Antiik-Kreeka teadused (1)

Ande Andekas-Lammutaja
Ajalugu – Antiik-Kreeka teadused
Matemaatika arenes välja filosoofiast. Põhiliselt edendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade , eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad teoreemide sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust.
Meditsiin oli kõige rohkem seotud vaatlustel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on peetud kuulsat arsti Hippokratest (5-4 saj.). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla – vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne ), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest.
Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos „ Historia “ keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse.
Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka-Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud. Põhiliselt oli illusionism siiski preestrite leivanumbriks. Nii näiteks võlusid nad templi seinale põleva kuujumalanna Hekate kujutise. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Ja kui nüüd nõid publiku ees manas ja tõrvikuga vehkis, sellega justkui kogemata templi seina puudutades, lõi seal lõõmama jumalanna kujutis. See sisendas inimestesse hirmu ja tõstis nende kuulekust ja nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta. Nad ei tunnistanud rändavaid maage ja illusioniste ning kiusasid neid taga. Kuid vaatamata sellele esinesid rändavad mustkunstnikud ikkagi Vana-Kreeka tänavatel ja väljakutel, turgudel ja pidustustel ning teatrites. Nende armastatuimaks palaks oli manipulatsioonitrikk „Peekrimäng“. See seisnes selles, et mustkunstnik lasi kivikestel peekrite alt ära kaduda ja uuesti tekkida kas peekrite alla, pealtvaatajate sekka või näiteks oma suhu . See trikk eeldab manipulaatorilt suurt meisterlikkust ja toimub puhtalt käteosavusel. Ka tänapäeval esitatakse seda täpselt samasuguste võtetega. Sellest trikist on saanud ka kreeka illusionistid oma nimetuse – psefopaiktes tähendab kividega mängijat. Kreeka mustkunstnikud olid lisaks oma suurele osavusele nupukad naljahambad. Nende etteasted olid erinevalt preestrite omadest ohtralt vürtsitatud teravmeelsustega poliitilistel päevateemadel. Nad olid Vana-Kreekas erakordselt populaarsed ja nende etendusi vaadati meelsasti ka Roomas. Isegi siis, kui Kreeka muutus Rooma provintsiks ja illusionistide sotsiaalne seisund oli vaid veidi parem orjade omast, austati neid endiselt. Püüdes oma elutingimusi parandada, hakkasid mõned neist preestriteks ja muutsid oma oskused kasuahneks pettuseks.