PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ARNOLD ZAGURSKI ARNOLD SCHÖNBERG Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2015 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud
pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid. Tema isa Samuel suri 1889.aastal kopsupõletikku. 1.2 Pangaametnik ja esimesed teosed 1891. aasta 22.jaanuaril alustas õpipoisi ametit erapangas Werner & Co. 1894. aastal kohtus Arnold Alexander Zemilinsky'ga diletantide orkestris Polymonhia. Zemilinskyst sai hiljem Arnoldi naise vend ja tema kui muusiku mänedzer. Samal aastal saab ta auhinna ,,Hundinuia laulu" eest.
Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes
Tema naine petab teda ülemtrummariga, mille peale Wozzeck tapab naise ja enda. Kusjuures Wozzeck on usklik. Siit tulebki näide sellest, et kaheldi jumala olemasolus ja selles, et ta inimesi aitab. Ooperi lõpus peab veel nende poeg nägema oma ema laipa, mida ta sõbrad talle näitavad. Ooper keskendubki inimhingedele ja tegelaste erinevatele karakteritele. Läbi ooperi on õhkkond tume ja sünge. 4.Uus Viini Koolkond, millest tuleb nimi? Anton Webern, Arnold Schönberg, Alban Berg Tegutsesid enamasti Viinis. Võtsid eeskuju Viini koolkonnast. Loodi muusika arendamiseks. 5.Dodekafoonia, kes ja millal välja töötas? Kirjelda ja loetle dod seeria peamisi tunnuseid. dodeka-12 phonos- heli. ehk siis kaksteisthelitehnika. Schönberg tötas välja peale vaikimisperioodi(1923), et korrastada atonaalsust. Seeria koosneb 12 kromaatilisest helist, mille algse järjekorra määrab helilooja. Ei tohi sisaldada tonaalseid elemente.
relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA) Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn" Herbert Johanson ja Eugen Habermann, Riigikogu hoone Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;)
Seeriatehnika Seeriatehnika areng 1922.a jõudis Schönberg seeriatehnika e dodekafooniani 1923.a rakendas Schönberg seda meetodit "Viies klaveripalas" op. 23 ( viimases osas) Täielikult kasutas ta seda Klaverisüit op. 25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid alates 1960-ndatest: nö "polümoduleeriv serialism", mille puhul muusika loomisel muutus järjest olulisemaks muusikaline parameeter ning seeria võis isegi taanduda. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960- ndatel. Seriaalse muusika loojad: Alban Berg Pierre Boulez Luigi Nono Arnold Schönberg Karlheinz Stockhausen Anton Webern Alban Berg Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni. Tema tuntumaid teoseid on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul"; 1956), milles on miksitud kokku
· Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et oktavi 12 nooti täielikult võrdsed ja tingimus on, et üksiki neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud · Kõnelaul- jälgitakse rütmi, aga helikõrgus on suvaline. · Arnold Schönberg ,,Kuu Pierrot" · Arnold Schönberg ,,Ellujäänu Varssavist" · Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20. sajandi I poolel
Doktor Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika: üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: donaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat. Arnold Schönberg (1874-1951) Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta ise mängima viiulit ja hiljem tsellot. Alguses teenis ta elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu. 1918. Läks elama Saksamaale. Schönberg töötas Preisi Kunstide Akadeemias. Oli sunnitud emigreeruma USAsse, sest ta oli juut. Ta on mitmekülgne isik, tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg
Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899
....................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel...............................10 George Gershwin (1898 - 1937)......................................................10 Avangardism........................................................................
Poulenc, Louis Durey, Georges Auric ja Germanie Tailleferre.Nimi saadi ajakirjanduses artikli põhjal.Heliloojaid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad protest Debyssy stiili vastu.Mehhaaniline liikumine ja linna tõtlik rütm. Ekspressionism. Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba G.Mahleri sümfooniates ja R Straussi ooperites. (salomes, elektras), kui täielikult pääses ekspressionism mõjule alles A. Schönbergi loomingus.Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni...
