ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad
karjala keel, kirillitsates. Majandus Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja. Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala. Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid. Karjala põlised käsitööalad on puunikerdus ja tikkimine. Peamine huviväärsus on Kizi ( Karjala Äänisjärves asuv saar ) puitarhitektuur. Karjala lipp ja vapp
Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See tõstis veeldi ta siirast kuundumust kodumaasse ja rahvusesse. Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut
RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed
maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, kalendrilauludeks ja hällilauludeks.
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
