Kas me oleme Tolerantsed? (1)

Kas me oleme tolerantsed?
 
 
Austatud kaasõpilased!
Minu ülesanne on teid siin veenda selles, kas me oleme tolerantsed? Kõigepealt räägiks, mis see sõna üleüldsegi tähendab.
Tolerantsus ehk sallivus on inimese omadus leppida teistsuguste arvamuste, hoiakute, uskumuste ja kultuuridega. Sallivus ei pruugi tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid üldreeglina sisaldab respekti.
Väga suured lahkhelid on erinevate usuinimeste vahel. Kõik oleneb usust, kas on mitu jumalat lubatud või ei. Aegadest aega on see nii kujunenud, kuid loodame, et see paraneb .
Tolerantsus ei pruugi alati ka hea omadus olla. Liiga kerglane sallivus nt. roolijoodikute ja kurjategijate suhtes lihtsalt ei ole õige. Kuid oleneb eelkõige inimesest. Eestlane on enamasti selline, kes ei salli roolijoodikuid, kuid kui ise politseile vahele jääb, siis see sallivus on teine. See on nii kaugele viinud selle, et karistused on väiksed ja pahatihti unustatakse need ruttu ära. Olete tähele pannud , et ülekäiguradadest tänaval on kujunenud surmalõks?
Mis puutub suhtumist teistesse siinsetesse kodanikesse, siis peaks mainima, et eestlane on üsnagi salliv venelaste suhtes, kuid paljud venelased ei oska seda hinnata. Meil puuduvad küll suuremad konfliktid, ei saa ka olla kuigi salliv, sest teiste rahvustega seostub alati hirm ja ohutunne.
Mõni aeg tagasi oli meedias ja tänavatel suured reklaamid pealkirjadega: „Märka inimest, mitte HIV’d!“ See on üks avalikest üleskutsetest, et me mõtleksime oma käitumisele. Sellega tahetakse rõhutada, et inimesed on kõik ühesugused, ükskõik mis haigus ka ei piinaks. Me peame inimesi aktsepteerima sellistena, nagu nad on, kuigi endast erinevat on raske sallida.
Tüüpilise eestlase tunnus on kadedus oma naabri peale. Paljudel kipub see põhimõte olema: mis tal on, peab ka mul olema. Teise edu ja rikkust ei sallita, aga kui endal see on, siis ollakse väga õnnelik ja uhke. Eestlases on kaks poolt tolerantsus ja mittetolerantsus. Kumb domineerima jääb, seda mõistab iga kuulaja ise.
Tänan tähelepanu eest.