10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lala lala
Õppematerjali autor
Kristiina Mokanu K10C KOHVI uurimustöö Juhendaja: Mariina Madisson Pärnu 2010 Sisukord 1
Kohv & tee Referaat KOHV Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki
Kuressaare Gümnaasium Kohv Uurimustöö Koostaja: Kerten Palumets 10c klass Kuressaare 2009 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte.........................
KOHV Kohv ei ole ainult hommikune ärataja. Autor väidab, et kofeiin on ksantiini alkaloid. Kofeiini on kasutatud juba ammustest aegadest erguti, mürgi või ravimina. Seda on leitud paljudest taimedest. Kohvi kofeiini sisaldus sõltub valmistamisest. Kofeiini pikaajalise tarbimisega võivad ilmneda ka tervisehäired. Huvitavat Teadlased on uurinud ja arvanud, et aastas tarbitakse umbes 120 000 tonni kofeiini, sellest 90% on kohvis ja tees. Tumeröstitud kohvis on kofeiinisisaldus väiksem, kui kergelt röstitud kohvis. Tees on ühe tassi kohta kofeiini poole vähem, kui kohvis. Kofeiin on ka karastusjookides ja energiajookides. Nendes jookides on umbes 10-50mg kofeiini ühe klaasi kohta
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6
Kofeiini leidub süljes, sapis, seemnevedelikus ja rinnapiimas. Väike osa (0,4...4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% taas imendub neerutorukestes ja metaboliseerub (ainevahetusse). Metaboliitidest 2...5% eritub väljaheidetega, põhiosa eritub uriiniga. Mis kiirelt tuleb see kiirelt kaob: mõne tunniga laguneb pool organismi viidud kofeiinist ja sõltlane vajab uut annust. Juba 20...40 min pärast kohvi joomist ilmneb kofeiini ergutav toime ajule. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Kohvil vett eritav e diureetiline toime. Järelikult veekaotuse korral pole kohv janu kustutamiseks sobiv jook. Ettevaatlikud peavad kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega
Järgmisena: lüüakse roheline valmimata ladvaosa maha, laasitakse külgejäänud lehed, visatakse mahlast rasked rooteibad koormasse, rooteibad saadetakse kohe vabrikusse. Kogenud lõikaja võib koristada pool tonni suhkruroogu tunnis. Suhkruroogu koristatakse ka kombainiga, mis: lõikab suhkrurootaimed maapinna lähedalt maha, koorib lehtedest paljaks, ladustab varred vastavasse kohta, puhub äralõigatud lehed ja muud jäägid põllule tagasi. Kombaini tööjõudlus võib olla kuni 100 tonni tunnis. Koristatud suhkruroog töödeldakse 24 tunni jooksul (koristatud roog kaotab kiiresti suhkrut). Eriti kehtib see nõue kombainiga koristatud suhkruroo kohta (vigastab taimi mehaaniliselt märksa rohkem). Seetõttu peavad suhkruvabrikud asuma suurte istandike lähikonnas. Nende läbilaskevõime peab vastama päevase maharaiutud suhkruroo kogusele.
neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolmendavad. Inimene jõuab pika peene bambusridvaga päevas ära puudutada 2000-3000 õit. Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid