Etruskide kunst (0)

Etruskid
Etruskid olid muistsete roomlaste eelne rahvas, mille õitseng sai alguse 8-ndal sajandil eKr, Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias, tänapäeva Toskaanas. Etruskid lõid Itaalias kõige varasema kõrgkultuuri. Nende täpne päritolu on teadmata. Herodotose teooria kohaselt on nad Itaaliasse rännanud meritsi Lüüdiast. Veel arvatakse, et tegemist on Itaalia põlisasukatega.
Nii nagu nende päritoluga on ka kunstis palju ebaselget. Väga palju raskusi on valmistanud kunstiteoste dateerimine ehk millal need on valminud ning veel etruski kunsti perioodidesse panemine . Periodiseerimiseks võrreldakse nende teoseid teiste antiikaja rahvaste kunstiga ja veel määratakse nende tähtsus etruskide kunsti arengus.
Kaua arvati, et etruskide kunst on vaid odav kreeka kunsti kopeering,
kuid nüüd on rohkem uuritud, ning enamus on kindlad, et see on iseseisev etruski kunst . Lisaks arvatakse veel, et see ei ole mitte ainult Kreeka kunsti kopeering, vaid paljud teosed on lausa Etruurias elanud kreeka käsitööliste poolt tehtud.
Siiski esinevad etruskidele omased iseärasused. Kõige enam paistab see silma metallist ning savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel ehk seinamaalidel. Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga . Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud.
Esimeseks perioodiks ehk etruski kunsti algusajaks peetakse 8. sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile.
Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes.
Kolmas periood jõudis Etruuriasse läbi mitmete kunstiteoste ja mujalt tulnud käsitööliste kaudu. Tugevaimad mõjutused tuli Joonia ja Atika Kreeka keskustest.
Need kolm etappi , mida nimetatakse arhailiseks perioodiks, lõppeb 5. sajandi teisest poolest ja algab langus etruskide kunstis. Teosed lagunevad ja nendega ei võeta midagi ette ega ehitata uusi.
4. sajandist algab etruski kunsti ümbersünni etapp, mis toimub peamiselt Kreeka klassikaliste kunstiteoste mõjul.
3. ja 2. sajandil mojutas neid hellenistlike riikide kunst, kuid see neile ei meeldinud kuna neile meeldis realistlikus, mis ei olnud hellenismile omane.
Etruskid olid väga osavad ja väljakaevamised on näidanud, et nad said hakkama tehniliselt väga keeruliste rajatistega. See näitab, et etruskid olid väga head ehitajad ja insenerid. Veel tuntumad on nad aga haudade ja nekropolide poolest, sest need on säilinud tänapäevani.
Erinevalt elumajadest, mi solid ehitatud kerge konstuktsiooniga, siis nekropolid olid väga massiivsed ja vastu pidavad. Nekropolid asusid linnade läheduses ja kujutasid endast suletud tervikut . Nekropolidest on saadud väga palju infot etruskide elu kohta, kuna need matkisid etruskide maju ja sisustust samuti sai palju infot seintel olevatelt freskodelt.
Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Maaalikunstnike loodud freskod on iseloomulikud lihtsuse poolest. Samuti värvikontrastid, realistlikus ja tegelaste liikumise kujutamine, kuid maalidel ei kujutatud inimesi kunagi rääkimas. See soov kujutada liikumist, viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile.
Nagu maalide puhul oli ka skulptuuris tähtis realismi. Ka skulptuurikunst oli matmiskombestiku teenistuses. Valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega.
Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi , see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada. Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka .
Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist, Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa Etruuria kunsti pronkstaiestest.
Ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid , mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Imelik oli, et osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas.
Tänu kunstile saime teada midagi etruskide kunagisest olemasolust. Etruskide rikkalik kunst on väga oluline osa maailmapärandist ja kunstiajaloost.