20. sajandi kunstielu uus vool Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Muusikas pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi loomingus Üks tuntumaid Arnold Schänbergi õpilasi oli Alban Berg ALBAN BERG Täisnimi Alban Maria Johannes Berg Sündis 9. veebruar 1885 Suri 24. detsember 1935 Suri 50 aastaselt Austria helilooja Kompositsioonikatsetega alustas 15. eluaastal 1904-1910 Arnold Schönbergi õpilane Lõi elu jooksul mitmeid kuulsaid kompositsioone Arnold Schönberg Alban Berg Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ALBAN BERGI VARJANE LOOMING Loominguliseks eeskujuks Arnold Schönberg
sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”) II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”) Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna. Neoklassitsism
Sümfooniad Carl Orff “Carmina burana” Sergei Prokofjev Sümfoonia nr.1 “Klassikaline ” EKSPRESSIONISM ATONAALSUS JA SEERIATEHNIKA • 20. sajandi esimestel aastakümnetel • Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine • Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine • Süvendatud huvi inimese siseelu vastu • Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951) • Loomingus erinevad etapid Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist • Kasutab siin kõnelaulu (Sprachgesang) • Dodekafoonia ehk seeriatehnika- (dodeka 12) kompositsioonimeetod, mis põhineb 12 heli täielikul võrdväärsusel • Alban Berg • Anton Webern Serialism – peale helikõrguste on
Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. 2. Ekspressionism Millal ja kus: 20. sajandi esimestel aastakümnenditel Austrias ja Saksamaal Tähtsamad teosed: ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg Mis ajendil on see kirjutatud? A.Shönberg kujutas selles teoses surmalaagrites kogetut ja nähtut. Missugune on ekspressionistlik muusika? Ekspressionistlik muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga. Täielikult pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi teostes. Iseloomulikud on kontrastid, kõpingeline emotsionaalsus , teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus. Teosed on traagilised. 3. Muusika USAa 21. sajandi I. pooles.
sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". 3. Neoklassitsism Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal
Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade (proletariaat) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega. 1968.a. üliõpilasrahutustel kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi. Uued revolutsioonilised jõud: 1) prükkarid ja asotsiaalid, 2) friigid, 3) üliõpilased ja intelligents,
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“)
Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime
· 3 sümfoonilist eskiisi · Kogumik ,,Prelüüdid" · Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" RAVEL · Huvitus Hispaania kunstist · Ballett ,,Daphne ja Chole" · Klaverikontsert D-duuris vasakule käele · ,,Bolero"- orkestirpala/ballettmuusika, 18 sümfoonilist variatsiooni ühele teemale Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus · Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Oskus näha inetuses ilu · Uus viini koolkond: Schönberg, Berg, Weber SCHÖNBERG · Juudi päritolu austerlane · Iseõppija · 4 loominguperioodi: totaalne, üleminek atoonsusele, seeriatehnika periood, mitme stiili koostoime · Dodekafoonia < tema kompositsioonitehnika o Heliteose aluseks 12-heline seeria, mis sisaldab kõiki oktavi pooltoone o Seerial on 4 kasutusvõimalust(algkuju, vähikäik, peegel, vähikäik peeglis) GERSHWIN · Tin Pan Alley noodilugeja (arendas end klaverimängul ja noodilugemises)
Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski ,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch ,,Karje", M: Arnold Schönberg ,,Ellujääja Varssavist, Alban Berg, Anton von ,,Karje", M: Arnold Schönberg ,,Ellujääja Varssavist, Alban Berg, Anton von Webern Webern 3. NEOKLASSITSISM- suund, mis tekkis 20ndatel ja püüeldi tagasi lihtsuse 3. NEOKLASSITSISM- suund, mis tekkis 20ndatel ja püüeldi tagasi lihtsuse ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. ja selguse poole
Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varak...
Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda tunnete ja mõtete völjendamine Äärmuslikud emotsioonid seeriatehnika/dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli esinevad korrapäraselt täpselt sama palju atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist -kes kuuluvad "Uude Viini koolkonda"? Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern 6. George Gershwin -millises linnas elas ja tegutses? Brooklyn -milliseid muusikazanre kirjutas (laulud, muusikal, (lühi)ooper, orkestriteosed) Jazzrütmid Improvisatsioonilisus bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi -mis on avangardismi kui kunstivoolu võtmesõna? Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele
Selle ilmingud avaldusid juba 19. sajandi lõpus maalikunstnike Vincent van Gogh`i ja Edvard Munch`i maalides (,,Karje"). Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi ilusat hetkemeeleolu või muljet, on ekspressionismis oluline inimese tunnete, mõtete või sisemaailma konfliktide väga intensiivne väljendamine. Muusikasse tulid ekspressionistlikud ilmingud juba Strauss´i ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi:
Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida ekspressionistlik kunst väljendas. Atonaalsus - puudub kindel helistik. Dodekafoonia - intellektuaalne 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine (nn. kõnelaul). Vanade muusikavormide kasutamine, nt. fuuga, süit. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi - väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt" - dzässi elemente - kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri - impressionist Raveli looming: Sündis Pr Hispaania piiri ääres
Seda ajastut nimetatakse modernismiks. 1970-ndatel aastatel esile kerkinud noored heliloojad eelistasid aga luua muusikat tunnetuslikul moel. Seda ajastut nimetatakse postmodernismiks ning see kestab tänaseni. Kui impressionistid jäädvustasid kunstis muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi - ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Ekspressionismi tõi muusikasse Arnold Schönberg, kelle loomingus valitsevad tugevad pinged, raskemeelsus ja süngus, teravajoonelised meloodiad ja äärmuslikud kontrastid. Schönberg jõudis tonaalsuse avardamisega selleni, et kaotas helistiku. Atonaalsed teravakõlalised kooskõlad sobisid sassis tunnete väljendamiseks suurepäraselt. 20. sajandi teise poole uued muusikavoolud olid "taltsamad", kuid tagasipöördumist klassikalise süsteemi juurde ei tulnud. Muusika liikus oma arengus edasi järjest uute loominguliste võimaluste suunas
Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“ Prantsusmaal rühmitus kuuik: Arthur Honegger, Darius Milhaud, F. Poulenc, L.Durey, G. Auric, G. Tailleferre. Paul Hindemith (1895-1963) Klaverisüit 1922 Ooper „Sinna ja tagasi“ Sümf „Maailma harmoonia“ Klaveriteos „Ludus tonalis“ MK Stravinski „Petrushka“, „Kevadpühitsus“ Erki Satie- originaalitses Ekspressionism MK Arnold Schönberg „Kirgastunud öö“ MK Schönberg „Ellujäänu/tunnistaja Varssavist“ Schönberg „Kuu- Pierrot“ , Viis klaveripala ja Kolm klaveripala 20. saj Vene muusika MK Shostakovich „7. Sümfoonia“ Prokofiev „Peeter ja hunt“ Rachimanoff „2. Klaverikontsert“ Minimalism ja postmodernism Steve Reich „Different Trains“ „City Life“ Philip Glass „Einstein on the Beach“
ooper "Boriss Godunov"soololaulude tsükkel "Lastetuba"klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt""Päikeseta", Ajalooline rahvadraama. Pjotr Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti:"Luikede järv""Uinuv kaunitar""Pähklipureja". ,,Kallis Mari", ,,Padaema". Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg ja Webern valmistas ette soodsa pinnase avangardistlikele heliloojatele, kes 50ndate aastate seeriatehnika kompsoitsioone edasi arendades panid aluse serialismile. Hilisromantismi iseloomustavad ebapüsivad, rohkete kromatismidega harmooniad ja tonaalsuse mõiste avardamine. Gustav Mahler- 9 sümfooniat, orkestrisaatega laulutsüklid, kantaatsümfoonia. Richard Strauss-Sümfoonilised poeemid , Don Juan" "Macbeth", ooperid "Salome""Roosikavaler""Daphne".
