Kas me oleme Tolerantsed? (1)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

ilmselgelt põhjendamatuks. See aga tähendab, et Eesti on nüüd varasemast haavatavam ultranatsionalistliku retoorika suhtes ning kättesaadavam Milosevii, Hitleri või Stalini taolistele poliitikutele ning ideoloogiatele. Miks meil ei ole siis kodusõda? Vaadates tagantjärele seda vihkamist, mida ühed mu kaasmaalased mu teiste kaasmaalaste vastu paari päeva jooksul meedias välja valasid, süveneb minus ainult üks veendumus: see, et ma ei kirjuta praegu rindeteateid pealkirjaga "Me oleme kaotanud Kiviõli!", ei ole tingitud ei Eesti valitsuse "karmidest otsustest", mai alguses Tallinna linnapea poolt kokku kutsutud ümarlauast ega Eesti meediast, vaid selle eest pean ma tänama ainult oma venekeelseid kaasmaalasi, kes tegid juba mainitud otsuse: mitte vastata vihkamisele vihkamisega ja astuda välja vägivalla suletud ringist. Niisugune käitumine peaks meile kõigile tõestama, et vihastel arvamusavaldustel "ussist meie väikese riigi rinnal" ei ole mingit reaalset alust

Ajalugu

46

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Hot ­ inimene teeb minimaalset kognitiivset pingutust, käitumine on impulsiivne ja tahtmatult aktiveeritud emotsioonide, harjumuste või bioloogiliste jõudue poolt. Tihti toimub allpool teadvusele ligipääsetavayt tsooni. SP on valdkond inimesele, kelles on julgust võtta vastu väljakutseid ja ka ise muutuda. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 3. Sotsiaalne mina, 27.02.2018 Inimesed on oma minaga palju seotud. Mõtleme sellele, kes me oleme. Kohati oleme õnnelikud enda üle, kohati kurvastame enda üle. Mõtleme ka sellele, kuidas me teistele välja paistame. Spotlight efekt ­ kaldume nägema ennast nagu me oleks laval tähelepanu keskpunktis. Katse ­ piinlikkust tekitavat asja märkavad vähesed, nii välimuses kui emotsioonides. Usume transparentsuse illusiooni ­ seda et meie tunded ja mõtted lekivad ja teised näevad meie sisemist elu. See aga on vaid illusioon. Mina ja sotsiaalse ümbruse omavahelised suhted: 1

Sotsiaalpsühholoogia

56

doc

Sotsiaalpsühholoogia

Hariduse mõju eneseteadvusele Inimese Mina William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks ­ keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890). Nt kui keegi ütleb: ,,Väga vahva tüdruk/poiss", ja kui tajun end hästi, siis on see seelik/pintsak osa minust. Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan. Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad. Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida). Mina (self) ­ eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja

Sotsiaalpsühholoogia

30

pdf

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks el

Psühholoogia

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või

Eetika

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast. - Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi. - Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid.

Suhtlemispsühholoogia

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�

Foneetika

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett

Kommentaarid (1)