Jaan Kross (2)

JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM
Referaat
Jaan Kross
Koostaja : Mart Laansalu
Jõgeva 2008

Sisukord

Sisukord 3
Sissejuhatus 4
Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi. 4
Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi aru sai. 4
1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku rezhiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest , kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks. 4
Elulugu 5
Kirjanduslik tegevus 6
Tunnustused 7
Looming 8
Romaanid 8
Novellid 8
Jutustused 8
Luule 9
Mälestused 9
Kasutatud materjalid 10

Sissejuhatus

Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.

Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi aru sai.

1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.
Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku rezhiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat.
Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks.

Elulugu

Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana , õppis 1928-38 J. Westholmi gümnaasiumis, 1938-44 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 1940-41 oli Kross Noorte Hääle kaastööline, 1941-43 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses .
1944-46 töötas tulevane kirjanik TRÜ-s õppejõuna riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse, kus Kross töötassöekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus.
Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor.
Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985.
Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige.
Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. 

Kirjanduslik tegevus

1988.a. ilmus “Wikmanipoisid“, mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid. „ Wikmani poiste" algmaterjaliks on Krossi õpinguaeg Jakob Westholmi eragümnaasiumis 1928 – 1938. Westholmi esindajaks on Wikman, ka õpetajate kujud on tõsieeskujudel modelleeritud. Esile kerkib autori teisik Jaak Sirkel. Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Romaan edeneb koolielu väikestes põnevustes ja pingetes. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik-rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik mõttelaad.
Meest mõõdab Wikmani koolis see, mida ta suudab. Harjade valmistamisega elatist teeniv poiss on sama lugupeetud kui rikaste vanemate pojad.
Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises. Nii satuvad klassivennad mõlemale poole rinnet .
1958. aastal ilmus Jaan Krossi luule esikkogu “Söerikastaja”. Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. “Söerikastaja”. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas “Söerikastajas” vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika .
Luuletaja järgmine kogu oli “Kivist viiulite”, mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk.
Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid “Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ ning “Kolme katku vahel“ I .
Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas   välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära.
Romaan “Kolme katku vahel” kujutab XVI sajandil tegutsenud “ Liivimaa kroonika” autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda.
Rahvaküsitluse põhjal (2001.a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat “Kolme katku vahel” üheksandal kohal.
 1973.a. “ Mardileib ”. Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat  südant.
 

Tunnustused

1971. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind.
1972. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind.
1988. aastal Soome Eeva Joenpelto auhind.
1990. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind.
1991. aastal Amnesty Internationali auhind.
1992. aastal Ungari riikliku autasu.
1995. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind
1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneterist.
1996. aastal Loviisa foorumi auhind.
1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni.
1997. aastal Herderi auhind.
1998. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia.
1998. aastal Tallinna vapimärk.
2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärk.
2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst.
2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel .

Looming

Romaanid

• "Kolme katku vahel" I–IV (1970–1980)
  
• "Keisri hull" (1978)
  
• "Rakvere romaan" (1982)
  
• "Professor Martensi ärasõit" (1984)
  
• "Vastutuulelaev" (1987)
  
• "Wikmani poisid" (1988)
  
• "Silmade avamise päev" (1988)
  
• "Väljakaevamised" (1990)
  
• "Tabamatus" (1993)
  
• "Mesmeri ring" (1995)
  
• " Paigallend " (1998)
  
• " Tahtamaa " (2001)
  

Novellid

• "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970)
  
• "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971)
  
• "Pöördtoolitund" (1972)
  
• " Rist "
  
• "Stahli grammatika"
  
• "Vandenõu"
  
• "Väike Vipper "
  
• "Järelehüüd Kuusiku peremehele"
  
• "Minu onupoja jutustus"
  
• "Tuhatoos"
  
• "Pulmareis"
  
• "Eesti iseloom"
  
• "Põgenemine"
  
• "Vürst"
  
• " Morse "
  
• "Onu"
  
• "1941"
  

Jutustused

• "Mardileib" (1973)
  
• " Kolmandad mäed" (1975)
  
• " Taevakivi " (1975)
  
• " Kajalood " (1980)
  
• "Ülesõidukohad" (1981)
  
• "Silmade avamise päev" (1988)
  
• "Järelehüüd" (1994)
  

Näidendid

• " Doktor Karelli raske öö" (2000)
  
• "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000)
  

Luule

• "Söerikastaja" (1958)
  
• "Kivist viiulid" (1964)
  
• " Lauljad laevavööridel" (1966)
  
• " Vihm teeb toredaid asju" (1969)
  
• " Voog ja kolmpii" (1971)
  
• "Põhjatud silmapilgud" (1990)
  
• "Maailma avastamine" (2005) uustrükk
  

Mälestused

• "Kallid kaasteelised" (2003)
  
• "Kallid kaasteelised II" (2008)
  

Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

http://miksike.com/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.ht m

http://www.epl.ee/artikkel/412813

http://www.president.ee/et/ametitegevus/avaldused.php?gid=105930

http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kross.ht m
10