LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud
seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse suhkruhaigusesse Parandab mõõdukalt kopsu funktsioone astmahaigetel kuni neli tundi pärast tarbimist
väheneb toidu imendumine, tekib kõhulahtisus ja kõhnumine. Lamblia tsüstid väljutatakse roojaga. Sümptomid ehk avaldumine: Lamblioos kulgeb sageli sümtomiteta. Peamiselt esineb lima ja vereta kõhulahtisus, mõnikord kõhuvalu, soolekorinad, kõhupuhitus , kõhnumine, sest sooles on häiritud toitainete imendumine. Närvisüsteemi funktsionaalseid häireid (peavalu, väsimus, apaatsus, kõrgenenud erutus, ülemäärane higieritus, unehäired). Lamblioos võib esile kutsuda kehatemperatuuri mõõdukat kõrgenemist, valusid luudes ja südamepiirkonnas, bronhiaalastmat jt. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks:Diagnoosi aluseks on lambliate leidmine sapis või roojas (laboratoorseks uuringuks tuleb viia värsket rooja, sest seisnud roojas võivad lambliad kiiresti hävida).
Tervise kahjustused: Põletikud Psüühilised vaevused Viljatus Selle käigus on oht kahjustada emakat ja emakakaela Millist rasestumisvastast vandit kasutaksid sina? Mina kasutaksin kondoomi , sest see pakub 98% kaitset ja see kaitseb ka suguhaiguste eest. Negatiivne tagasiside Negatiinve tagasiside- organismi vastus soovimatule muutusele. Käivitub vastupidine reaktsioon, mis taastab esialgse olukorra. Nt kui sul on kuum siis suureneb higinäärmete higieritus, mis sind maha jahutab. Nt kui sul on külm tekivad külmavärinad ehk siis lihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Lihastöö arvel erladub soojust.
see on suur, siis on veekadu suurem vee saamisest). Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskust ja paneb käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (loe hormoonide punkti alt). 21. Loomadest higistavad vaid imetajad (va kiskjad, sõralised ja närilised). 22. Termoregulatsioon inimesel toimub hüpotalamuse kaudu, mis toimib termostaadina (mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav nahaalused kapillaarid laienevad, higieritus suureneb. Kui inimesel on külm nahaalused kapillaarid ahenevad, higieritus lakkab, kehakarvad tõusevad püsti, toimub värisemine. 23. Pruun rasvkude Nimetus: Pruun värvus tuleneb selles olevatest rohketest mitokondritest. Asub: väikelastel abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela ümber. Miks: Vastsündinutel ei ole külmavärinaid. Nende kehapind on võrreldes ruumalaga suurem => soojuskadu suurem
· rahulolev · pikaldane Tõstke käed, kelle omadused lähevad rohkem kokku A-tüübi omaga ning need kelle omad B- tüübi omaga. Puhtaid A- või B-tüüpi inimesi leidub harva enamasti esinevad mõlema tüübi omadused koos , kuid need, kellel on A-tüübi iseloomuomadused ülekaalus, ei tule sageli stressiga toime. Esitan mõned nutikad näpunäited, kuidas stressigaa toime tulla: · Üks õun päevas hoiab haigused eemal · Pärnaõievann- magusam uni ja suurem higieritus · Kirjuta oma mõtted ja negatiivsed emotsioonid paberile · Naera- naer on hea meie tervisele · Lemmiklooma pidamine- rahustavad jalutuskäigud oma lemmikuga ning samuti ka nendega vestlmine, sest nemad ei vaidle sulle kunagi vastu · Õige toitumine-ühe tohutu lõunasöögi asemel tuleks päevas süüa mitu väikest einet · Joo musta või piparmündi teed · Loe 10ni · Kuula head muusikat
organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud. 27. Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid. 28. Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan energiarikaste toitainete lagundamine, veresooned ahenevad, lihased tõmbuvad ja lõtvuvad 29. Ülekuumenemise korral: suureneb higieritus, pindmised veresooned lienevad, karvad asetsevad vastu nahka 30. Ootamatutes olukordades: adrenaliin paiskub verre, silmad laienevad, hingamine muutub sügavamaks, vabaneb glükoos, pulss ja vererõhk tõuseb.
Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid ning tõstab sellega mõnevõrra vererõhku. Organismi tasandil ergutab see alkaloid üldist põhiainevahetust, soodustades ka energia vabanemist toitainetest. Seetõttu on kofeiini lisatud mõningatesse kõhnumist soodustavatesse preparaatidesse. Samuti aitab kofeiin lühiajaliselt mõnevõrra parandada kehalise suutlikkuse näite. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus – kohvil on vett eemaldav ehk diureetiline mõju. Seetõttu pole kohv veekaotuse korral janukustutuseks sobiv. Erilist tähelepanu tasub pöörata mõjule, mida kofeiin avaldab inimese närvisüsteemile. Kofeiinimolekulide seostumisel peaaju teatud piirkondades esinevate närvirakkude retseptoritega muutuvad erksamaks mõned tajud ja kiireneb kesknärvisüsteemi talitlus. Kofeiin parandab tähelepanuvõimet, aitab keskenduda ja unisust
meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. kofeiinimürgitus ilmneb inimestel, kes on manustanud vähemalt 400mg (3-4 tassi kohvi) / grammi kofeiini. kofeiin on surmav kui kogus on viis grammi, mis võrdub neljakümne tassi kohvi kiiresti joomisel. Kofeiini ergutav toime ajutegevusele ilmneb kiiresti, umbes 2040 minuti jooksul. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus see seletab veekaotust pärast kohvi joomist. Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest, põhiliselt nahahoolduskreemidest. Nahka imenduv kofeiin stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning soodustab liigse vedeliku ja jääkainete väljutamist. Kõik need mõjud peaksid takistama rasva kogunemist ning muutma naha pringiks ja elastseks. Tass kohvi tõstab ülekaalulistel inimestel enne füüsilist tööd või treeningut
tundlikud, tuleks jälgida, et laps ei viibiks kaua tõmbetuules ja et lapse pea oleks kaetud. (Roper jt 1999: 255). Tavaliselt mõõdetakse imikute kehatemperatuuri pärasoolest, seda see tõttu, et termomeeter asetseb seal aktiivse vereringe läheduses ja annab nii usaldusväärseima tulemuse (Roper jt 1999: 260). Organismi ähvardava mahajahtumise korral tekib mitmeid erinevaid kaitsereaktsioone, naha veresooned ahenevad ja nahk muutub kahvatuks, vee aurumisele kulub vähem soojust, kuna higieritus on vähenenud, samaaegselt intensiivistub soojusteke ning tekivad värinad, ainevahetuse tase tõuseb (Kingisepp 2006: 127).Organismi ülekuumenemisel naha 7 veresooned laienevad ning nahast läbi voolava veremaht ja sealt ära kanduva soojuse hulk suurenevad. Samuti intensiivistub higieritus, mille arvelt suureneb vee aurumisele kuluv soojuse hulk. (Kingisepp 2006: 127).
verevarustuse suurendamiseks. Lihaste ja naha ning nahaaluste kudede verevarustust püütakse sellises olukorras vajalikul tasemel hoida, vähendades normaal- se temperatuuriga keskkonnaga võrreldes märksa ulatuslikumalt verevoolu siseelunditesse. Sellega on seletatav tõsiasi, miks vastupidavustööl kuumas kliimas suureneb oluliselt maksa- ja neeruvaevuste esinemissagedus. Kuumas kliimas, võrreldes harjumuspärase keskkonnaga, suureneb higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu kaheksa löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta. Viimane asjaolu võimaldab vaatamata löögimahu langusele võrdlemisi efektiivselt säilitada südame minutimahtu. Nii on
Mõne tunniga laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist ja sõltlane vajab juba uut annust. Kõnealuse alkaloidi füsioloogilist toimet tajume märgatavalt nii elundite kui ka elundkondade tasandil. Juba 20-40 minuti jooksul pärast joomist ilmneb kofeiini ergutav toime ajutegevusele. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Siit ka selgitus kohvi vett eemaldavale ehk diureetilisele mõjule organismis. Järelikult veekaotuse korral pole kohv janukustutuseks sobiv jook! Kofeiin laiendab veresooni ja parandab organismi verevarustust. Erilist tähelepanu tasub pöörata kofeiini mõjule meie närvisüsteemile. Kaldutakse ju tihti selle ühendi piiritule ülistamisele. On teada, et kofeiin ergutab tähelepanu, vähendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada,
vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeiinimürgitus ilmneb inimestel, kes on manustanud vähemalt 400mg (3-4 tassi kohvi) / grammi kofeiini. · kofeiin on surmav kui kogus on viis grammi, mis võrdub neljakümne tassi kohvi kiiresti joomisel. · Kofeiini ergutav toime ajutegevusele ilmneb kiiresti, umbes 2040 minuti jooksul. · Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus see seletab veekaotust pärast kohvi joomist. · Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest, põhiliselt nahahoolduskreemidest. Nahka imenduv kofeiin stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning soodustab liigse vedeliku ja jääkainete väljutamist. Kõik need mõjud peaksid takistama rasva kogunemist ning muutma naha pringiks ja elastseks. · Tass kohvi tõstab ülekaalulistel inimestel enne füüsilist tööd või treeningut
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja
näiteks maolimaskestale kahjulikku toimet avaldavate ravimite mõju vähendav toime. Kofeiin Kofeiin on kohvis leiduv närvisüsteemi stimuleeriv alkoloid. Kofeiinisisaldus kohvisortides on erinev robustas 2,7 4%; araabikas 0,6 1,7%. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini toimel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus seega janukustutamiseks kohv ei sobi. Kofeiin laiendab veresooni ja parandab organismi verevarustust laienevad skeletilihaste veresooned, kuid enamus siseelundite veresooni hoopis kitseneb. Kofeiin teravdab tähelepanuvõimet, aitab keskenduda ja tõstab töö efektiivsust, kuid vähendab ka reaktsiooniaega. Sageli kasutatakse seda ka naha toonust tõstvate kreemide koostisosana. Kohviubade röstimise viisid
vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. funktsioon: reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasa arvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust Ei allu inimese tahtele Sümpaatilise- laienevad silmaavad, väheneb sülje ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, Parasümpatikuse - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine neuron - närvirakk koos oma jätketega närvid sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud. Neurogliia e
väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Mälu jaguneb: Lühiajaline info säilitatakse max. 1-2h (enamasti vähem sekund/minut) Pikaajaline info säilitatakse päevi, aastaid, eluaeg.Saavutatakse materjali kordamisega! Normaalne une kogus on inimesel 7-8h, 8aastasel 10-11h, vastsündinul kuni 20h Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Oma sõnadega seletades on sümpaatiline pmst ärritumine, südamelöögisagedus tõuseb, higieritus suureneb, rõhk tõuseb, hingamine kiireneb, pupill laieneb jne. Parasümpaariline on lõõgastumine, kus pulss langeb, RR langeb, kontraktsiooni jõud langeb jne jne.) Arvulised näitajad: Hingamissagedus minutis erineb sooliselt: 12-18x minutis imikutel 60x Hingamismaht HM on 1 tsükli jooksul sisse/välja hingatav: 0,5 liitrit puhkeolekus Minutiventilatsioon 1 min jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk=hingamissagedus x HM
Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid
protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e.
Mikrokliima tegurid (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhurõhk), müra, valgustus, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht. (konspekt; A) 8. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? Tagada sobiv õhutemperatuur ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade kadu ning töövõime langus, liiga jahedas keskkonnas võivad tekkida külmavärinad ning võivad tekkida hingamisteede haigused, optimaalne temperatuurivahemik 18 24° C), tagada sobiv õhuniiskus (liiga kuiv õhk ärritab limaskesti, liiga niiske õhk suurendab külmetamisohtu ning krooniliste haiguste süvenemist, optimaalne relatiivne õhuniiskus 40 60%), tagada ühtlane
