Diabeet (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Marian Ilves
DIABEET
Referaat
Tallinn 2014

SISUKORD

MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? 3
DIABEEDITÜÜBID. 3
DIABEEDI TÜSISTUSED. 5
RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED. 7
DIABEETILINE JALG. 7
DIABEETIKU TOITUMINE. 9
ALTERNATIIVSEID VIISE DIABEEDI OHJAMISEL. 9
KASUTATUD KIRJANDUS: 11

MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD?

Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese.
Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad . Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks . Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole . Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa , kuid haigus on olemas ja vajab ravi.
Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja toimetulekuõpetusega on võimalik säilitada diabeetikute elu- ja töövõimet.

DIABEEDITÜÜBID.

Diabeedil eristatakse nelja erinevat vormi:

• I tüübi diabeet
  
• II tüübi diabeet
  
• Sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustustest)
  
• Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet
  

I tüüpi diabeet kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse autoimmuunhaigusteks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd ka teie enda organismi. I tüübi diabeedi üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. I tüüpi diabeet tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab pärilik eelsoodumus , mis kohtub mingi välisfaktoriga. Arvatakse, et välisteks faktoriteks on viirused ja toitumisharjumused, kuid kõiki diabeeti vallandavaid tegureid siiski veel ei teata.
Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid .
Et tagada veresuhkru normaalne tase, hea enesetunne ning täisväärtuslik elu, tuleb hoida tasakaalus toitumine, füüsiline koormus ja insuliini doosid. Tänapäeval on abiks ka võimalus mõõta oma veresuhkru taset regulaarslt glükomeetriga.
II tüübi diabeedi puhul toodab pankreas jätkuvalt insuliini, kuid veresuhkru reguleerimiseks ebapiisavas koguses. II tüübi diabeet on tavaliselt seotud rasvumisega, kusjuures ülearu täis rasvarakud kaotavad oma insuliinitundlikkuse. Alguses reageerib pankreas üha rohkema insuliini tootmisega, kuid pikapeale see väheneb.
II tüübi diabeet tabab üldjuhul ülekaalulisi , üle 40 aastaseid inimesi, kuid see võib tekkida ka varem. Põhjuseks on istuv , mitteliikuv eluviis ning tarbitakse liiga palju ja ebaõiget toitu. On ka väiteid, mis ütlevad, et II tüüpi diabeeti haigestuvad suurema tõenäosusega madala sünnikaaluga inimesed, mõningate retseptiravimite (näiteks kortikosteroidide) tarvitajad ja hormonaaltalitluse häiretega (näiteks kilpnäärme ületalitlus ja Cushingi sündroom) inimesed.
Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on :

• Pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel
  
• Ülekaalulisus
  
• Metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine , kõrgenenud veresuhkur
  
• Naistel põetud rasedusaegne diabeet.
  

DIABEEDI TÜSISTUSED.

Diabeet võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Tüsistused ei teki kõikidel
diabeetikutel ja neid saab hoida või nende raskusastet vähendada korraliku veresuhkru ohjeldamisega. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning nende ravi on efektiivsem.
Silmakahjustused:
Suhkruhaigusest tingitud väikeste veresoonte kahjustus silmades võib põhjustada valguliste ainete pääsu läbi veresooneseina ning need kahjustavad tundlikke närvirakke silma võrkkestas. Suureneb ka verejooksu oht kahjustatud väikestest veresoontest. Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustuse tõttu võib tekkida nägemiskahjustus.
Teist tüüpi silmakahjustus, mis võib diabeetikut ohustada , on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus- see vähendab silmade liikuvust.
Nende ennetamiseks peavad suhkruhaiged käima kord aastas silmakontrollis ning vajadusel saama ennetavat ravi.
Neerukahjustused:
neerukahjustus ehk diabeetiline nefropaatia võib välja kujuneda juba esimeste diabeediaastate jooksul. Neerudes paiknevad väikesed veresooned võivad pikaajalise ja halvasti ohjeldatud diabeedi käigus kahjustuda. Varases nefropaatia staadiumis pole sümptomeid märgata. Kui aga uriini siseneb palju valku, võivad jalad ja pahkluud üles paistetada, võib tunda loidust, iiveldust ning õhupuudust. Neerukahjustuse lõppfaasis on juba vaja dialüüsi, mis tähendab vere kunstlikku filtreerimist. Kahjustuse varajaseks avastamiseks on vaja sagedasti kontrollida valgu esinemist uriinis.
Südame ja veresoonte kahjustused:
Suhkruhaigusest tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia , südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni (jalgade arterite haiguse) ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis , ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud.
Seetõttu on kriitilise tähtsusega hoida veresuhkur kontrolli all, hoida vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne.
Närvikahjustused:
diabeetiline neuropaatia on kahjustus, mille puhul veresuhkur kahjustab pikapeale närve ning need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edastada. Sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu- ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades. Neuropaatia on tavaliselt jääv, sümptomeid võidakse nende ilmnemisel ravida.
Jalgade kahjustused:
suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi te seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Kõrgenenud veresuhkur on heaks toitekeskkonnaks bakteritele, mis võivad jalahaavandeis vohama hakata. See omakorda halvendab haavandite paranemist ning halvimal juhul haavandid suurenevad, lisandub gangreen ja osutub vajalikuks amputatsioon. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. Kui teil on probleeme oma jalgadega , peate otsima abi erikoolituse saanud jalaspetsialistilt. Hea veresuhkru kontroll on ilmselgelt väga oluline jalahaavandite vältimiseks.
Naha ja naha aluskoe muutused

