50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triin Lepp
Õppematerjali autor
läbi mõtlemise, tehes järeldusi läbi erinevate moraalikäsitluste ja jõuab tähtsaimani- ELUni. Kohati on ta ka liiga sarkastiline, sestap esitab ta tihti küsimuse ,, kas mind on mõistetud". Ta saab hästi aru neist, kes teda ei mõista ja peavad teda ,, kuradiks", kuid ta lepibki ennem ,, kuradi" staatusega, kui lepib valetamisega. Hooplev on ta aga oma ütlustes, et on tähtsaim inimene, sest ,, murrab inimkonna ajaloo pooleks". Emil Mihai Ciorani leiab läbi kirjutise ,, Lahtiütlemine", et inimene on kõikide oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on kloun, kes püüab oma nägudega olla meelepärane kõigile ja kõigele, ta lepib saatuselöökidega, valib selle vahel mis eksitab, mis haised. Ehk siis kui varemalt oli inmene koopa vang, siis nüüd on ta selle arhitekt. ,, Ühiskond ei ole mitte häda ja viltsus, ta on tõeline katastroof..." Ta neab põhja kristluse, ,, mida võimsam on intitustsioon, seda vähem on tema
universumi kõrval on inimene nõrk nagu pilliroog teda on kerge hävitada. Ent inimene on universumist siiski üle seetõttu, et inimene teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju.
19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht (Hume, James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard) - Usun, kuna ei mõista. 20. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles nii-öelda looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad nad inimeste positsioonist, tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid