• 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” • Vokaalkammermuusika • Prelüüd ja Fuuga g-moll • Soololaul “Muremõtted” • Toccata (lõpetamata) • Rahvaviisiseaded “Arg • 3 fuugat (lõpetamata), kosilane” ja “Kaste või jt. pisarad” (rhvl.) Kasutatud kirjandus • http://www.jyrviste.pri.ee/webtree s/individual.php?pid=I8394&ged=SUG UVOSA.GED
Muusikas unistatakse ja ollakse ülitundlikud. Armastatakse ja samas põlatakse. Naeruvääristatakse hingelt tühiseid inimesi. Teemad olid ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju. Uueks populaarseks zanriks saavad soololaulud. Uuteks zanrideks said instrumentaal-miniatuuri: Ekspromt-hetke looming, Muusikalised hetked,Rondod,Variatsioonid, Scherzo . Populaarsuse võitsid klaveritsükklid, sümfoonilised poeemid, komponeeriti sümfooniaid, oopereid ning soolokontserte. Lavael jõuavad balletid ja operetid CHOPIN Poola 1810-1849 Teda loetakse nii Poola kui ka prantsuse heliloojaks. Sündis Varssavi lähedal elazowa Wolas. Isa oli prantslane ja ema poolatar. Tema eluteele jätavad sügava jälie 1831, aasta revotsioonilised sündmused Poolas. Ta soovis samuti astuda
Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on alti lustliku sisuga laul, jutt, tants, Orkestri saatel. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Franz Schubert. 1797-1828
ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven.
sostenuto Vivace´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika. Allegrettos on leitud mõttelist lähedust palvesõnadele ,,Sancta Maria, ora pro nobis" ning muusikat on võrreldud leinaprotsessiooniga. Scherzo. Presto toob esile tollal populaarse hüpleva liikumisega kontratantsu. See oli õrnalt dramaatline, eredavärvilise meloodiaga ning kaasahaarav. Lõpetuseks oli kuulda hiilgav ning rõõmurohke Allegro con brio. See pulbitses energiast js oli täidetud kirgaste rütmide ning üllatavate hetkedega, mis juhtisid muusika võidurikka lõpuni. Anna Selest on auhinnatud pianist, kes on tuntust kogunud oma "tulise tundilkkuse ja sooja kõlaga"
Beethoveni 5. sümfoonia Ma vaatasin YouTube’ist Beethoveni 5. sümfooniat, mida esitas West-Eastern Divan Orchestra Royal Albert Hall’is, 23. juulil aastal 2012. Dirigendiks oli Daniel Barenboim. West-Eastern Divan Orchestra asub Sevillas, Hispaanias. See koosneb Lähis-Ida riikide muusikutest, kes on Egiptuse, Iraani, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Palestiina, Süüria ja Hispaania päritolu. Selle asutas 1999. aastal dirigent Daniel Barenboim, kes ka selles sümfoonias oli nende dirigent. Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks Ühendkuningriigi kõige väärtuslikumaid ja silmapaistvamaid hooneid. See mahutab 5272 pealtvaatajat. Beethoveni 5. sümfoonia on klassikalise muusika žanrist ning kla...
isikupära. Helilooja abikaasa Alma Schindler on iseloomustanud teost :"Tema kõige isiklikum sümfoonia. Mitte ükski teine sümfoonia ei tulnud nii sügavalt tema südamest." Leningradi konservatooriumis õppinud Nikolai Aleksejev, Peterburi koolkonna üks väljapaistvaimaid dirigente , suutis teosest välja tuua kõik selle, mida Mahleri helikeelel pakkuda oli . Esimene osa suutis jätta nii karmi ja marsiliku kui ka peene ja talitsetud mulje. Scherzo vaatamata oma suhteliselt kiirele tempole suutis tekitada selle erilise meeleolu . Nimelt muutuvates taktimõõtudes ja rütmides on kujutatud Mahleri tütreid hoogsas mänguhoos. Sisaldades nii rahulikke hetki kui ka õdedevahelisi pingeid. Mainimata ei saa ka neljandat osa , mis vaatamata oma pikkusele, üle 25 minuti, suutis pinget kasvatada viimaste hetkedeni, mis tõid kaasa siiski traagilise lõpu.
Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi. Algus oli vaiksem, aga muutus valjemaks ning seejärel uuesti tagasi vaiksemaks. Teose kolmanda osa nimi oli Scherzo. Vivace. Selle osa algus erines eelnevates. Algas kohe hoogsalt ja üpris kiires tempos peale. Esines nii astmelisi ja ka hüppelisi kohti. Põhiline osa oli valjult esitatud, aga oli ka vaiksemalt esitatud kohti. Selle pala viimane osa oli Allegro con moto. Algas kõrgelt, kiires tempos ja vaikse kõlaga, seejärel vaheldus kõla valjemaga. Korrati algust peale vahelduvat osa. Esines nii hüppelist kui ka astmelist liikumist. Esimene osa oli hästi mängitud esinejate poolt. Midagi
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, m...
PJOTR TSAIKOVSKI Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal oman...
