Valgustus kui ühiskonna paranemine orjadest inimesteks (0)

Valgustus kui ühiskonna paranemine orjadest inimesteks
17. sajandil sai Euroopa mandril alguse kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Need tunnused olid aluseks uue ideoloogia tekkele, millele pani nime saksa filosoof Immanuel Kant , kes kasutas 1784 . aastal selle tähistusena sõna „valgustus“. Haritlased, filosoofid , kirjanikud ja teadlased püüdsid aktiivselt leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustus puudutas kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde.
See 1784. aastal avaldatud artikkel, milles Kant pani nime uuele kujunenud ideoloogiale, määratles valgustust inimese väljumisena „omasüülisest alaealisusest“ ning kui püüet alati ja igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. Oluline oli panna inimene taas ise mõtlema, arendada tema sünnipäraseid oskusi. Empiiriline teadus rõhutas vajadust jõuda ise teadmisteni, mõelda kaugemale Piibli tõlgendamisest ja Aristotelese mõtete kordamisest. Kavalad prantslased d´ Alembert ja Diderot ravisid rumalust entsüklopeediatega, mille juhtmõte oli, et informatsiooni võrreldes ja levitades on võimalik saavutada ühiskonna üleüldist paranemist. Arvati, et inimesed võivad saada maailma isandateks, kasutates mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Põhimõtteliselt tähendas see inimeseks saamist – kogu oma vaimse potentsiaali rakendamist.
Õigus haridusele ja mõtlemisele oli Herderi meelest inimkonna arengutee humaansuse suunas. Hariduse ja teaduse areng oli seega alus inimeste vabaduste ja õiguste tekkele. Kohe kui inimkonna ajaloos tuleb juttu inimese vabadustest, võime väita, et orjus on jäänud minevikku , sest orjadel pole ju vabadusi. Inglise filosoofid Thomas Hobbes ja John Locke esitasid väiteid inimeste vabaduste kaitseks. Hobbes ütles, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Locke kaitses oma kõnedes inimese omandit , isikuvabadust ning ta pooldas ka täielikku usuvabadust. Inimestes juurdunud harjumusi on raske muuta, kuid ajapikku hakkas aset leidma indiviidi väärtustamine ja arusaamine, et inimelule ei saa panna hinda, sest iga elu on aare ning seega ka hindamatu.
Valgustusajastu võimaldas käsitleda iga nähtust mõistusliku kriitikaga, otsustada selle kasulikkuse ja otstarbekuse üle. Kõike, monarhiast alustades ja surmanuhtlusega lõpetades, oli võimalik uurida, kusjuures see kehtis ka inimühiskonna kõige põhilisemate tahkude üle.
Suhtumises riigikorda ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale idee, et võim lähtub rahvast ja et rahvas on võimu allikas. Abraham Lincoln on öelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Demokraatiat võib nimetada pigem sotsiaalseks kui poliitiliseks ideaaliks, sest demokraatlikud vabaduse ja võrdsuse põhimõtted ei ole ainult poliitilised. Kui võtta rahvalt võimalus teha ise otsuseid, siis sellega peatatakse rahva moraalsete ja poliitiliste võimete areng ja võetakse rahvalt võimalus õppida. Saksa valgustaja Herder avaldas mõtet, et masinavärgis nimega riik on rahvale vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta.
Mina näen valgustusliikumises inimkonna vaimsuse kiire arengu ahelat . Esmalt sai kõik alguse haridusega, mis sillutas teed vabadustele, mis omakorda oli aluseks demokraatia uuele lainele. See ahel on toonud meid tänapäeva, 21. sajandisse. Me oleme mõtlevad olendid, vabad kehalt ja hingelt ning jõudnud arusaamani, et inimsus on asi, mis vajab kaitsmist, hooldust ja arengut.