haridustase oli väga madal. (x7) 6. Saksa valgustajad toetusid filosoofide Fichte ja Hegeli seisukohtadele. 7. Saksa valgustajate põhiülesanne oli rahva eneseteadvuse tõstmine. 8. Saksa kirjanduse loojaks peetakse Lessingut. Teos: ,,Emilia Galotti" 9. Saksa valgustuskirjanduse kõrgperioodi nimetati tormi ja tungi liikumiseks. Kestis 70.80. aastatel. 10. J. G. Herderit mõjutas Lessing. 11. Herderit huvitas rahvalooming, balti rahvaste folkloor. 12. Herderi tööd: ,,Rahvaluule", ,,Rahvaste hääled lauludes". 13. Herder inspireeris saksa romantikuid avastama keskaega ja taasavastama Shakespeare'i. 14. Herderi kogumik ,,Rahvaste hääled lauludes": kogumikus leidsid olulisek oha kolme balti rahva eestlaste (7 laulu), lätlaste ja leedulaste rahvalaulud. 15. Alates Herderi töödest hakati mõistma kultuuri ajalugu. Ta näitas veenvalt, et on ebaõige
ROMANTISM Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde. Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist. Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald.
EELÄRKAMISAEG Kristina Kasemägi Sisukord Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis Johann Heinrich Rosenplänter Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis 18.-19. sajandi vahetusel algas Euroopas niinimetatud „ravhuste kevad“ Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli Lääne-Mere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose „Die Letten“ ilmumine Johann Heinrich Rosenplänter Üks esimene rahvuslike püüte kandjaid Eestis oli pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal
Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne Erakondade loomine, esiplaanil 1832 Hambachi peol mõne gümnaasium. võitlus rahvahariduse edendamise rahvusriigi järele. eest. Rahvuse tunnused *Ühine päritolu *Territoorium *Rahvuse tunnetus *Keel *Kultuur *Identiteet Tekke põhjused · Prantsuse revolutsioon+ Napoleoni sõjad · Saksa filosoofia · Herderi romantiline- rahvus vaated. Rahvuslik ärkamine-Periood, millal rahvus saab endast teadlikuks. Rahvuslik liikumine- Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim norm on oma riiklus. Eelärkamisaeg *Estofiilid- Toovad rahvusliku romantismi Eestisse ja hakkavad seda sulandama Eestisse. *Ühtne kirjakeel tekib. *Koolivõrgu areng. *Haridustaseme kasv. Rahvusliku ärkamise algus *Muutused majanduselus- talude päriseks ost. *Tööstuse areng+ linnad.
Pärast oli jälle tegemist kaartitega. Need näitasid kohalikke rahvaid umbes aastal 1000 ja edaspidi, Eesti maakondi ja kihelkondi 13. sajandil, allumist suurriikidele. Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste alusideoloogia kujunemisel. Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt seotud ajalooga ja kirjandusega.
isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) püsimine (proosa) närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui riismeid kultuuri esimesest etapist; "Rahvaste hääled lauludes" sisaldab seitset eesti rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel;
konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv
muuta inimeste mõtteviisi. Teadust, kunsti ja käsitööd. teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohal. Denis Diderot üks peamistest encyclopedie koostajatest. Milline oli saksa valgustuse omapära? Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Leibnitzi filosoofia? Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesed töötada. Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Herderi filosoofia? Pooldas progressi idded, mille järgi kõrgeim seisund on humaansus. Inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nim masinavärgiks. Tuli kasvatada patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste vastu Kanti filosoofia? Mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Inimene ei tea, milline on maailm iseeneses, vaid teab milline on maailm inimese enda jaoks. inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe
Herder on noort Goethet tugevalt mõjutanud. 1771 võttis Herder vastu koha Blückeburgis Schaumburg-Lippe krahvi Wilhelmi õukonnas ülempastori ja õukonnajutlustajana. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Sotsialistid kasutasid Herderi mõtteid ära, ehkki Herder oli pigem aateline patrioot kui natsionalist või sotsialist. Enese pühendamine isamaalisele tegevusele oli Herderi jaoks suur inimlik hüve: kaotades oma isamaalisuse inimene kaotab ka iseenese ning koos sellega maailma enese kõrvalt. 8 Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg)
) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla *1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne... Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked (Romaanid nt: ,,Tahtamaa", ,,Wilkmani poisid") On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi (NT: ,,Kolme katku vahel") *Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine) *armastab eestlaste skeptilisust,individuaalsust
Kavalad prantslased d´Alembert ja Diderot ravisid rumalust entsüklopeediatega, mille juhtmõte oli, et informatsiooni võrreldes ja levitades on võimalik saavutada ühiskonna üleüldist paranemist. Arvati, et inimesed võivad saada maailma isandateks, kasutates mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Põhimõtteliselt tähendas see inimeseks saamist kogu oma vaimse potentsiaali rakendamist. Õigus haridusele ja mõtlemisele oli Herderi meelest inimkonna arengutee humaansuse suunas. Hariduse ja teaduse areng oli seega alus inimeste vabaduste ja õiguste tekkele. Kohe kui inimkonna ajaloos tuleb juttu inimese vabadustest, võime väita, et orjus on jäänud minevikku, sest orjadel pole ju vabadusi. Inglise filosoofid Thomas Hobbes ja John Locke esitasid väiteid inimeste vabaduste kaitseks. Hobbes ütles, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Locke
vapimärgi. 2001. aastal sai Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele. Seejuures näitas Kross
regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjutama ,,Tormlejate" looming oli täis teravat ühiskonnakriitikat ja kunsti alal võitles liikumine klassitsismi karmide,isiksust ahistavate esteetiliste normide vastu. 11. Goethe elu ja looming: 14. Goethe 1745-1832. Sündis Frankfurdis kindlustatud kodaniku peres
Pärast kümneaastast töötamist, läheb ta tervist parandama Carlspadi, on seal mõne kuu ja siis ette teatamata, võimude kooskõlastamata, sõidab Itaaliasse ja on seal kaks aastat. Seal uurib, huvitb antiigist. Uurib antiik autoreid, kunsti ja see on tema jaoks väga rikastav reis ning edaspidi tema loomingut jääbki saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Arvab et inimest tuleb kasvatada kunsti abil, et maailm paremaks muutus. Kahe aasta pärast pöördub Herderi palvel Waimarisse tagasi, tegetseb tagasitõmbunumalt ja rohkem keskendub kunstile. Pea 30 aasta ringis juhatab õukonna teatrit. Itaalias viibimine on mõjutanud ka tema loomingut nt draama ,,Iphigeneia Taurises", mis on täiesti antiik tegelane. Itaaliast naasmise järel tutvus ta ühe noore neiuga, Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Tegu oli lihtsa ametniku tütrega, vaene päritolu, neil olid mitmed lapsed. Imelik on see et abiellusid 20 aastat hiljem kuigi nad
1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu . Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa.
Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996 "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001 "Katkuhaud" (romaan), Varrak, Tallinn 2007 Tunnustused Tunnustused 1994 ja 1999 Juhan Liivi luuleauhind 2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 Herderi auhind 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2008A. H. Tammsaare nimeline Albu valla kirjanduspreemia romaani "Katkuhaud" eest 2010 Balti assamblee kirjanduspreemia 2011 Gustav Suitsu stipendium 2013 Tartu linna aukodaniku tiitel Looming Ene Mihkelson ,,Torn" Varrak, Ilmunud trükisena 2010. a Kättesaadav elaenutuses ELLU Sisukirjeldus: Eesti ühe võimsama kirjaniku meisterlik ja mõttetihe luuleraamat, milles puudutatakse nii igavikulisi kui ka
Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti kirjandusauhindu ,, Aasta Eurooplane 2006 tiitli otsustas Eesti Euroopa Liikumise nõukogu anda