4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme tuimuses ja tundlikkuse häires, 5. Naha seenhaigused, mille põhjuseks on seoses diabeediga häirunud organismisisene bakterite tasakaal, 6. Naha sügelemine. 7. Higistamishäired, mille iseloomulikuks tunnuseks on jalgade kuivus (vähene higieritus) ja kehatüve liighigistamine. Impotentsus: impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Rinnaangiin ehk stenokardia: see avaldub valuna rindkeres, mis tekib füüsilisel pingutusel ja kaob puhkeasendis. Füüsiline aktiivsus tõstab organismi nõudlust vere järele,
Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht on naisel samuti 20–23% väiksem kui mehel. 6. Kirjeldage lühidalt füsioloogilise soojusregulatsiooni toimimise soolisi iseärasusi. Naisel on higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem, kuid üldine higieritus siiski väiksem kui mehel. Higi eritumine intensiivistub nii naisel kui ka mehel naha ja keha süvapiirkonna temperatuuri tõusu korral. Ilmneb, et mees hakkab higistama juba suhteliselt väikese kehatemperatuuri tõusu tagajärjel, naisel intensiivistub higieritus aga alles temperatuuri suure nihke puhul. 7. Mis on söömishäired ja milliste spordialade tippsportlaste seas on nende esinemissagedus suhteliselt suur? Söömishäired
3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kcal/ml. Maksimaalne higieritus võib olla kuni 12 liitrit ööpäevas. pH regulatsioon Rakuväliste vedelike pH piirid pH piirid Sülg 5,5-8,0 Maomahl 1,2-2,7 (täiskasvanu) ( rinnalaps) 4,9-5,3 Uriin 4,8-8,0 Peensoole nõre 7,6-8,4 Veri 7,36-7,44 Rinnapiim 7,3-7,4 Sapp 7,4-8,5 6.4.2.Veetarve Mida noorem on organism, seda suurem on tema veetarve
suureneb soojusteke. Lihastes võivad tekkida külmavärinad ja kananahk pinnal. Tahtlikult saab inimene teha jooksu vm harjutusi. Ähvardava ülekuumenemise korral intensiivistuvad soojuse äraandmisega seotud protsessid, mida juhib TRK. Naha veresooned laienevad, kehasisesed ahenevad. See võimaldab soojuse suuremat äraandmist kiirguse ja juhtivuse teel. Suureneb ka higieritus, higiaurumine kehapinnalt. (siis kui välistemp kõrgem kehatemp.ist.) Ülekuumenemist vältida üksnes ainevahetusega ei saa. Ülekuumenemine on seda tõenäolisem. TRK iseärasused lastel: 1) Väikelastel pole TRK veel piisavalt välja arenenud, mistõttu lapse kehatemp on väliskeskkonna mõjudest suuremas sõltuvuses, st. et last tuleb õigesti riietada! Lapsele tuleb kasuks, et õues magada talvel
Tahtlikult saab inimene teha jooksu vm harjutusi. Ähvardava ülekuumenemise korral intensiivistuvad soojuse äraandmisega seotud protsessid, mida juhib TRK. Naha veresooned laienevad, kehasisesed ahenevad. See võimaldab soojuse suuremat äraandmist kiirguse ja juhtivuse teel. Suureneb ka higieritus, higiaurumine kehapinnalt. (siis kui välistemp kõrgem kehatemp.ist.) Ülekuumenemist vältida üksnes ainevahetusega ei saa. Ülekuumenemine on seda tõenäolisem. TRK iseärasused lastel:
- energeetiline - kaitsefunktsioon - vitamiiniallikad 16.2.2 Metabolism Ainevahetus, sünteesi- ja lagundamisprotsesse, keskkonnaga, tasakaalus, ATP, toiduga 16.2.3 Soojustasakaal Joonisel A. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni mahajahtumise korral. Naha veresooned ahenevad, nahast läbi voolava vere hulk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb. Lisaks väheneb higieritus, intensiivistub soojusteke, suureneb lihaspinge ning tekivad tahtmatud lihaskontraktsioonid (külmavärinad) ja tõuseb ainevahetuse tase. Joonisel B. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni ülekuumenemise korral. Naha veresooned laienevad, suureneb nahast läbi voolava vere maht ja kehapinnani jõudva ning sealt ära antava soojuse hulk. Lisaks intensiivistub higieritus, tõuseb vee aurumisele kuluv soojuse hulk ja pidurdub organismisisene soojusteke.