aastal Ekspressionism kirjanduses Kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundlik väljendus Esiplaanile seati inimese sisemaailm Traagiline elutunnetus Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid Hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis Foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi looming 1905. rajatud rühmitus Die Brücke muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid Kõike kujutati dramaatilises valguses Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega Ekspressionism kunstis Ekspressionismi "teine laine" oli veelgi ühiskonnakriitilisem Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast
Ekspressionism Hõlmab 20. Sajandi esimesi aastakümneid Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine)
tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi „Viiulikontsert“; Scönbergi „Ellujäänu Varssavist“ Arnold (Franz Walter) Schönberg 1874 Viin – 1951 Los Angeles) Oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta mängima viiulit ja hiljem tšellot. Tema loominguline tegevus jaguneb neljaks: 1)tonaalsus olemas; 2)tonaalsuselt üleminek
MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVALDKO NNAD 12. klass Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Parii Viin s Tuntumateks heliloojateks olid: Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna
(minimalis m). Helil Gustav Mahler Claude Debussy Igor Stravinski Arnold - oojad · sümfooniad (prantsuse · balletid Schönberg / · laulutsüklid helilooja) "Kevadpühitsu (kasutas uut teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk Richard Strauss ( kirjutas 10 oratoorium retsiteerimist; aastat) "Kuningas dodekafoonia-
Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. ... Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
1. Millal ilmus Euroopa muusikaellu ekspressionism? Mida tähendab sõna eksperssionism? Kes olid ekspressionismi esindaja muusikas? Millised olid eks. tendentsid muusikas ja kunstis?Ilmus 20.saj. esimestel aastakümnetel. Tuleb lad. keelsest sõnast expressio- väljendus. Esindajaks oli Arnold Schönberg. Tekkisid kunstnike rühmitused. Kunstis väljendati mõtteid ja tundeid, kajastati äärmuslikke emotsioone, mässu, jõuetust ning konflikte ümbritseva maailmaga. 2. Nimeta J.Gage teoseid. anna neile lühike kirjeldus. Mis on Cage ettevalmistatud klaver? ,,Water music"- pianist peab peale klaveri mängimise valama mikrofoni ees vett kaussi ning kindlal hetkel vilet puhuma, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitama. ,,4'33" interpeet tuleb lavale ja asub oma klaveri taha
HÜLJATUD (muusikal) Mis on üldse muusikal? See on muusikaline lavateos, mille sisu avaldatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal kui zanr tekkis 20.saj esimesel poolel USA-s. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. HÜLJATUD(Les Misérables ) Muusikali autorid on : Claude-Michel Schönberg ja Alain Boublil. Põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Esietendus oli 1985.a Londonis. (Broadwayl 1987.a) Hüljatud on kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. ` Eestis mängiti esimest korda 2001. aastal. Lühidalt teose ajaloost Kavandama hakati seda 1970.a lõpul ning inspiratsiooni saadi muusikalist "Oliver!" Esialgne prantsusekeelne lavaversioon oli 4 tundi pikk ning erines tänapäeva "Hüljatust".
7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika 9. Atonaalse muusika mõiste - Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste - Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos - Arnold Schönberg, teos "Kolm klaveripala" ?? 12. Mis stiilis kirjutas A. Honegger, tema kuulsaima teose sisu kirjutas neoklassitsismi stiilis, "Pacific 231" - antakse edasi auruveduri hääli 13. Mis stiilis kirjutas C. Orff, tema kuulsaima teose sisu stiilist pole aimugi, Rändil on neo-barokk :D "Carmina burana" - 13. sajandi käsikirja põhjal kirjutatud. Selle lauludes ja luules on nii armastusteemat kui ka võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pila. 14
Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise kompositsioonimeetodi ja leiti, et see on universaalne kompositsioonimeetod) (Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine
.. Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USAs tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone
sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsu s, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”. Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal
sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal
aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". Seriaalses muusikas näeb Adorno 1956. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". Sotsialistliku realismi aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" Saksa Demokraatlikus Vabariigis umbes kuni 1970. aastani kui "ühiskondlikult relevantset muusikat", mis toetas sotsialismi ülesehitamist. Heliloojate suhe mõistesse "nüüdismuusika" oli alguses rõhutatult skeptiline. Arnold Schönberg nägi mõistes "nüüdismuusika" tehnilisstilistilise käsitööoskuse ületähtsustamist ja kahtlustas helilooja tahtevabaduse piiramist muusikaajaloolaste ja kriitikute poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste "nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks alles 1930. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid
Ekspressionism Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse sü...
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravin...
Pjotr Tšaikovski – Venemaa Jean Sibelius – Soome Kuulamine: huvitavad harmooniad, klaver ja kontrabass soolopillidena Kaasaeg(20.saj) Kaasaeg on mõistuse ajastu. Kaasajal tekkis palju kunstivooge. Tekkinud kunstivoolud: hilisromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism, avangardism, minimalism Heliloojad: Igor Stravinski – Venemaa Dmitri Šostakovitš – Venemaa Sergei Prokofjev – Venemaa Claude Debussy – Prantsusmaa Arnold Schönberg – Austria John Cage – USA Krzysztof Penderecki – Poola Steve Reich – USA Arvo Pärt – Eesti Kuulamine: uudsed muusika tegemise viisid
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Tuntud kunstnikud ja nende looming Otto Dix Lucian Freud Emil Nolde Ekspressionism muusikas Tuntud heliloojad: Alban Berg Arnold Schönberg Anton Webern http://www.youtube.com/watch?v=UOnFKLvonQw http://www.youtube.com/watch?v=KsIATAaR-X0 http://www.youtube.com/watch?v=y_rzfHC3nQw
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