Sentimentaalne romaan oli haledat olukorda kirjeldav jutustus teos. Richardson (“Clarissa”), Fielding (“Tom Jones, ühe leidliku lugu”), Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”), Diderot (“Rameau vennapoeg”, “Nunn”) 14 „Tormi ja tungi" liikumine Saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus aset leidnud eelromantiline liikumine. 15 Herderi osatähtsus ning seos Eestiga Eestiga on ta seoses selle kaudu, et ta oli kontaktis Põltsamaa pastori A. W. Hupeliga. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. 16 Valgustuslik draama: tunnusjooned, peateosed (Goethe, Schiller, Lessing) Goethe “Faust”, “Götz von Berlichingen” Olulised olid aforismid. Schiller “Kseeniad” koos Goethega. Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole
Romantism Romantismi iseloomustus lk 79- 80 18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism
Pärast 10aastast tööd läheb ta tervist parandama, kuna tunneb väsimust. Siirdub Karlovy Varysse tervisevetele. Algselt plaanis olla mõne kuu, kuid seejärel sõidab hoopis 2 aastaks Itaaliasse. Seal uurib antiikautoreid, kunsti jne. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jäbki tema loomingut saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et ei tuleks maailma muuta revolutsiooniga, vaid kunsti abil maailma paremaks muuta. 2 aatsa pärast pöördub Herderi palvel Weimarisse tagasi ja tegutseb tagasitõmbuvamalt, rohkem keskendub kunstile. 30 aastat juhatab õukonnateatrit. Itaalias viibimine mõjutas loomingut, nt draama ''Iphigeneia Taurises''. · Kui pärast ohverdamist oli udu maal ja hajus, siis Iphigeneiat enam ei olnud. Sattus Taurisesse, kus temast saab ülepreestrinna ja hakkab sealseid barbaarseid tõekspidamisi muuta. Olukord läheb keeruliseks, kui kohale jõuab teda otsima tulnud vend. Kohalik
taani, islandi, lapi, kreeka, prantsuse, itaalia, tatari ja lõunaslaavi keeletest. selles kogumikus olid näited ka lätlaste, leedulaste ja eestlaste rahvalauludest. Raamatu teises osas kommenteerib Herder eraldi eesti läti ja leedu rahvalaule ja nende esitusviisi, toetudes Äksi ja Põltsamaa pastori A.W.Hupeli töödele Eesti- ja Liivimaa ajaloo, olude ja elanikkonna kohta. Herderi töödest algab vähehaaval kultuuri ajalooline mõistmine. Herder näitas, et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseiks. Kultuur, sealhulgas kirjandus võib eri aegadel ja rahvustel lähtuda täiesti erinevaist lätetest ja tingimustest. See ei tähenda tingimata, et ühed kultuurid on tingimata täiuslikumad ja teised puudulikud. Kultuuri arengut tuleb Herderi järgi vaadelda ajalooliselt, tunnustades iga kultuuri individuaalsust ja eripära
6. Saksa valgustuskirjandus Saksamaa, kui ühtne, tugev Saksa riik. Suurimaks kirjanikuks tunnistati Shakespear. 1780-1790- Saksa valgustuskirjanduse kõrgperiood. Tormi ja tungi periood. Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane. Johann Gottfried von Herder(1744-1803)- Sündis Preisimaal, vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega. Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke
rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: ta väärtustas muinaskultuuri (paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu
Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest. Johann G. Herderi kultuuri-ideed kandis 2 edasi noor Goethe: nende tegevuses arenes välja ,,tormi ja tungi" liikumine. Kultuurist kõneldi kui ,,olemise suurest ahelast". Tsivilisatsioon kummardas mõistust, kultuur vaimu. Kultuur pidi erineva haridus- ja ühiskonnakorraldusega rahvaid ühendama (Vendluse idée Beethoveni IX sümfoonia Finaalis Schilleri oodi "Rõõmule" tekstiga).
tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1924-1925 töötas Kreutzwald koduõpetajana Peterburis, küpses kavatsus omandada pealinnas arsti elukutse, mis luhtus. 1825 jõudis Kreutzwald Tartusse, sooritas gümnaasiumieksamid ning immatrikuleeriti 1826 algul Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide
· propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise.
1972. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1988. aastal Soome Eeva Joenpelto auhind. 1990. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1991. aastal Amnesty Internationali auhind. 1992. aastal Ungari riikliku autasu. 1995. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneterist. 1996. aastal Loviisa foorumi auhind. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1997. aastal Herderi auhind. 1998. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia. 1998. aastal Tallinna vapimärk. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärk. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. 7 Looming Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982)
Johann Gottfried Herder(1744-1803) Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad). Herder on seega esimene, kes tutvustas maailmale eesti folkloori. ,,Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa eales olla väike rahvas" on öeldud Herderi poolt. Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius. Ta õppis õigusteadust, loodusteadusi ja joonistamist. Tema ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" 8 tõi talle esimesed kirjanduslikud loorberid. Tema teise romaaniga ,,Noore Wertheri kannatused" kaasnes tõeline tuntus. Tema kirjutised on kajastunud tihti ka päriselus. Goethe kirjutas veel päris mitu näidendit: ,,Iphigeneia
-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj
oma. E. baseerub uldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid järgi tegema, vaid ka enkulturatsiooni traditsioonidega kooskõlas olevat käitumist autasustama, ja sellist käitumist, mis sellele ei vasta, trahvima või vähemalt mitte autasustama. , *14.Folkloristika uurimisvaldkonnad *15.Kultuuriantropoloogias tähistab mõiste kultuur: Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olumpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust, marineeritud peet, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. *16.Akulturatsioon
kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust; Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J
Suri Sveitsis Bernis Waldau närvihaigete kliinikus, tema tuhk toodi kodumaale ja maeti 1981 Rahumäe kalmistule. 1 Kirjanikuna K. kirjaniku tegevus algas tõlgete ja muganduste avaldamisega: "Asujad Kanada metsas"(1877), "Vene-Türgi sõda 1877" I-II (Tartu 1877), tõlketööde avaldamist jätkas ta ka järgmistel aastatelNeist väärivad nimetamist N. Gogoli "Kasaka-hetman Taras Bulba" ning Krummacheri Herderi rahvaluulealane teos "Mõistukõned ja luule jutustused"( mõlemad 1880). Tema peateoseks kirjanikuna kujunes jutustus "Kindel eesmärk" ("Valgus" 1885-86; rmt. Tartu 1888), mis pajatab kärneripoisi järjekindlast ülesrühkimisest miljonäriks; tõepäraste lõikude kõrval esineb rohkesti väljamõeldist, stiililt on teos lame ja ebaühtlane. Trafaretsetele süzeekäikudele on rajatud psüholoogilise taotlusega pikem jutustus Tallinna ja Peterburi elust "Mehe almastus" ("Valgus" 1889).
saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis saksa riikide religioossete lõhede ületamise (nii katoliiklased kui protestandid on ühtmoodi sakslased keele tõttu). 1848.a revolutsioonide tõttu rahvuslus asendab liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. Saksa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus: Johann G. Herderi järgne mõtlemine, Hegeliga sarnanev vaimsuse käsitlus. Idee kohaselt on rahvad ,,valmisproduktid", iga rahvas on vaimu ja olemuse poolest valmis ja erinev, ajas rahvus ei muutu; see võimaldab rahvaid ühiskondlikult täpselt paigutada. Rahvuse ajalugu heroiseerimine, eriti antiik- ja keskaegne pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la
1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Krossi looming Krossi loomingust : Tema esikkogu " Söerikastajad" ilmus 1958.aastal. 16.sajand "Kolme katku vahel" - B.Russovi elust " kolme katku ajal " ( eesti riik kais erinevate võimude all : vene , rootsi ja poola võimu all). 18.sajand " Kahvere romaan" Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust Rakvere linna õiguste pärast. 19.sajandi algus " Taevakivi " - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson, O
11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 11. Missuguste suundumistega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Folkloori uurimine on tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega. Folkloori uurimisega tegid algust inimesed, kes tundsid vajadust rahvusliku identiteedi olemasolu jäädvustada. 12. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? Erinevate maade rahvaste rahvalaulude kogumine (Sai neid Hupelilt kes sai pastoritelt). 13. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused, eesti regivärss, rahvapärimus 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt esitas palveid koguda murdekeelt, rahvaluulet, koostas
allikaks ajaloolise keeleteaduse jaoks. Koos rooma-katoliku usuga levis Euroopas ladina keele grammatika traditsioon. Keele universaalset alget ja seoseid keele ja loogika vahel püüdsid leida skolastikud. Prantsusmaal ilmus 1660.a. Port Royali grammatika, mis püüdis sõnastada keelte universaalset alust ja toetus Descarte'i ideele universaalsest keelest. Romantismi ajastul tekkis mõte, et kõik keeled on ainulaadsed ja omapärased. Sellist mõtteviisi seostatakse eelkõige J.H. Herderi nimega. Keeletüpoloogia rajaja oli W. von Humboldt. Ta rajas ulatusliku kava mitmesuguste keelte uurimiseks. Võrdlev-ajalooline meetod tekkis 18. sajandil. Oluliseks tõukeks oli sanskriti keele avastamine (eurooplaste jaoks). Oletuse häälikumuutuste reeglipärasusest sõnastas J. Grimm. Idee keelkonnast ja keelepuu mudeli pakkus 19.saj. A. Schleicher. Uuema põlvkonna keeleteadlased K. Brugmann, A. Leskien ja H. Paul absolutiseerisid keeleajalugu
absolutismi vastu, hiljem taandus resignatsiooniks (romantismi ajal). Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõueteks. Teine suund liikumine looduse ja lihtsuse poole. Kolmas nõue loobumine aristokraatilikest, klassitsistlikest normidest. Kadus klassikaline kaanon, mis nägi ette ratsionaalset ülesehitust tegelaseks, aineks saab väike inimene ja tema kannatused, kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke). Herderi põhiideeks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. Kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi regressiivsetena. Ei aktsepteeri antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb
St keelt on mõjutanud ka paljud kultuurivälised tegurid. Keel on omamoodi üheltpoolt intellektuaalne ja sotsiaalne konstruktsioon ja teiselt poolt kuulub ta ka loodusesse ja esindab neid keskkonnatingimusi, kus seda keelt räägitakse. Keele kaudu tuleb esile ka ühe või teise rahva eripära. Herder seob selle teema ka loodusliku kontekstiga ja mittekultuurilise valdkonnaga. Keel on tema jaoks nagu alusjõud ja kõige algupärasem nähtus inimühiskonna puhul. Herderi arvates on keel aluseks ka rahvuse toimime. Keel on see materjal, mille kaudu need üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu imperatiive
Toimib vöib uskuda, et ta tegutseb puht isikliku eesmärgi nimel, näiteks isikliku vöimu laiendamise nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal toimib ajaloolist paratamatust teostades. On selge, et siin on suur vastuolu Hegeli ja kanti öpetuse vahel. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim. Ka romantikutel kujuneb teistsugune arusaam üksiku ja ajaloo suhetest. Herderi jaoks kehastab näiteks iga rahvas Jumala mingit erilist külge. Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Loomuliku7lt hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja annavad maailmaajaloo valitsemise kepi edasi, kui nende aeg täis saab. Sellel silmapilgul aga kui nad esileastuvad ja toimivad, on nad sellised, nagu antud ajaloolisele silmapilgule see omane on.
o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis; töötas 1764-1769 Riias; Avaldas mh. väljaande ,,Volkslieder" (1779-1779), 2 tr. ,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et maailma tuleb muuta esteetiliselt kunsti abil. Kahe aasta pärast jõuab tagasi Herderi palvel Weimarisse, keskendub rohkem kunstile. Itaalias viibimine on mõjutanud tema loomingut nt draama 'Iphigeneia Taurises'. Itaaliast naasmise järel tutvus ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai Goethe laste ema. Goethe ei häbenenud, et naine oli lihtsa ametniku tütar. Õukonna jaoks oli probleemiks naise päritolu. Aga Christiane ikkagi inspireeris teda ja luulekogu 'Rooma eleegiad' räägivadki sellest armastusest. 'Wilhelm Meisteri õpiaastad' kujunemisromaan
• Üldised seisukohad: ◦ Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. ◦ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. ◦ Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega ◦ Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. • Herderi kultuurikäsitlus ◦ Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses. ◦ Ükski ajastu ei ole teistest parem ning ükski kultuur pole pelk vahend teel teise kultuuri juurde. Herderi mälestusmärk Riias (1864) ◦ Kultuuri kandjaks on rahvas. Igal rahvuskultuuril on suur väärtus. Kultuur väljendub (rahva)laulus- ja luules.