Kui kehatemperatuur langeb 12 alla 25`C siis inimene sureb. Äge hüpotermia tekib enamasti vette sattumisel. Inimese temperatuur langeb alla 35´C 5` vees ~1 tunniga, 10`C vees ~2 tunniga ja 15`vees ~4-5 tunniga. § Külmas: o naha veresooned anenevad, nahk muutub kahvatuks, ,nahast läbi voolava vere hilk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb; o higieritus väheneb ja vee aurustamisele kulub vähem soojust; o intensiivistub soojuse tootmine lihastes, seega ainevahetus intensiivistub ning tekivad külmavärinad. § Külmavärinad on lihaste rütmilised värinad, lihased toodavad sooja kasutades energiaallikana peamiselt glükogeeni. § Kuumas: o naha veresooned laienevad, nahast läbi voolava verehulk suureneb ja seega äraantava soojuse hulk suureneb;
(ainevahetusse). Metaboliitidest 2...5% eritub väljaheidetega, põhiosa eritub uriiniga. Mis kiirelt tuleb see kiirelt kaob: mõne tunniga laguneb pool organismi viidud kofeiinist ja sõltlane vajab uut annust. Juba 20...40 min pärast kohvi joomist ilmneb kofeiini ergutav toime ajule. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Kohvil vett eritav e diureetiline toime. Järelikult veekaotuse korral pole kohv janu kustutamiseks sobiv jook. Ettevaatlikud peavad kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed, neil võib oodatud kasu asemel ilmneda vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda kurnatuse ja stressiseisundi korral. Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevastel kohvijoojatel on kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga
Iga milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 o C, kulub 0,5...0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine. Kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist suurem, on higistamine ainus abinõu, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab
Kirjelda kellele ja miks sa soovitaksid erinevaid jooke? Joogi tüübi määrab selle osmolaarsus. Mida madalam on joogi osmolaarsus, seda kiiremini ta imendub ja taastab vedeliku kao. Osmolaarsus reguleerib lahusti (loe:vee) liikumist rakkudest piiritletud ruumis Võrreldes vere osmolaarsusega: HÜPOTOONILINE on madalam, ISOTOONILINE on sama, HÜPERTOONILINE on kõrgem. Näitavad joogi imendumiskiirust. Aktiivse kehalise koormusega kaasneb alati tugev higieritus, intensiivsel lihastööl võib organism tunnis kaotada kuni kaks liitrit vedelikku. Teadus-uuringutega on kindlaks tehtud, et kui inimene kaotab 2 protsenti oma kehakaalust higina, kaotab ta ühtlasi 20 protsenti oma kehalistest võimetest. Seega, soovitaksin mina aktiivse kehalise koormusega kokku puutuvale inimesele või ülekaalulistele kiiresti imenduvat spordijooki HÜPOTOONILIST, sest Spordijooke, mille osmolaarsus on alla 300,
teadvuses esinevad üleelamiste spetsiifilised jäljed, mille olemasolu tuvastamine tõendab kuriteoga kokkupuutumist. Teine suhteliselt neutraalne ja vähepretensioonikas mõiste on polügraaf, ehk siis lihtsalt mõõteriist paljude protsesside, impulsside üheaegseks (sünkroonseks) mõõtmiseks. Antud kontekstis tähendab see inimorganismi füsioloogiliste funktsioonide näitude fikseerimist hingamise rütm ja sagedus, südame löögisagedus, vererõhk, lihaspinge, higieritus (naha galvaaniline reaktsioon) jt. Niisugune diagnostika põhineb psühholoogiast teada assotsiatiivsel eksperimendil, mille olevat esmakordselt läbi viinud inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema
jpeg Vegetatiivse NS-I funktsioon: reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasa arvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust. Peaaegu kõikidel siseelunditel on kahekordne vegetatiivne innervatsioon. Seejuures sümpaatilise ja parasümpaatilise osa innervatsioon on elundeile vastupidise toimega. Sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem). Parasümpaatilise osa erutumisel silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab).
adenosiinmonofosfaadi (cAMP) süntees. cAMP on virgatsmolekul, mille abil mobiliseeritakse organismi energeetilised varud (glükogeeni lagunemine) ja tõhustub rakkude ainevahetus. Elundite ja elundkondade tasandil tajume kofeiini mõju hoopis märgatavamalt, ta tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib kogu organismi üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Siit ka selgitus kohvi vett eemaldavale ehk diureetilisele mõjule organismist. Järelikult veekaotuse korral ei ole kofeiinirikkad joogid janukustutuseks mitte kõige kohasemad, sest nad soodustavad vee väljutamist organismist. Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad. Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja
• Naistel higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem kui meestel • Üldine higieritus väiksem kui mehel – mehe higinäärmed aktiivsemad • Mehed hakkavad higistama suhteliselt
Naha välisilme muutused kajastavad ka organite tegevuse muutusi. Hooldustöötaja vaatleb ja hindab naha olukorda järgmiselt: - punetus - kahvatus - tsüanootilisus - kollasus - verevalumid - tursed - niiskus - kuum - sügelemine - kestendus - haavandid - sünnimärgid ja muud moodustised Naha vaatlus on eriti oluline siis, kui haige eritamine pole tema kontrolli all. Väljaheide, okse ja uriin söövitavad. Palaviku korral esinev higieritus võib põhjustada naha hellust. Naha heaolu halvendab see, et haige ei liigu ja tekivad lamatised. ABISTAMINE PUHTUSE EEST HOOLITSEMISEL Võime ise oma puhtuse eest hoolitseda nõrgeneb kas üldise liikumisvõime ja jõu nõrgenemisel või raskete operatsioonide või selliste haiguste ajal, mis piiravad liikumist. Ka psüühiline olukord ja masendus nõrgendavad võimet hoolitseda oma isikliku hügieeni eest.
- perifeerne - ganglionidest, närvikiududest, närvipõimikutest. ➔ sümpaatilise ja parasümpaatilise NS toime on teineteisele vastassuunaline - nt kutsub sümpaatilise NS erutus seedeelundites esile pidurduse - parasümpaatiline -> erutuse Sümpaatilise NS toimel intensiivistub hingamine ja südametegevus - sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihase, intensiivistub AV, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem) - erutuses on ülekaalus sümpaatiline: erutus, hingamise kiirenemine, vaja vetsu minna jne. Parasümpaatiline NS mõjub hingamisele ja südametegevusele pidurdavalt - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika
(kehaga kontaktis olevate esemete, riiete ja jalatsite kaudu) ja konvektsiooni (keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste kaudu) teel (u 20%), samuti keha pinnalt vee aurutamisele (higi aurumine muutub ainsaks viisiks siis, kui ümbritsev temp ületab kehatemp’i) kuluva soojuse abil (u 20%). Kaitsereaktsioon mahajahtumise korral: 1. Naha veresooned ahenevadläbivoolava vere hulk väheneb, kehapinnale kantava soojuse hulk väheneb (nahk muutub kahvatuks) 2. Higieritus vähenebvee aurutamisele kulub vähem soojust 3. Intensiivistub soojusteke: lihaspinge suureneb, tahtmatut lihaste kokkutõmbed (külmavärin). Hüpotermia – kui soojuse äraandmine ikkagi soojusteket ületab, hakkab keha temperatuur langema. Kaitsereaktsioon ülekuumenemise korral: 1. Naha veresooned laienevadläbivoolava vere hulk suureneb, kehapinnale jõudva ja sealt äraantava soojuse hulk tõuseb 2. Higieritus suurenebvee aurutamisele kuluv soojuse hulk tõuseb 3
kaudu) ja konvektsiooni (keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste kaudu) teel (u 20%); samuti keha pinnalt vee aurutamisele (higi aurumine muutub ainsaks viisiks siis, kui ümbritsev temp ületab kehatemp’i) kuluva soojuse abil (u 20%). Kaitsereaktsioon mahajahtumise korral: 1. Naha veresooned ahenevad -> läbivoolava vere hulk väheneb, kehapinnale kantava soojuse hulk väheneb (nahk muutub kahvatuks) 2. Higieritus väheneb -> vee aurutamisele kulub vähem soojust 3. Intensiivistub soojusteke: lihaspinge suureneb, tahtmatut lihaste kokkutõmbed (külmavärin). Hüpotermia – kui soojuse äraandmine ikkagi soojusteket ületab, hakkab keha temperatuur langema. Kaitsereaktsioon ülekuumenemise korral: 1. Naha veresooned laienevad -> läbivoolava vere hulk suureneb, kehapinnale jõudva ja sealt äraantava soojuse hulk tõuseb 2
3. Paksenenud peopesade või jalatalla nahk. 4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme tuimuses ja tundlikkuse häires, 5. Naha seenhaigused, mille põhjuseks on seoses diabeediga häirunud organismisisene bakterite tasakaal, 6. Naha sügelemine. 7. Higistamishäired, mille iseloomulikuks tunnuseks on jalgade kuivus (vähene higieritus) ja kehatüve liighigistamine. Impotentsus Impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Peale nende soodustavad impotentsuse teket psüühilised tegurid, mõnede ravimite kõrvaltoime |.i suitsetamine. Diabeedi puhul meessuguhormoonide puudulikkusest tingitud impotentsust praktiliselt ei Ravi: impotentsust ravivad põhiliselt androloogid ja uroloogid.