Kitarrimängija võttis kasutusele noodid mida eelmised esinejad veel teinud ei olnud. Meloodia oli väga hea ja kõlav sulandus kergelt ühte, ei tekkinud tahtmatuid pause kõik oli väga meeldiv ja sujuv. Enam jaolt oli kõik samas toonis, kuid klavessiini mängija oli natukene jõulisem ja tema meloodija oli domineeriv. Kitarrist kui klavessiinist elasid endi mängu nii sisse, nende mäng kiirenes iga hetkega ja seal oli tunda teatud sünergiat. Teiseks oli Alberto Ginastera Esordio ja Scherzo. Algus oli väga kiire mille tulemusena ka hingamine kiirenes mis oli tugevalt segav faktor. Lisaks kitarrimängule võttis ka vahepausidel kasutusele kitarri peale trummi löömise. Hakkas liigselt pingutama, mida ei oleks tarvis olnud. Silma jäi ka teine segav faktor milleks oli lahtine suu ja silmade tõmblemine, kuid see tema mängu ei seganud, oli tõesti omas elemendis. Pälvis väga suure aplausi.
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
Pjotr Tsaikovski Referaat Elva Gümnaasium Helena Talviki Tarto 11.klass Sisukord: Elulugu.........................................................................................................lk. 3-5 Looming.......................................................................................................lk.6-7 Isiklik arvamus........................................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................lk.9 Elulugu Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli ...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad. Õnneks oli dirigen...
suureks, jumalat kiitvaks ja austavaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head. Tema ise kadus lõpmatusse ja laulis kaasa inglite kooris Betlehema väljal, kuna tema ümber paistis imelik valgus..." Kirjandus ja muusika: muusikalised struktuurid kirjanduses Skertso (it. scherzo): Muusikaline vorm Enamasti sonaadi või sümfoonia 3. osa Jaotub 3 osaks: scherzo trio scherzo ¾ taktimõõdus Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto) Võib olla nii kerge ja tantsuline kui ka jõuline ja rustikaalne Loob vahel õrna, vahel melanhoolse, vahel ka pahaendelise meeleolu Kirjandus ja muusika Doris Kareva: Skertso Kirjandus ja religioon (usulise sisuga tekstid) Kirjandus ja film (teoste ekraniseeringud) Kirjandus ja sport Kirjandus ja ... Positivism
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813. Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas....
Viiendas sümfoonias lisab ta orkestrikoosseisu pikkoloflöödi, kontrafagoti ja kolm trombooni. Puhkpillide, eriti aga vaskpillide tähtsus suurenes, enam ei olnud nende ülesandeks vaid orkestri koloriidi täiendamine.[86] Teiseks muutis Beethoven sümfoonia vormi neljaosalist sonaaditsüklit. Kui esimeses sümfoonias püsis see sarnasena võrreldes tema klassikutest eelkäijatega, siis alates teisest sümfooniast on ta asendanud tantsulise kolmanda osa, menueti, skertsoga (it k scherzo nali). Kuues sümfoonia on hoopis viieosaline ning üheksandas osas on aeglane osa kolmas, mitte teine, nagu tavaliselt.[87] Beethoven pikendab sümfooniate kestusi. Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkused lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit.[88][89] INSTRUMENTAALKONTSERDID:
Muusika Page 11 kuulamine 27. aprill 2010. a. 14:48 kuulamine Audio recording started: 14:48 27. aprill 2010. a. 1. Hans Eklund - Kontsert tromboonile, löökpillidele ja orkestrile (avangardism) 2. Oliver Miessiaen - Orelitsükkel Ülestõusmine. Hingerõõm (avangardism) 3. Sir Edward Elgar - Pop and circumstances march 4. Anton Bruckner - aaria Ave maria 5. Anton Bruckner - sümfoonia 8. 2 osa. Scherzo 6. Anton Bruckner - saksa Motett aferentum rigi 7. Anton Bruckner - 4. sümfoonia. 3 osa Bewegt 8. Gustav Mahler - 3 Sümfoonia. 5 osa. Lõbusas tempos ja vahvalt 9. Gustav Mahler- laulutsükkel laulud maast. Joogilaul maa vaevast 10. Gustav Mahler - sümfoonia 8 "tuhandete sümfoonia", 1 osa Hymnum 11. Richard Strauss - sümf poeem "Nii kõneles zarathustra" 12. Richard strauss - Sümf poeem " Don Juan" 13. Richard Strauss - laul Befreit 14
Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Heliloojad: F
Here are hope and power. Though some stylistic resemblance with Glazunov and Tchaikovsky may be perceived, Lemba uttered emphatically his own word. The second movement introduces two themes; the first almost vocal and contemplative, the second passionate. The music seems to tell the story of the young Lemba: it is full of feeling and a search for happiness. Meditation and grief are juxtaposed, yet depression is not expressed. The third movement is a Scherzo, joyous, even mischievous, like a stylisation from a Viennese ‘classic’: the individuality of Lemba is less perceivable here. The music proceeds in pleasurable mood and cheerful play: Example 16. The fourth movement: Finale in sonata form. The sad and restless themes are almost similar. The process is quite short without enriching features in the recapitulation. 1 The first performance took place in St. Petersburg, January 1909 conducted by Alexander Glazunov.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