Nahaaluskoe vähenemine või vohamine insuliini süstekohtades.
2. Nekrobioos, mille puhul esinevad sääre eespinnal ümmargused punetavad või pruunikad laigud, mis võivad jätta pärast paranemist arme. Kui nekrobioosile ei lisandu põletikku, siis diabeedi hea kompensatsiooniga paranevad kahjustatud kohad iseeneslikult.
3. Paksenenud peopesade või jalatalla nahk.
4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme tuimuses ja tundlikkuse häires,
5. Naha seenhaigused , mille põhjuseks on seoses diabeediga häirunud organismisisene bakterite tasakaal,
6. Naha sügelemine.
7. Higistamishäired, mille iseloomulikuks tunnuseks on jalgade kuivus (vähene higieritus) ja kehatüve liighigistamine.
Impotentsus: impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni . Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused.
Rinnaangiin ehk stenokardia: see avaldub valuna rindkeres , mis tekib füüsilisel pingutusel ja kaob puhkeasendis. Füüsiline aktiivsus tõstab organismi nõudlust vere järele, kuid ahenenud arterites ei saa veri enam piisavalt efektiivselt liikuda ning südamelihas ei saa hapnikku ja tekib valu. See võib alguse saada rindkere keskosast ning liikuda kõrri ja käsivartesse.

RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED.

Insuliinipuudus ja I tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia ketoatsidoosi kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis.
Happemürgistuse sümptomideks on iiveldus , oksendamine , kõhuvalud ja väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele.
Tunnused:
• polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega)
• suukuivus, maitsemuutused
• paradontoos ( hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik)
• nahasügelus, retsideeruvad lööbed
• jalgade tuimus, neuropaatiline valu;
• tupe seenhaigus
• väsimus, unisus
• kehakaalu langus

DIABEETILINE JALG.

Diabeet võib kahjustada nii jalanärve kui –veresooni. Kahjustunud närvide puhul võib tekkida torkimis-, kihelus- või kõrvetustunne. Veresoonte kahjustuste tagajärjel võivad jalad muutuda külmaks ja kahvatuks ning võimalikud vigastused paranevad aeglaselt. Kahjustuste süvenemisel võib tundlikkus kaduda. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini.
Tüsistusi jalgadel aitab vältida jalgade igapäevane vaatlus ja hooldus ning õiged jalanõud.
Iga päev peaks haige oma jalad üle vaatama. Kui ise ei näe kogu jalga peaks kasutama peeglit või paluma abi. 
• Vaadelda jalgu , et ei oleks hõõrdumisi, naha pragunemist, ville , haavandeid. Jälgida ka naha värvust ja naha temperatuuri muutusi.
• Pesta jalgu iga päev leige vee ja seebiga , mitte leotada jalgu üle 5 minuti
• Kuivatama jalad hoolikalt pehme rätikuga, eriti varbavahed
• Varbaküüned lõigata otse. Mitte lõigata neid liiga lühikeseks. Sissekasvanud küüsi ja konnasilmi peaks ravima spetsialist jalaravi kabinetis.
• Hoida nahk kreemiga pehme. Varbavahesid mitte kreemitada.
• Vahetada iga päev sokke või sukki. Eelistada tuleks pehmeid puuvillaseid sukke – sokke ja need ei tohiks olla liiga väiksed ega liiga suured.
• Jalanõudest on sobivaimad paksu sisetallaga pehmest nahast jalatsid. Kõrge kontsaga kingad ei ole soovitavad. Jalanõud peavad olema puhtad ja terved, et seal ei leiduks ebatasasusi, naelu, liiva, kivikesi või teisi potentsiaalseid ärritajaid. Kui jalgade tundlikkus on langenud ei pruugi te neid tunda.
• Mitte käia paljajalu, ei toas ega õues. Ei tohi soojendada oma jalgu soojenduskotiga ega tule paistel.
Kuna jalgade verevarustus on halb, on kõik hädad jalgadel väga visad paranema. Kõik kahjustused ja vigastused on suured probleemid- jalahaavandid on üks peamisi põhjuseid miks diabeetikud haiglasse satuvad. Selle tõttu peab diabeetiku jalgade hooldus olema eriti hoolikas ja veretu.

DIABEETIKU TOITUMINE.

Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada sobivat toidu kogust ja süsivesikute sisaldust.
Toidusoovitused :

• Toituda regulaarselt, 4-6 toitukorda päevas
  
• Valida väherasvased lihatooteid ja kala
  
• Tarvitada väherasvaseid piimatooteid
  
• Eelistada täisteratooteid: sepik, täisteraleib, pudrud, müslid jne.
  
