsa Põhikoolis 8.ja 9.klassi õpilastele Küsitluses osales 28 õpilast, nende seas 13 tüdrukut ja 15 poissi Valisin just need klassid kuna nemad on seksuaalkasvatust õppinud. Küsitluse tulemused Tulemustega võib rahule jääda, enamus õpilasi on kursis teemaga Üldiselt oldakse tundidega ja õpetajaga rahul
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida
Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et hälvikud (nt transvestiidid) on tavalistest inimestest kõrgemal. inimene on kõikide oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on kloun, kes püüab oma nägudega olla meelepärane kõigile ja kõigele, ta lepib saatuselöökidega, valib selle vahel mis eksitab, mis haised. Ehk siis kui varemalt oli inmene koopa vang, siis nüüd on ta selle arhitekt. ,, Ühiskond ei ole mitte häda ja viltsus, ta on tõeline katastroof..."
tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast
Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused
olevat situatsioonis (Burger, 1991) · presidendivali miste edu põhjused · Enesevaatlus kui tähelepanu on suunatud endale, o mistatakse endale suure m vastutus toi · munus kultuurierinevused · Atributiivne e elarvamus, vastavuse e elarvamus käitumine on koosk õlas ·isiksuseo madustega Seletuste ö konoo mia printsiip situatsiooni analüüs nõuab rohke m pingutusi, kui dispositsiooniline seletus · Eelnevate hoiakute mõju · Eeldatavad lahendused kuritegevuse problee midele (J. Kozol, 1995) Sotsiaalsete sündmuste taju · Suure m osa sotsiaalseid sünd musi või maldavad erinevat interpretatsiooni · Eksperimendid uudisteprogrammidega (Vallone, Ross & Lepper, 1985) ·Sportlaste hinnangud kohtunike tegevusele ·Konfliktipoolte hinnangud vahendajatele Veendumuste püsivus ·Veendumustele vastupidised tõestused tugevdavad veendu must
valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav. Tihti soodustab meedia avaliku arvamusega kaasa minemist ja ei julgusta eriti iseseisvat mõtlemist. Kõige mõjutatavamad on lapsed ja teismelised, kelle maailmapilt on alles välja kujunemas ja kes ei pruugi osata saadud informatsiooni tõesust küsimuse alla seada. Heaks näiteks sellest on meie ühiskonnas väga levinud kultus, mis ümbritseb kuulsusi
ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega. Oluliseks peetakse siin avalikkuse kaasamist, omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms. Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni; Samas pakutakse võimalikke lahendusteid, esitatakse põhimõtteid,, mida riigid on kohustatud säästva arengu huvides ellu viima. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning
Kas me oleme tolerantsed? Austatud kaasõpilased! Minu ülesanne on teid siin veenda selles, kas me oleme tolerantsed? Kõigepealt räägiks, mis see sõna üleüldsegi tähendab. Tolerantsus ehk sallivus on inimese omadus leppida teistsuguste arvamuste, hoiakute, uskumuste ja kultuuridega. Sallivus ei pruugi tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid üldreeglina sisaldab respekti. Väga suured lahkhelid on erinevate usuinimeste vahel. Kõik oleneb usust, kas on mitu jumalat lubatud või ei. Aegadest aega on see nii kujunenud, kuid loodame, et see paraneb. Tolerantsus ei pruugi alati ka hea omadus olla. Liiga kerglane sallivus nt. roolijoodikute ja kurjategijate suhtes lihtsalt ei ole õige. Kuid oleneb eelkõige inimesest
selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse) e) statistiliste andmete esitamine f) teadlaste, kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine g) isikliku kogemuse kasutamine 2. Tundepõhised argumendid: esitatakse väärtuste, hoiakute ja tunnete põhjal Arvamus (Minule tundub.... Minu arvates... Mina usun, et... Mina soovin, et ...) Hinnang (järeldusena) Üldistus (Enamik inimesi...) ei saa teha üksikjuhtumitest Võimalikkusel põhinev argument Muud mõjutamise võtted: 1) Küsimuste esitamine (lugejaga polemiseerimiseks) 2) Metafooride kasutamine (parimad jahimaad, hiilgav meistritöö, elu on tee) 3) Käsu, palve, üleskutse kasutamine (Saagem aru ...) Teksti sidumine tervikuks
annaabi.ee 