IV BALTI – SAKSA PROFESSIONAALSE AJALOO-UURIMISE KUJUNEMINE JA ARENG 19.SAJ-20.SAJ ALGUL Balti ajaloo historiograafia 19.saj I poolel 19.sajandi algul jätkus 18.sajandi teisel poolel alguse saanud baltisaksa provintsiaalhistoriograafia, mida iseloomustas varasema kroonikakirjutamisega temaatiline ainekäsitlus, laiem ning kriitilisem allikakasutus. Siduvaks lüliks valgustusliku ja romantistliku ajalookäsitluse vahel Herderi vaimus oli Liivimaa kindral-superintendent Karl Gottlob Sonntag (1765-1827), kes oli kiriku-ja kooliajaloo uurija, kasutas rohkesti arhiivimaterjale. Taunis pärisorjust, kutsus üles kirjutama siinse talurahvaseisuse vabaduse ja heaolu ajalugu. TÜ roll. Taasavamine pani aluse baltisaksa ajaloouurimise professionaliseerumisele. Tugevnes vaimne side Saksamaaga (õppejõud) ja Venemaaga (haritlaste tellija ja teadusuuringute finantseerija). Professoreid:
kohta? 1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend." J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L
teise rahva) folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust.
3. Kahe sõja vahel - tüüpiliseks natsionalismi mudeliks oli fashism - omandas väga tugeva negatiivse konnotatsiooni. 4. Peale 2 MS - koloniaalsest sõltuvusest vabanemise ideoloogia - pigem positiivse tähendusega. 5. Alates 80ndate lõpust - Ida Euroopa vabanemise peamisi tõukejõude, kuid samal ajal kommunistlike suurriikide lagunemise tingimustes tekkinud riikide peamine probleem. Rahvuskäsitlus Herderi poolt Oluline natsionalismi filosoofia pôhjendaja. Tema teooria keskne miste on Volk - rahvus. See on mitte lihtsalt ühe maa elanikkond, vaid teatud metafüüsiline üksus, mis loob omale teatud keele, kultuuri jne. Viimased on loodud mitte individuaalsete inimeste poolt, vaid kujutavad endast rahva vaimu (Volkgeist) väljendust. Herderi teooria seisnes selles, et üldise inimloomuse mõiste on abstraktsioon. Tegelikult on inimesed alati eksisteerinud
Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14
institutsioonideks kõigis kultuurides pidas Vico religiooni ja rituaale (sünni, abielu, surmaga seotud). 5 18-19. saj saksa filosoofid tundsid elavat huvi inimkonna ajaloo vastu ja selle vastu kuidas inimene on arenenud maailma eri piirkondades. Ja sealjuures ei tuntud huvi muidugi mitte inimbioloogia vastu, vaid selle vastu, millised on olnud eri rahvaste kombed, uskumused, kunsti ja käsitööoskused. Varane kultuurifilosoofia algab eeskätt saksa valgustusfilosoofigega Hegeli, Herderi jt-ga. Saksa filosoofiale oli omane üldistuste ja abstraktsioonide tegemine, kui räägiti kultuurist. Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit
- Johann G. Herder (1744-1803) – Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim (Volksgeist). Heroiseerib rahvuse ajalugu, eriti antiik- ja keskaegset pärandit. Rahvus kui legitiimsuse kandja. Iga rahvus on midagi loomulikku ja iseenesest mõistetavat. Iga rahvus on olemas juba ammustest aegadest. Ja seega omatakse õigust oma riiklusele, kultuurile. De jure iga rahvusühik on riikluse kandja. Arusaam sellest, et kui on valitseja on riiklus legimitiseeritud, kuid Herderi arust ei olnud see oluline. Saabunud uus koidukuma, kui leitakse üles tõelised rahvustalad, millele taasluuakse rahvus ning on kaks korda tugevam, sest omab lisaks vanast ajast pärit tarkustele ka moodsat lähenemist. - Johann G. Fichte (1762-1814) – Herderi õpilane. Iga rahvas kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Rahvuse vaim mõjutab loodust tehes osad rahvad eriti tähtsateks. Külm ja kargus muudab rahvuse teravaks. Kõrb ja kuumus muudab rahvuse vägivaldseks
annaabi.ee 