• Tarvitada palju köögivilju, puuvilju , marju
  
• Eelistada keetmist, hautamist, grillimist
  
• Janu korral juua vett
  
• Alkohol ei tohi kuuluda diabeetiku igapäevamenüüsse.
  

ALTERNATIIVSEID VIISE DIABEEDI OHJAMISEL.

Suhkruhaigusega toime tulekuks võib kasutada ka täiendavaid ravivõtteid, mida kasutatakse koos asjakohaste arsti määratud ravimitega. Ravivõtete hulka kuuluvad taimravi , ajurveda, loodusravi , homöopaatia, magnetravi, refleksoloogia , jooga, akupunktuur , dieetravi, tsoonteraapia, lõdvestumine ja meditatsioon ning ravi vitamiinide ja mikroelementidega.
Mõned ravivõtted, näiteks jooga, toimivad stressivastaselt ( stressihormoonid põhjustavad veresuhkru taseme tõusu). Kui teha iga päev hingamis - ja teisi harjutusi ning mediteerid, võivad need parandada seedimist ja panna pankrease ja maksa paremini töötama, nii et veresuhkur püsib kergemini õigel tasemel.
Teised, nagu akupressuur, akupunktuur, refleksoloogia ja homöopaatia panevad tööle organismi loomulikud ravivõimed. Tsooniterapeudid soovitavad mõjutada kätes ja jalgades olevaid maksa, pankrease, ajuripatsi ja neerupealiste refleksipunkte.
Neile vastandina kasutatakse taimsetes ravimites taimeekstrakte, mis mõjutavad organismi füsioloogiliselt, muutes selle funktsioneerimist sarnaselt retseptiravimitega.
Diabeetik võib püüda oma haigust kontrolli all hoida ka vitamiinide ja mikroelementide abiga. 1000 mg C- vitamiini 3 korda päevas, 400 IU E- vitamiini 2 korda päevas, 200 mikrogrammi kroomi 2 korda päevas, 50 mg B6- vitamiini 2 korda päevas, 30 mg niatsiini 3 korda päevas ja 250 g niatsiinamiidi kord päevas.
NÄIDE ELUST.
Minu enda peres puudub suhkruhaigus ja mul pole olnud väga lähedalt kokkupuudet sellega. Kuid minu töökaaslase peres tuli haigus päevakorda ja seda täitsa ootamatul kombel, kui tema 11 kuusel lapsel pandi diagnoosiks I tüübi diabeet. Nende peres pole diabeeti varem olnud.
Ühel päeval panid vanemad tähele, et nende muidu energiline poisipõnn on täitsa loid ja tujutu. Järgmisel päeval see jätkus ning kutsuti kiirabi. Veresuhkru mõõtmisel selgus, et selle tase on ohtlikult kõrge. Haiglasse viidi peaaegu koomas laps. Õnneks läks kõik hästi.
Selle pere igapäevaelu käib rangelt diabeedi- lapse järgi. Kindlad söögiajad, insuliini koguste arvutamine, väljas liikumine, veresuhkru mõõtmised iga kolme tunni tagant kui lapsel pole küljes anduriga insuliinipumpa, said kindlalt igapäeva rutiiniks. Kogu tegevus peab olema ette mõeldud, alati peavad kaasas olema kõik tarvikud ja süstid juhuks kui veresuhkur ohtlikult madalaks või kõrgeks läheb. Öösiti tuleb ärgata mitmeid kordi veresuhkru taseme mõõtmiseks või siis insuliinipumba alarmi peale.
Praegu on väike poiss sügava puudega ja vajab 24/7 järelvalvet. Kasvades kindlasti asjad paranevad ja rutiini järgides saab ta elada täisväärtuslikku elu. Tänapäeval on õnneks ravimite manustamine ja haiguse jälgimine heal tasemel.
Üldjuhul diabeeti täielikult välja ravida ei õnnestu, kuid on võimalik saavutada haiguse hea kontroll, mis tagab hea enesetunde ja aitab vältida tüsistuste teket. Selleks saab ise palju ära teha. Seda referaati kirjutades sain teada, et diabeet võib olla väga ohtlik haigus aga kui jälgida enesetunnet ja teha koostööd arstiga ning kasutada sobivaid meetodeid lisaraviks, siis võib suhkruhaige elada täisväärtuslikku elu iga päev.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Halling, T., Mis on suhkruhaigus?, Diabetes 1, 1994. www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk= 1737

http://www.diabeet.ee/node/17

Brewer, S., „Toimetulek diabeediga, põhjalik täiendava ravi kava“. Tallinn: Maalehe raamat 2009

Mida peab teadma diabeedihaige, Infoleht: http://www.ph.ee/content/editor/files/Diabeet.pdf

Diabeet, õppematerjal haige hooldajale. http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html

http://www.diabeet.ee/diabeedi-tusistused-pikaajalised

http://www.diabeet.ee/jalahaavandid

Diabeetiku toiduvalik, patsiendi meelespea. http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK640%20Diabeetiku%20toiduvalik.pdf

Looduravi ABC/ Toim. M. Kivik, 2006. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi

Eravestlus kolleegiga