Teine suhteliselt neutraalne ja vähepretensioonikas mõiste on polügraaf, ehk siis lihtsalt mõõteriist paljude protsesside, impulsside üheaegseks (sünkroonseks) mõõtmiseks (nii määratleb aparaati ka Websteri sõnaraamat). Antud kontekstis tähendab see inimorganismi füsioloogiliste funktsioonide näitude fikseerimist- hingamise rütm ja sagedus, südame löögisagedus, vererõhk, lihaspinge, higieritus (naha galvaaniline reaktsioon) jt. Kaasajal on konstrueeritud eksperimentaalseid polügraafe, mis registreerivad kuni 20 erinevat parameetrit, mille ühiseks omaduseks on tahtele mitteallumine või vähene allumine. Niisugune diagnostika põhineb psühholoogiast teada assotsiatiivsel eksperimendil, mille olevat esmakordselt läbi viinud inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911) (Darwini onupoeg, eugeenika rajajaid, uuris ka intelligentsuse jaotumist
soojuse äraandmisega püsiv kehatemperatuur. Iga milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 o C, kulub 0,5...0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine. Kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist suurem, on higistamine ainus abinõu, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust
subjektist. Seega on stress ja tunnetus tihedalt seotud. Ühelt poolt mõjutab stress tunnetust, teiselt poolt mõjutab tunnetus stressi. Viimane on sageli suure tähtsusega. Nt kui meestöötaja näeb talle meeldivat naiskolleegi vestlemas mõne noormehega, võib see temas kutsuda esile stressi. Stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused. Inimene, kes on tundnud hirmu või erutust, teab, et sel ajal südame löögisagedus ja higieritus suurenevad ning hingamine tugevneb. Adaptiivsed muutused stressi puhul on organismi füsioloogiliste süsteemide adekvaatne vastus ohule. Osa organismi reaktsioone on spetsiifilised ja osa mittespetsiifilised, analoogilised kõigis stressisituatsioonides. Suur tähtsus on suprarenaalnäärmete sekretsioonil. 19. Keskkonna optimeerimine Töökeskkonnas esineb arvukalt tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: mürgised ained,
ainsaks võimaluseks soojus naha kaudu ära anda ( 1ml vee aurumisel eraldub 0,58 kcal soojust). Aurumine omandab soojuse äraandmisel erilise tähtsuse väliskeskkonna temp-i tõusu ja soojuse produktsiooni suurenemise puhul organismis. Isegi suhteliselt külmades tingimustes suureneb soojuse produktsioon kehalisel tööl sedavõrd, et soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse abil ei suudeta termilist tasakaalu säilitada ning organismi ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu.
anda ( 1ml vee aurumisel eraldub 0,58 kcal soojust). Aurumine omandab soojuse äraandmisel erilise tähtsuse väliskeskkonna temp-i tõusu ja soojuse produktsiooni suurenemise puhul organismis. Isegi suhteliselt külmades tingimustes suureneb soojuse produktsioon kehalisel tööl sedavõrd, et soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse abil ei suudeta termilist tasakaalu säilitada ning organismi ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu
ORGANISMILE VAHUR ÖÖPIK Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS Mis tahes kehalise koormuse olulisimad tunnused, mis määravad tema toime inimese organismile, on maht ja intensiivsus.
moodustavad prevertebraalsed ganglionid ehk alakeha piirkonna närvisõlmed. Ka seal toimub sünaptiline ümberlülitus. Need postganglionaarsed teed ei suubu elundite juurde, et neid mõjutada, vaid põimuvad parasümpaatiliste traktidega närvipõimikuteks. Muu hulgas moodustavad nad solaarpleksuse ehk päikesepõimiku. Sümpaatikuse erutuse tulemusteks on vererõhu tõus, tahhükardia ja hingamisrütmi kiirenemine. Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus See vegetatiivse närvisüsteemi osa saab alguse seljaaju ristluu (sakraal) osast, samuti ajutüve piirkonnast, kus parasümpaatilised närvid kulgevad koos III, VII, IX ja X kraniaalnärviga. Ka siin eristatakse preganglionaarseid ja postganglionaarseid närviteid. Parasümpaatilised ganglionid asuvad nende elundite läheduses, mida nad mõjutavad
annaabi.ee 
