Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stressiga toimetulek (0)

1 Hindamata
Punktid
Toimetulek stressiga
Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema . Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus . Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress . Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt.
Stressi kogevad maailmas kõik inimesed ja seepärast on vajalik teada kuidas sellega toime tulla.
Probleemilahenduse etapid on:
  • Probleemi defineerimine ja määratlemine
  • Alternatiivsete lahenduste väljamõtlemine
  • Vajaliku tegemine ja otsustamine
  • Lahenduse täideviimine ja hindamine

Võiks mõelda sellele, kas on inimesi, kellele endaga toimuvast rääkida. On täheldatud, et inimesed kalduvad paremini toime tulema stressiga siis, kui neil on teised inimesed, kellele nad võivad toetuda.
Samuti on tähtis säilitada oma jõuvarude tasakaal. Füüsilist ja vaimset kurnatust tuleks ennetada ning energiavarusid taastada. See ei tähenda aga, et peaks lõpetama eesmärkide seadmise, enesearendamise. Küll aga peaks hoiduma seadmast endale ülejõukäivaid eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga. Pidev võistlus teiste ja kellaga võib hävitada elurõõmu ja ka tervise.
1960. aastal läbiviidud uuring stressi mõjust südamele näitas, et mõned sarnaste iseloomujoontega patsiendid on südamehaigustele vastuvõtlikumad. Neid nimetati A-tüübi, ülejäänuid B-tüübi inimesteks.
Loen ette nüüd nii A-tüübi kui ka B-tüübi tunnused, kuula ja anna hinnang endale, kumb sina oled:
Kui on võimalik siis tee mingi märge, kas see tunnus käib sinu kohta. Näiteks A-tüüp- rahutu , täpp/linnuke vms.
A-TÜÜP:
  • kiire söömine
  • kiire rääkimine
  • pidev võistlus
  • agressiivsus (nii verbaalne kui füüsiline)
  • väsimuse ignoreerimine või eitamine
  • mitme asjaga korraga tegelemine
  • tihe ajagraafik
  • Pealiskaudne kuulamine, kuulamise teesklemine

B-TÜÜP:
  • lõdvestunud ja rahulik
  • kannatlik
  • kehv võistleja
  • mitteagressiivne
  • ei tunne ajapuudust
  • rutiini nautiv
  • rahulolev
  • pikaldane

Tõstke käed, kelle omadused lähevad rohkem kokku A-tüübi omaga ning need kelle omad B-tüübi omaga.
Puhtaid A- või B-tüüpi inimesi leidub harva – enamasti esinevad mõlema tüübi omadused koos –, kuid need, kellel on A-tüübi iseloomuomadused ülekaalus, ei tule sageli stressiga toime.
Esitan mõned nutikad näpunäited, kuidas stressigaa toime tulla:
  • Üks õun päevas hoiab haigused eemal
  • Pärnaõievann- magusam uni ja suurem higieritus
  • Kirjuta oma mõtted ja negatiivsed emotsioonid paberile
  • Naera - naer on hea meie tervisele
  • Lemmiklooma pidamine- rahustavad jalutuskäigud oma lemmikuga ning samuti ka nendega vestlmine, sest nemad ei vaidle sulle kunagi vastu
  • Õige toitumine-ühe tohutu lõunasöögi asemel tuleks päevas süüa mitu väikest einet
  • Joo musta või piparmündi teed
  • Loe 10ni
  • Kuula head muusikat
  • Tee lõõgastavaid harjutusi , näiteks tavalisi hingamisharjutusi
  • Söö šokolaadi, eriti rahustab närve tume sokolaad
Teeme väikse katse:
Selles katses kombineerime 3 stressi maandavat tegevust.
Kõigepealt jagan teile ühe tüki šokolaadi, siis kui šokolaad on söödud loeme rahulikult 10ni ja peale seda hingame 3 korda sisse ja välja. Kindlasti tuleb neid rahustavaid harjutusi teha korralikult, muidu ei anna need mingit tulemust. Katse tulemusel peaksid vähemalt osa teist tundma rahulikumana. Miks ainult osa? Aga seepärast, et need võtted ei pruugi kõigile mõjuda. Inimesed on erinevad ja neile mõjuvad ka erinevad tegevused.
Edaspidi, kui te tunnete end närvilise või rahutuna, meenutage neid nutikaid ja lihtsaid nippe, rakendage neid ning teie tervis on korras.
Stressiga toimetulek #1 Stressiga toimetulek #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vanilllacupcake Õppematerjali autor
see annab lihtsa ülevaate lühikõnest, teemal toimetulek stressiga. Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema.

Sarnased õppematerjalid

STRESS
2
docx

STRESS

STRESS Tavaelus mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed

Bioloogia
Stress
12
docx

Stress

TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda

Stress ja läbipõlemine
Stress ja sellega toimetulek
19
docx

Stress ja sellega toimetulek

Võru Täiskasvanute Gümnaasium STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat Koostaja: Ülle Jaaska Juhendaja: Ene Laane 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
Stress ja kuidas seda vältida
7
docx

Stress ja kuidas seda vältida.

Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava

Psühholoogia
Nimetu
76
pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ..............................

Psühholoogia
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7

Psühholoogia
Tervisepsühholoogia konspekt
19
docx

Tervisepsühholoogia konspekt

Pool loengut puudu Kroonilised haigused · Koostöö raviarstiga: plaanid, info ja juhised, kontrollikese on dünaamiline (võib muutuda) ja koostöö raviarstiga võib aidata seda muuta. · Enesekontroll ja enesehinnang: · Plaanide tegemine: · Stressi ohjamine: Usaldusisik, elustiil, elurütm, trennid, hobid, toitumine. Lõdvestusharjutused, füüsiline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus, nõustamine, hingamisharjutused, info, toitumine. · Majanduslik toimetulek: Terve pere peaks raha planeerima · Lähisuhted: ei tohi üleabistada ja abistajal on ka vaja nõustamist ja teadmisi. Bioloogilist enäitajate ja patsiendi vaevuste vahelist seost on raske selgitada. On ravimatu. On ennustatava arenguga (pigem). Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Raske on oma meeleolu kontrollida

Psüholoogia
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun