Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Intervjuu kohvist (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on teie poolt analüüsitav toiduaine?
  • Millised riigid on suurimad kohvitootjad maailmas?
  • Millised on parimad toorkohvi oad?
  • Mis näitab kohviubade töötlemisvigu?
  • Missuguseid toitaineid kohv sisaldab?
  • Mis ülesandeid kofeiin meie organismis täidab?
  • Mis on kohvi plussid javõi miinused?
  • Milleks kasutatakse kohvi veel peale joomise?
  • Kui kaua säilib jahvatatud kohv?
Vasakule Paremale
Intervjuu kohvist #1 Intervjuu kohvist #2 Intervjuu kohvist #3 Intervjuu kohvist #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlinklein Õppematerjali autor
Bioloogia iseiseisev töö
kutsehariduskeskus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
odp

KOHV- joogiõpetus

Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal maailmas. Traditsiooniliselt on cappuccinos kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu Espresso Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma. Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari. Tänaseks on kohvist saanud tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu ning jääb kogu maailma käibega alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi, seega on see maailma populaarseim jook. Caffè latte Kohviijook, kus on 1/4 espressot ja 3/4 vahustatud piima. Kuum espresso (umbes 7 cl) valatakse klaasi põhja, selle peale valatakse kuuma auruga vahustatud piima (umbes 2 dl).

Joogiõpetus
thumbnail
4
docx

KOHV

KOHV Rahakäibe poolest maailmas suurimad 1. Nafta 2. Kohv Kohvipuu · Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg

Toiduainete õpetus
thumbnail
2
doc

Kohvi sõltuvus

Müüdava kohvi kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi. Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused. Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri) kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse. Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis maitsmismeelele annab kibeda ja mõru maitse. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 minuti möödudes pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa (99% kofeiinist imendunud). Kofeiinimolekul on piisavalt rasvlahustuv pugemaks läbi rakumembraanide ja tungimaks ka aju närvirakkudesse. Näiteks vere ja aju vahel ühtlustub

Inimese õpetus
thumbnail
16
doc

Kohv inimeste elus

Selle kasvatamine, töötlemine, turustamine ja transportimine loovad töökohti miljonitele inimestele maailmas. Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. 3. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam ja on pärit Kongost. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica) Lääne-Aafrikast, kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks, kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. 4. Lahustuv kohv Vedelat kohviekstrakti tehakse umbes 1840. aastast, kuid esimene pulbrilise lahustuva kohvi valmistas 1901

Bioloogia
thumbnail
6
docx

AJALUGU-kohv

· Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. · Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. · Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni.

Toiduainete õpetus
thumbnail
6
doc

Kohvi sortiment

nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja,

Toiduainete õpetus
thumbnail
5
rtf

Kohv

edasi ülemisse kambrisse. Valmis kohv jääb ülemisse kambrisse püsima. Espresso Üks keerulisemaid ja raskemaid kohvi valmistamise meetodeid, mille õnnestumiseks peavad nii valmistaja kui masin täitma hulga tingimusi. Et valmistada perfektset espressot, on vaja et masina veetemperatuur oleks vahemikus 88-92C. Masin surub vee 9-baarise survega läbi 7-grammise kokkupakitud ja peeneks jahvatatud kohvi. Vamimise aja ettenähtud vahemik on 25-30 sek. Vesi moodustub kohvist 98,5%. Ideaalse espresso tunneb ära pinnale tekkiva crema järgi. Mis on värvuselt punakaspruun ja tihe. Kui crema on liiga hele, liiga õhuke või liiga tume, siis ei ole espresso valmistatud õigesti. Perkolaator Perkolaatorisse kallatakse külm vesi ja kahe sõela vahele pannakse jämeda jahvatusega kohv. Vesi tõuseb kuumenedes toru mõõda üles ja valgub läbi kohvi tagasi. Kohvi aroom kaob. Lahustuv kohv Naturaalsed kohvioad röstitakse ja jahvatatakse

Joogiõpetuse
thumbnail
22
docx

Kohvisortiment erinevate tunnuste alustel

järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun