Inimeste suguelundkond ja üldine areng (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Inimeste suguelundkond ja üldine areng

Mõisted:

Ovulatsioon- viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast

Menstruatsioon- kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine

Viljastumine - muna- ja seemeraku ühinemine, mille tagajärjel hakkab viljastunud rakust arenema uus organism

Abort- raseduse iseesenelik või tahtlik katkemine

Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime

Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine

Teised sugutunnused :

Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a.

Naisel: hakkavad kasvama rinnad , puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a.

Munarakk : moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni
Seemnerakk : moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp.

Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad , kusiti, suguti , munandimanused, munandid

Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid .

Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri.

Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega.

Naise suguelundid: munasarjad, munajuha, emakas , tupp

Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk.

Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva

kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada

meeste viljakas aega kestab suguküpseks saamiset kuni elu lõpuni, naistel aga -u50a.

Viljastumine toimub munajuhas

Spermid on naise suguteedes suguvõimelised 2 päeva.

Munarakku saab siseneda vaid üks sperm , kuna peale ühe sisenemist tekib munaraku välispinnale läbipääsmatu kiht.

Umbes nädal kulub munaraku viljastamiset selle pesastumiseni, algul jaguneb munarak kaheks ja seda aine uuesti ja uuesti, se kinnitub emaka paksenenud limaskestale ehk pesastub

Viljatust ei ole võimalik otseselt ravida kuid lapsesaamsi meetoditena kastutatakse nt kunstliku viljastamist ja asendus emadust, selle põhjuseks võivad olla erinevad haigused, alkohool, suits, vale toitumine, jne.

Idulane : viljastumisest kuni 3.raseduskuuni, ei ole veel inimese sarnane, ei oma kõiki tunnuseid ja organeid, pea on eriliselt suur.

Loode: 3-9 raseduskuud, on olemas kõik elundite ja elundkondade alged , silmadel pole veel lauge.

280 päeva/40nädalat/9kuud

Platsenta kaitseb last põrutuste ja löökide eest, sealt saab ta juua ja see niisutab ka keha.

Vesikest : looteveega täidetud kest milles loode hõljub, vesi vaheldub 3tunni järel täielikult, sealt saab loode juua ja väljutab ka selle sinna,
Platsenta: selle kaudu loode toimub ema ja loote vaheleine ainevahetus , ema annab vajaliku ja võtab üleliigse, ühendab nabanöör.

Loote arengut võivad kahjustada haigused, vale toitumine, suitsetamine , alkohool, valed ravimid , kõvad põrutused jne.

Vältida saab rasedust:

Kondoom , 85-95%, kaitseb haiguste eest

Naiste kondoom, 85-95%, kaitseb

Tuperõngas, 100%, ei kaitse

Pillid , 100%, ei kaitse

SOS-pillid, 95%, ei kaitse

Imikuiga , Lapseiga, Murdeiga , Noorukiiga , Küpsusiga, Elatanuiga, Vanuriiga

Kliinilises surmas inimene ei sure täielikult, rakud ja koed toimivad edasi kuid vajalikud organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud.

Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid.

Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan energiarikaste toitainete lagundamine, veresooned ahenevad , lihased tõmbuvad ja lõtvuvad

Ülekuumenemise korral: suureneb higieritus, pindmised veresooned lienevad, karvad asetsevad vastu nahka

Ootamatutes olukordades : adrenaliin paiskub verre, silmad laienevad , hingamine muutub sügavamaks, vabaneb glükoos, pulss ja vererõhk tõuseb.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Inimeste suguelundkond ja üldine areng #1

Inimeste suguelundkond ja üldine areng #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andre123123 Õppematerjali autor

loode rakud elutegevus koed karvakasv kaenla karvakasv veresooned vererõhk

Sarnased õppematerjalid

docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.

Arengubioloogia

doc

Inimeste paljunemine; inimene kui tervik

ovulatsioon; mitteviljastunud munarakk eemaldub organismist menstruatsiooni käigus; kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode 3.Järjesta viljastumise või loote arengu etapid. Viljastumine: 1) spermid liiguvad naise organismi; 2) spermid koonduvad munarakku ümber; 3) spermid eritavad ühendeid, mis võimaldavad sissepääsu munarakku; 4) üks sperm tungib munarakku; 5) toimub viljastumine; 6) viljastunud munarakk jaguneb kaheks. Loote areng: 1) viljastatud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja moodustub rakukobar; 2) rakukobar pesastub emaka limaskestas; 3) rakukobar areneb emakas idulane; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm.

Bioloogia

docx

Suguelundkonna ülevaade

Seal loode ujub. See vedelik kaitseb teda muljumise, kuivamise, temperatuurimuutuste eest. Sinna kuhu idulane pesastus kujuneb platsenta. Selle kaudu on ema ja loode ühenduses. Loodet ühendab platsentaga nabanöör mille kaudu toimub ainevahetus. Ema verest toitaineid, hapnik, vesi. Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada

Bioloogia

docx

Suguelundkond

Bioloogia

docx

IMMUUNSÜSTEEM

· Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle

Bioloogia

doc

Terve naine

Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes (pubarche ja axillarche). See faas lõpeb menarhega (esimese menstruatsiooniga), mis tähistab puberteedifaasi algust. Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12.-14.a. vanuses. Puberteedifaasis lõpeb kogu genitaalsüsteemi ja ka sekundaarsete sugutunnuste areng. Lisaks östrogeenidele hakatakse munasarjades tootma ka kollaskehahormooni (progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel läheb üle regulaarseks bifaasiliseks (ovulatsiooniga) tsükliks. 3 Reproduktiivse- e. suguküpse ea all mõistetakse iga, milleni jõudnud naisel on

Inimese õpetus

docx

Eksami teemad

lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid. · Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest, kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on lõugkobijad, avatud vereringe, hingab raamatkopsudega ja trahheedega, saak püütakse püünisvõrguga, sööb ainult vedelat toitu, lahksugulised, kehasisene viljastumine ja otsene areng. · Putuka tunnused- kuus jalga, külgedelt kokku surutud, palju lülisid, keha katab kitiinkest, hapnikku nende veri ei transpordi, hingab trahheedega, avatud vereringe, lahksugulised ja arenevad vaegmoondega. 17.selgrootute loomade tähtsus looduses ja inimese elus · Tähtsus looduses- filtreerivad vett- käsn, aineringelülid- ämblik, hoiavad mulla viljakust- vihmauss. · Tähtsus inimese elus- on toiduks, karpidest saab pärleid, mida müüakse ja kasutatakse

Bioloogia

docx

ELUSLOODUS

Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes - Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad)) Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus) - Otsene arenemine (järglased sarnanevad vanematele) - Moondega areng (ei sarnane vanematele) nt. kaladel ja kahepaiksetel - Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone) Reageerimine ärritustele Kohastumine keskkonna tingimustega iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel. 4 RAKK Loomarakk

Bioloogia

Rohkem sarnaseid