11. klassi muusika arvestus

Mägi, Peeter

11. klassi muusika arvestus (0)

Keskkool - Muusika - Romantism

1 Hindamata

MUUSIKA ARVESTUS

ROMANTISM (19.saj. teine pool-20.saj.algus)

Tekivad kaks uut suunda- Kriitiline realism ja romantism
Seda perioodi kunstis iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak.
Kriitiline realism väljendub eelkõige kirjanduses ja kuiundavas kunstis
Muusikas kasutavad k.r. vene heliloojad ( Mussargski)
Lääne-Euroopas kasutatakse muusikas romantismi.
Iseloomulikud jooned: väljendusrikas meloodia , värvikas harmoonia. Muusikas kasutatakse programmilist muusikat, mille teemadeks on nt: loodus, ajalugu, rahvalooming . Vana muusika vastu huvi ja ilmaliku muusika osatähtsuse kasv. Uueks žanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia, ooper ja ballett .
Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos .
Sümfooniline poeem -üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt)

EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming:

Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema muusikas on iseloomulikud programmilisus, impressionistlikud jooned. Tema looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest(nt: julge karakter ja südamlik huumor).Tema muusikas on ka muinasjutulised karakterid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Lemmikžanriks on soololalul

Looming: Klaverile „Klaverikontsert a- moll “ (1868)

Klaveritsüklid: „Lüürilised palad“, „Albumilehed“, „Humoreskid“
Orkestriteosed: „Sümfoonilised tantsud“, süit „ Holbergi aegadest “ keelpilliorkestrile
Soolopalad ja muud teosed: „Pildid rahva elust“, „Norra tantsud“, „ Peer Gynt “, „Pöialpoiste rongkäik“

SIBELIUSE Loomingu omapära ja looming

Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteostega. Tema teoste kõlavärvid on impressionistlikud ja ta kasutab programmilist muusikat. Tema teoste teemad on seotud muistendite ja legendidega(Kalevale) ning teoste teemaks on ka vabadusvõitlus. Tema teostes puudub rahvaviiside tsiteerimine, kuid siiski on muusika põhiolemuslikult soomepärane.

Looming: 7sümfooniat

Sümfooniline poeem“ Finlandia “’
Orkestripala „Kurb valss“ näidendist „Kuolema“
Viiulikontsert
Süidid „Karelia“, „Lemminkäinen“
Ligi 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidendile

VÕIMASRÜHM (1860)- Demokraatlik muusikaline rühmitus, kuhu kuulusid: Balakirev , Cui(QUI), Mussargski, Rimski- Korsakov ja Borodin. Neid heliloojaid ühendas see, et tegelikult ükski polnud nendest professionaalne muusik.

TŠAIKOVSKI(1840-1893) Loomingu omapära ja looming

Tema looming on väga psühholoogilise sisuga( hingelised elamused). Vormilt on tema muusika tundeküllane, lüürilise voolava meloodiaga(sarnasus vene romansiga) Tema lemmikuks oli sümfooniline muusika, ballett , ooper ja instrumentaalne kontsert . Ta ei kasutanud muinasjutte, vanu kombeid, ühiskonna probleeme jne.

Looming: 6sümfooniat (3,4, Kuuenda sümfoonia esimene, teine ja neljas osa)

10 ooperit ( Jevgeni Onegin , Padamand)
3baletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pühklipureja)
3 klaverikontseri (1.kontsert)
Viiulikontsert
Klaveritsüklid (Laste album, Aastaajas)

TEOSTE ANALÜÜS
Grieg- Sümfooniline süit “Peer Gynt”
Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale “Peer Gynt”, millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist . Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad " Hommikumeeleolu ", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis".
Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia
Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem “Finlandia” sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. “Finlandia” on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius neid meeleolusid väljendanud sümfoonilises poeemis "Finlandia", mis õhutas soome rahvast vabadusvõitlusele.
Mussorgski –Klaveritsükkel “Pildid näituselt”
Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus . Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina.
Seob teose tervikuks, kujutab ( tinglikult ) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet , hiljem kogu vaskpillirühm.
10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus , Tuileries ´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges´i turg , Katakombid , Baba-Jaga onn( Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad).
Tšaikovski- Sümfoonia nr. 6
Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline , tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga.
6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. “Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.”
VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tšaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused.
Teine osa: on hästi kirglik valss, hästi ilus ja meloodiline, sai ainest ka eesti laulust „kallis Mari”
4 osa: eluga hüvasti jätmine, lein
Üleüldse võttiski oma elu kokku ( oma elu head ja halvad osad),

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Peeter Mägi Õppematerjali autor

muusika romantika muusika

Sarnased õppematerjalid

doc

11 klass muusika arvestus

"Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde" "Pöialpoiste rongkäik" "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" Sibeliuse loomingu üldiseloomustus: Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad). Põhjamaiselt karge ja südamlik, kasutab Soome rahvaviise. Muusika on programmiline ja sümfooniline. Suursuguselt tõsine. Sibeliuse loomingu loetelu: 7 sümfooniat sümfoonilisi poeeme (Kullervo, Finlandia, Saaga) viiulikontsert E-Moll palju orkestripalu küllaga koori- ja soololaule ning lavamuusikat Võimas rühm: Oli ajajärgu kõige demokraatlikum muusikaline rühmitus. Sai alguse A. Dargomõzki

Muusika

pdf

Heliloojate elulood

Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast

Muusika

docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik sümfooniline poeem mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu

Muusika

docx

Wagner, Sibelius, Grieg, Tšaikovski

muistendite,saagade või kujudega. Kuid teosed, millel puudub taoline programm, seal muuska areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega, tihti tunda põhjamaiselt hämarat saagalikkust. · Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassiivid täis ähvardavatähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius väljendanud neid meeleolusid sümfoonilises poeemis ,,Finlandia" · Tema muusika on oma põhiolemuselt sügavalt soomepärane. Tal oli erakordne anne kasvatada väikesest viisikäänakust ulatuslikku ning üha uuenevat meloodiat, tuues sellesse aina uusi ootamatuid harmooniavärvinguid. · ,,Findlandia" on tema kõige kuulsam teos. Tsaikovski Tsaikovski on üks tuntuimaid vene muusikaklassikuid, puutus sageli kokku ,,Võimsa rühma" liikmetega, kuid tema looming erineb nii sisult kui ka väljenduslaadilt

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika

doc

Muusikaajalugu

saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset

Muusikaajalugu

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris

Muusika

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk