Cheopsi püramiid (0)

Referaat
Vana- Egiptus
Cheopsi pramiid
Sisukord
Cheopsi pramiidist......................................................................................................... 3
Ehitamine......................................................................................................................... 3
Suurus.............................................................................................................................. 4
Siseehitus ......................................................................................................................... 4
ﾜmbritsevad ehitised....................................................................................................... 5
Uurimine .......................................................................................................................... 5
Pramiidi asend t臧tede suhtes........................................................................................ 5
Pildid................................................................................................................................ 6
Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 7
Cheopsi pramiidist
Cheopsi pramiid on Egiptuse pramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi j舐gi, kes laskis selle ehitada aastatel 2551-2471 eKr. Cheopsi pramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim ja maailma kgeim pramiid. Ehitis on ka loetud vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on t舅aseni s臺linud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kgeim ehitis- kuni u.1300. aastal valmis Inglismaal Lincolni katedraal.
Pramiid on orienteernunud piilmakaartega nii, et iga klg on t舊selt risti kahega neist. Ehitis on m舐kimisv蒿rselt t舊selt ehitatud. See asetseb peaaegu ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2cm kkumised) ja pramiidi pi on l臧edane ideaalsele ruudule.
Ehitamine
T舅ap臚vani pole selgusele jtud kuidas pramiide ehitati. Tollel ajal polnud inimestel nii suure ehitise jaoks piisavalt triistu ja vahendeid. Pramiid koosneb ruudukujulistest kiviplokkidest, mis on raiutud kalju seest, transporditud ehituspaika ja vormitud kividest korrap舐ased ruudud . Kuidas seda tehti ja mis tjdu kasutati? Lisaks ei teata ka, kuidas saadi miljonid kivid ksteise otsa pramiidiks.
Cheopsi pramiidi kohta on kaks peamist teooriat. Esimese j舐gi, mis p舐ineb kreeklastelt arvatakse, et pramiid on ehitatud orjade tjga ja neid sunniti tle. Seda arvab kreeka ajaloolane Herodotos . Tema sul rajati kgepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seej舐el ehitati pramiid ise.
Herodotose 滴istoriaandmetel ehitasid Cheopsi pramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes ttasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Ta v臺dab, et pramiidi ehitati ligi 23 aastat, millest 10 kulus ettevalmistusteks ja 20 ehitamiseks.
Teine teooria, millel on t舅ap臚va egptoloogide hulgas rohkem pooldajaid v臺dab, et pramiid on ehitatud sadade oskustliste poolt. Neil oli elamislaager samas kval ja nad said oma t eest palka v ei pidanud selle eest makse tasuma .
Pramiidi ehituseks vajalike kiviplokkide kohaletoimetamine Niiluse 蒿res asuvast kivimurrust kasutati plokkide alla kinnitatud jalaseid. Arvatakse, et kivide jalamile saamiseks kasutati madalat kaldteed, mis pramiidi kerkides asendus spiraalis tsva kaldteega.
Plokkide kgustesse liigutamisel kasutati lisaks kaldteele ka kange ja rullikuid . Kiviplokid paigaldati lit舊selt ehk ruudud olid t臺esti korrap舐ased.
P舐ast pimüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Selleks murti kive Gizast umbes 30km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarj蒿ridest. P舐ast paigaldamist lihviti plaadid siledaks.
Suurus
Cheopsi pramiidi esialgne kubatuur oli le 2,5 miljoni kuupmeetri, nüd umbes 170 000 kuupmeetrit v臧em, sest pramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud.
Pramiid ehitati ligi 2,25 meljonist rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast vks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Spetsialistide arvates ei h舸itaks seda ka Hiroshimale heidetud aatomipomm.
Iga kiviploki kaal on umbes 2,5 tonni aga mi plokk on kuni 15 v isegi 70 tonni. Algselt oli pramiid 146,6 meetri kgune, praegu 7,85 meetri vra madlalam (137,3 m), sest tipp on h舸inud.
Veel andmeid :
klgede pikkus 230,37m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m)
pindala 5,4 ha
umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni
Siseehitus
Cheopsi pramiid on ehitatud kolmes j舐gus ja igal etapil ehtiati ka uus hauakamber , kuna kuningas soovis, et ks oleks teda alati ootamas. Tema pramiidis pole kuninganna hauakambrit. Arvatakse, et oma naistele ehitas ta v臺ksemad pramiidid oma pramiidi kvale.
Esmene maa-alune hauakamber on raiutud pramiidi alla kaljusse umbes 30m allpool maapinda aga see ei asu pramiidi keskpunktis. Kambri juurde viib peasissep蒿su juurest 36 meetrit pikk ja meeter kge j舐sk k臺k.
Teine hauakamber asub umbes 20m kgusel pramiidi jalamist ja asetseb t舊selt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47m pikk ja 8,5m kge nn. Suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse.
Kolmas e. kuninga hauakambris asub kivist sarkofaag. See asub ka kgemal kui eelnevad kambrid- 42,3 meetri kgusel maapinnast ja on pramiidi taljest veidi lna pool. Kogu pramiid on ehitatud liivakivist , kuid see hauakamber on vooderdatud ja lihvitud hoolikalt hendatud graniitplokkidega. See ruum kaalub juba ligi kaks kolmandikku kogu pramiidi raskusest. Hauakambris asuv hest graniitpangast valmistatud sarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissep蒿s hauakambrisse. Kuid uurijad on oletanud, et hauakambri sissep蒿s tehti v臺ksemaks peale kge vajaliku sisseviimist. Seda n臺tavad sooned plokkide klgedel ja thimikud nende kohal.
Selleks, et pramiid raskuse all ei puruneks, tuli raskus htlaselt jaotada. Selle p舐ast ehitati hauakambri lae peale viis ksteise kohal asuvat nn. montaažikambrit kgusega 17m. Samasuguseid kambreid on ka tehtud teistesse pramiididesse.
R蒿gitakse, et pramiidi sees asuvad keerulise ssteemiga koridorid. Selline oli mldud tehniliseks otstarbeks, osalt p蒿suks hauakambrisse, aga kindlasti ka ohutuse mtes, et vargad ei saaks ligi hauakambrile. Paljud koridorid lpevad umbteega ja osad ristuvad ksteisega. Med koridorid on madalamad med kgemad. Ruumides on ka raske hingata, kuna pramiidi temperatuur on le kolmekmne kraadi. K臺gud n臺tavad ka, kui organiseeritult pramiid ehitati.
ﾜmbritsevad ehitised
Aero- v kosmosefotodel tulevad esile pramiidi mbritsevad korrap舐ased nelinurksed rajatised. Tegu on leidude poolest eriti v蒿rtuslike ajaloom舁estistega nimelt mastabadega e. vaarao l臧ikondsete ja likute haudehitistega. Cheopsi pramiidi mbruses on les kaevatud umbes 150 likukalmu.
Pramiidi mbruses asetses kunagi 10,5 meetrine mür, mille kgus oli antiikalaaikate j舐gi umbes kmme meetrit ja laius kolm meetrit.
Samuti mbritsesid Cheopsi pramiidi tema naiste mldud v臺ksemad pramiidid.
Uurimine
2004. aasta augustis teatasid kaks prantsuse amat r-egptoloogi, et nad on maaradari ja arhidektuurilise analüsi abiga leidnud Cheopsi pramiidist seni tundmatu koridori. Kui nende leid vastab tle, siis ei ole selles koriforis tn與liselt keegi siiani vee k臺nud. See vb viia vmaliku puutumata hauakambrini, mis sisaldab kuninga s臺lmeid. Seni pole aga Egiptuse muinsuskaitse andnud prantslastele luba uurimist j舩kata.
Pramiidi asend t臧tede suhtes
Pildid
Cheopsi pramiidi kujutletav plaan koos mastabadega ja pramiid t舅ap臚val
T舅ap臚va sissep蒿s Cheopsi pramiidi
Suur Galerii, madal sissep蒿s hauakambrisse ja hauakamber(all)
Kasutatud kirjandus

• http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid#4
  
• www.wikipedia.org
  
• http://interoz.com/egypt/cheops.ht m
  
• www.google.ee (pildid)
  
• http://www.cheops-pyramide.ch/khufu-pyramid/khufu-numbers.html
  
• http://www.crystalinks.com/gpstats.html
  

Raamatud :

• Emilie Beaumot, Marie- Laure Bouet, Phelippe Simon 天ana Egiptus”
  
• Neil Morris 天ana Egiptuse igap臚vaelu”